Leia oma kirg. Emily Nagoski
ta emotsionaalselt kogeb.
Ja jällegi – mõne naise puhul on see nii, paljude puhul mitte. Naine võib olla täiesti normaalne ja terve ja kogeda „erutuse kattumatust“ – ta suguelundite olek (märgus või kuivus) ei pruugi vastata tema emotsio-naalsele seisundile (erutuse tundmise või mitte tundmisele).
Samuti eeldati, et kuna mehed kogevad spontaanset suguiha, mis lööb nagu välk selgest taevast, peaksid ka naised seksi spontaanselt tahtma.
Jällegi tuleb välja, et vahel on see nii, aga mitte tingimata. Naine võib olla täiesti normaalne ja terve ja mitte kunagi kogeda spontaanset suguiha. Selle asemel võib ta kogeda „reageerivat“ iha, kus iha tekib ainult väga erootilises kontekstis.
Tegelikkuses on naised ja mehed erinevad.
Mõttepaus! Nii naised kui ka mehed kogevad orgasmi, iha ja erutust ning ka mehed kogevad reageerivat iha, erutuse kattumatust ja orgasmi puudumist penetratsiooni puhul. Nii naised kui ka mehed võivad armuda, fantaseerida, masturbeerida, olla seksi asjus segaduses ja kogeda ekstaati-list naudingut. Mõlemad võivad eritada kehavedelikke, liikuda seksuaalse kujutlusvõime keelatud radadel, avastada ootamatuid ja ehmatavaid viise, et seks kerkib esile igas eluvaldkonnas – ja puutuda kokku ootamatute ja ehmatavate viisidega, kuidas seks keeldub vahel, viisakalt või mitte, välja ilmumast.
Nii et … kas naised ja mehed on tõesti nii erinevad?
Probleem on selles, et meid on õpetatud mõtlema seksist käitumise mõttes, mitte bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete protsesside mõttes, mis peituvad selle käitumise taga. Mõtleme oma füsioloogilisest käitumisest – vere juurdevoolust ja suguelundite eritustest ja südame
16 Emily Nagoski, Ph.D.
löögisagedusest. Mõtleme oma sotsiaalsest käitumisest – mida me voo-dis teeme, kellega koos ja kui tihti. Paljud seksiteemalised raamatud keskenduvad neile teemadele. Need annavad teavet, mitu korda nädalas keskmine paar seksib, või pakuvad juhiseid, kuidas orgasmi saada, ja neist võib olla abi.
Aga kui sa tõesti tahad inimseksuaalsust mõista, siis ei piisa selleks käitumise analüüsist. Püüda mõista seksi, vaadeldes käitumist, on nagu püüda mõista armastust, vaadates paarikese pulmafotot … ja lahutus-pabereid. See, et oskame öelda, mis juhtus – kaks inimest abiellusid ja see-järel lahutasid – ei ole kaugeltki piisav. Tahame teada, miks ja kuidas see juhtus. Kas meie paaril sai pärast abiellumist armastus otsa ja sellepärast nad lahutasidki? Või ei armastanud nad teineteist kunagi, aga neid sunniti abielluma ja lahutades said nad lõpuks vabaks? Ilma heade tõenditeta me peamiselt oletame.
Kuni väga hiljutise ajani on seksiga olnud samamoodi – peamiselt oletamine. Aga nüüd oleme jõudnud seksiuuringute pöördepunkti, sest pärast kümnenditepikkusi otsinguid selle kohta, mis toimub inimeste seksuaalsetes reaktsioonides, hakkame lõpuks mõistma, miks ja kuidas – protsessi, mis peitub käitumise taga.
Kahekümnenda sajandi viimasel kümnendil töötasid Erick Janssen ja John Bancroft, teadlased Kinsey seksi, soo ja reproduktiivsuse uurimise instituudist välja inimeste seksuaalsete reaktsioonide mudeli, mis annab juhtpõhimõtte, mille kaudu seksi tõeliselt mõista. Nende „kahe pedaali mudeli“ kohaselt koosneb meie aju seksuaalsete reaktsioonide mehha-nism kahest universaalsest komponendist – seksuaalsest gaasipedaalist ja seksuaalsest pidurist – ja need komponendid vastavad seksuaalsete stiimulite avaratele kategooriatele – sealhulgas suguelundite aistingutele, visuaalsele stimulatsioonile ja emotsionaalsele kontekstile. Ja kummagi komponendi tundlikkus on igaühel erinev.
Tulemuseks on, et seksuaalne erutus, iha ja orgasm on peaaegu universaalsed kogemused, aga see, millal ja kuidas neid kogeme, sõltub suures osas meie „piduri“ ja „gaasi“ tundlikkusest ja sellest, mil moel neid stimuleeritakse.
Leia oma kirg 17
See on mehhanism, mis peitub käitumise taga, ehk vastused, miks ja kuidas midagi tehakse. Ja see on reegel, mis juhib lugu, mida siin raama-tus jutustan: me kõik koosneme samadest osadest, aga igaühes on need osad organiseeritud ainulaadsel moel, ja see muutub meie eluea jooksul.
Ükski organiseerimisviis pole teistest parem ega halvem ja ükski etapp meie elueas pole teistest parem ega halvem. Need on lihtsalt erine-vad. Õunapuu võib olla terve, mistahes õunasordiga on tegu – kuigi üks sort võib vajada otsest päikesevalgust ja teine eelistada mõningast varju. Ja õunapuu võib olla terve siis, kui ta on seeme, kui ta on seemiktaim, kui ta kasvab ja kui ta hooaja lõpus närtsib, samamoodi nagu siis, kui ta on hilissuvel viljade all lookas. Aga igas eluetapis on tal erinevad vajadused.
Ka sina oled terve ja normaalne oma seksuaalse arengu alguses, kui kasvad ja kui kannad oma kehas enesekindluse ja rõõmu vilju. Sa oled terve, kui vajad palju päikesepaistet, ja oled terve, kui naudid varju. Tõe-line lugu ongi see. Me kõik oleme ühesugused. Me kõik oleme erinevad. Me kõik oleme normaalsed.
Raamatu ülesehitus
Raamat on jagatud nelja ossa: 1) „(Mitte nii lihtsad) põhitõed“, 2) „Seks kontekstis“, 3) „Seks praktikas“ ja 4) „Ekstaas kõigile“. Esimese osa kolm peatükki kirjeldavad peamist riistvara, millega sa sündisid – keha, aju ja maailma. Esimeses peatükis räägin suguelunditest – nende osadest, tähendusest, mille neile osadele külge kleebime, ja teadusest, mis tõestab lõplikult, et jah, su suguelundid on täiesti terved ja kaunid täpselt selli-sena, nagu need on. Teine peatükk kirjeldab detailselt seksuaalsete reakt-sioonide mehhanismi ajus – inhibitsioonist ja erutusest koosnevat kahe pedaali mudelit ehk pidurit ja gaasi. Kolmandas peatükis tutvustan viise, kuidas su seksuaalne pidur ja gaas mõjuvad vastastikku aju ja ümbritseva keskkonna arvukate muude süsteemidega, et vormida selgeks, kas kindel aisting või isik erutab sind just nüüd, praegusel hetkel.
Raamatu teises osas pealkirjaga „Seks kontekstis“ mõtiskleme selle üle, kuidas kogu peamine riistvara toimib sinu elu kontekstis – su
18 Emily Nagoski, Ph.D.
emotsioonide, suhte ning oma kehasse ja seksi suhtumise kontekstis. Nel-jas peatükk keskendub kahele peamisele emotsioonisüsteemile – armastu-sele ja stressile – ning üllatavatele ja vastukäivatele viisidele, kuidas need su seksuaalset reageerimisvõimet mõjutavad. Viiendas peatükis kirjeldan kultuurilisi jõude, mis vormivad ja piiravad seksuaalset toimimist ja seda, kuidas saad maksimeerida selle protsessi häid külgi ning saada võitu hal-vasti mõjuvatest külgedest. Õpime, et kontekst – su ümbritsev olukord ja käesolev vaimne seisund – on otsustava tähtsusega nii su seksuaalse heaolu kui ka su keha ja aju jaoks. Saa selgeks nende peatükkide sisu ja su seksielu muutub – väga võimalik, et koos su ülejäänud eluga.
Raamatu kolmas osa „Seks praktikas“ on seksuaalsetest reaktsioo-nidest endast ja seal purustan kaks pikaajalist ja ohtlikku müüti. Kuues peatükk laob lagedale tõendid, et seksuaalne erutus võib, aga ei pruugi olla seotud sellega, mis toimub su suguelundites. Siin õpime, miks eru-tuse kattumatus, mida varem mainisin, on normaalne ja terve. Ja kui oled lugenud seitsmendat peatükki, ei kuule sa enam kunagi kedagi ütlemas „sugutung“, ilma mõtlemata, „oi, aga seks pole mingi tung“. Selles pea-tükis selgitan, kuidas toimib „reageeriv iha“. Kui sina (või su partner) oled kunagi kogenud muutust oma huvis seksi vastu – suurenemist või vähenemist –, siis on see peatükk just sulle.
Ja raamatu neljas osa „Ekstaas kõigile“ selgitab, kuidas muuta seks täielikult enda omaks, ja see ongi moodus, kuidas saavutada oma elus seksuaalse ekstaasi haripunkt. Kaheksas peatükk on orgasmidest – mis need on, mis need pole, kuidas neid saada ja kuidas muuta need sellisteks, millistest oleme lugenud – mis muudavad tähed vikerkaarteks. Ja lõpuks, üheksandas peatükis kirjeldan kõige tähtsamat asja, mida teha, et oma seksielu parandada. Aga lobisen selle kohe välja: selgub, et kõige rohkem ei loe mitte see, mis osadest sa koosned või kuidas need on organiseeritud, vaid mis tundeid need sinus tekitavad. Kui võtad oma seksuaalsuse omaks täpselt sellisena, nagu see on praegusel hetkel, on tegemist kontekstiga, mis loob ekstaatiliseks naudinguks suurima potentsiaali.
Mitme peatüki juures on töölehed või muud interaktiivsed tegevused ja harjutused.