Urantia Raamat. Urantia Foundation
eesmärgile.
32:4.5 (363.3) Surelikes tahteolendites on Isa tegelikult olemas sisimas elavas Kohandajas, tema eelisikulise vaimu fragmendis; seega on Isa ka niisuguse sureliku tahteolendi isiksuse allikas.
32:4.6 (363.4) Need Kõikse Isa poolt annetatud Mõttekohandajad on suhteliselt isoleeritud: nad elavad inimmeeles, kuid neil puudub eristatav seos kohaliku loodu eetiliste asjadega. Nad ei ole otseselt koostöös ei seeravite teenistusega ega süsteemide, tähtkujude või kohaliku universumi haldamisega, isegi mitte Looja-Poja poolse valitsemisega, kelle tahe on tema universumis ülimaks seaduseks.
32:4.7 (363.5) Sisimas elavad Kohandajad on üks Jumala iseseisev, kuid ühtlustatud sidepidamisviis loodud-olenditega oma peaaegu piiritus loodus. Selliselt avaldab tema, kes ta on surelikule nähtamatu, oma kohalolekut, ja kui ta saaks, siis ta näitaks end meile ka muudel viisidel, aga niisugune edasine ilmutamine ei ole jumalikult võimalik.
32:4.8 (363.6) Me võime näha ja mõista mehhanismi, millega Pojad saavad vahetuid ja täielikke teadmisi nende jurisdiktsiooni alla kuuluvatest universumitest, ja saame sellest mehhanismist aru. Kuid me ei saa täielikult aru, missuguste meetoditega saab Jumal nii täielikult ja isiklikult kursis olla kõigi üksikasjadega universumite universumis, ehkki me võime vähemalt ära tunda teed, mille kaudu Kõikne Isa saab vastu võtta informatsiooni oma tohutu loodu olendite kohta ja neile oma kohalolekut avaldada. Isiksuse ringluse kaudu on Isa kursis kogu loodu kõigi universumite kõigi süsteemide kõigi olendite kõigi mõtete ja tegudega — ta teab neid isiklikult. Kuigi me ei suuda täielikult haarata meetodit, millega Jumal on oma lastega osaduses, saame ikka kinnitust väitele, et „Issand tunneb oma lapsi” ning et ta „paneb meist igaühe sündimist tähele”.
32:4.9 (363.7) Kõikne Isa on teie universumis ja teie südames vaimses mõttes ligi ühe kaudu keskses asupaigas olevast Seitsmest Meistervaimust, konkreetselt aga jumaliku Kohandajana, kes elab ja töötab ning ootab sureliku meele sügavustes.
32:4.10 (363.8) Jumal ei ole enesekeskne isiksus: Isa jagab end lahkelt oma loodule ja oma loodud-olenditele. Ta elab ja tegutseb mitte ainult Jumalustes, vaid ka oma Poegades, keda ta õpetab tegema kõike, mis neil on jumalikult võimalik teha. Kõikne Isa on loobunud tõesti kõigist funktsioonidest, mida on võimalik täita mõnel teisel olendil. Ja see kehtib võrdsel määral nii sureliku inimese kui ka Looja-Poja kohta, kes valitseb kohaliku universumi keskuses Jumala asemel. Selles me näeme Kõikse Isa ideaalse ja piiritu armastuse väljendust.
32:4.11 (364.1) Selles kõikses eneseannetamises leiame küllalt tõendeid nii Isa jumaliku olemuse suuruse kui ka suuremeelsuse kohta. Kui Jumal on universumi loomisel midagi endast andmata jätnud, siis annetab ta selles osas oma valduste surelikele ohtra heldusega Mõttekohandajaid, aja Saladuslikke Järelevaatajaid, kes elavad nii kannatlikult igavese elu surelikes kandidaatides.
32:4.12 (364.2) Kõikne Isa on valanud end välja, et kogu loodu saaks rikkaks nii isiksuste kui ka vaimsete saavutuste potentsiaali poolest. Jumal on andnud meile ennast, et me saaksime olla temasarnased, ja on võimust ja hiilgusest endale jätnud vaid selle osa, mis on vajalik, et säilitada seda, mille armastamise nimel ta on niimoodi kõigest muust loobunud.
5. Igavene ja jumalik eesmärk
32:5.1 (364.3) Universumite kulgemisel läbi kosmose on oma suur ja auline eesmärk. Kogu teie surelik heitlus ei ole sugugi asjatu. Me kõik moodustame osa tohutust kavast, hiiglaslikust ettevõtmisest, ja just selle ettevõtmise määratu suuruse tõttu on võimatu sellest korraga ja ühe elu jooksul eriti palju näha. Me kõik moodustame osa igavesest projektist, mida juhendavad ja mille töötavad välja Jumalad. Kogu see imepärane ja universaalne mehhanism kulgeb majesteetlikult läbi kosmose Esimese Suure Allika ja Keskme piiritu mõtte ning igavese eesmärgi muusika taktis.
32:5.2 (364.4) Igavese Jumala igavene eesmärk on kõrge vaimne ideaal. Ajalikud sündmused ja ainelise eksistentsi heitlused on vaid ajutised tellingud, mis on sillaks teisele poole, vaimse reaalsuse ja taevase eksistentsi tõotatud maale. Teil surelikel on muidugi raske igavese eesmärgi ideed mõista; te olete tegelikult võimetud mõistma igaviku mõtet, midagi, mis kunagi ei alga ja kunagi ei lõpe. Kõigel, mida teie tunnete, on olemas lõpp.
32:5.3 (364.5) Rääkides indiviidi elust, maailma kestusest või suvalise omavahel seotud sündmusteahela kronoloogiast, näib, et neil juhtudel on tegemist isoleeritud ajavahemikuga; kõigel näib olevat algus ja lõpp. Ja näib, et niisuguste järjestikuste kogemuste, elude, ajastute või epohhide seeria moodustab sirge tee, mida mööda sõites isoleeritud ajalik sündmus vuhiseb hetkega üle igaviku piiritu näo. Aga kui me vaatame seda kõike lava tagant, näeme tänu kõikehõlmavamale pildile ja täielikumale arusaamisele, et niisugune seletus on ebapiisav, seostamatu ja täiesti ebasobiv selleks, et ajalikke toiminguid seletada ning neid muul viisil nende aluseks olevate eesmärkide ja igaviku põhireageeringutega korrelatsiooni viia.
32:5.4 (364.6) Et seda surelikule meelele seletada, on minu arvates mõttekam kujutleda igavikku tsüklina ja igavest eesmärki lõputu ringina, kus igavikutsükkel on aja aineliste tsüklitega mingil viisil sünkroniseeritud. Mis puutub igavikutsükliga seotud ja sellesse kuuluvatesse ajasektoritesse, siis oleme sunnitud mõistma, et niisugused ajutised epohhid sünnivad, elavad ja surevad täpselt samamoodi kui sünnivad, elavad ja surevad ajutised ajalikud olendid. Enamik inimolendeid sureb sellepärast, et nad ei ole saavutanud Kohandajaga ühtesulamise vaimset taset; suremisel asetleidev metamorfoos on neile ainus võimalik viis pääseda aja köidikutest ja ainelise loodu ahelatest ning seega seada oma vaimsed sammud igaviku kulgemise järgi. Olles üle elanud ajaliku proovielu ja ainelise eksistentsi, on teil võimalik jätkata retke igavikus, isegi igaviku osana, liikuda igavesti koos kosmosemaailmadega mööda igaveste ajastute ringi.
32:5.5 (365.1) Ajasektorid on nagu isiksuse välgatused ajalikus vormis: nad ilmuvad korraks ja on siis inimeste silmist kadunud, ilmudes taas uute toimijate ja jätkuvate teguritena kõrgemas elus igavese ringi lõputus liikumises. Igavikku saab vaevalt kujutleda sirge teena, arvestades meie uskumust, et piirideta universum liigub tohutult pikaks venitatud ringina ümber Kõikse Isa keskse asupaiga.
32:5.6 (365.2) Tegelikult on igavik ajalikule piiritletud meelele arusaamatu. Te lihtsalt ei suuda seda haarata, te ei saa sellest aru. Minagi ei kujuta seda endale täielikult ette, ja kui ma suudaksingi seda teha, oleks mul võimatu oma ettekujutust inimmeelele edasi anda. Kuid ma olen siiski igati püüdnud kirjeldada veidi meie vaatepunkti, rääkida teile midagi sellest, kuidas meie igavestest asjadest aru saame. Ma püüan aidata teie mõtetel kristalliseeruda nende väärtuste osas, mis on oma olemuselt piiritud ja igavese tähtsusega.
32:5.7 (365.3) Jumala meeles on plaan, mis hõlmab kõiki tema tohutute valduste loodud-olendeid, ja see plaan on piiritute võimaluste, piiramatu progressi ning lõputu elu igavene eesmärk. Ja niisuguse võrratu tee piiritud aarded kuuluvad teile, kui te nende poole püüdlete!
32:5.8 (365.4) Ees on igavikuline siht! Teie ees on jumalikkuseni jõudmise avastusretk! On alanud võidujooks täiuse suunas! Kõik soovijad võivad liituda ja iga inimese pingutusi kroonib kindel võit, kui ta jookseb usu ja usalduse jooksu, juhindudes tee igal sammul oma sisimas elavast Kohandajast ja sellest Universumi Poja heast vaimust, mida on nii lahkelt kõigele lihalikule välja valatud.
32:5.9 (365.5) [Esitanud Vägev Sõnumitooja, kes on ajutiselt kinnistatud Nebadoni Kõrgeima Nõukogu juurde ja kellele selle missiooni on määranud Salvingtoni Gabriel.]
Urantia raamat
<< 32. Kiri | Osad | Sisukord | 34. Kiri >>
33. Kiri
Kohaliku universumi haldamine
33:0.1 (366.1) POLE