Urantia Raamat. Urantia Foundation
0:3.16 (5.15) 4. jumalustegevuse piiramatud võimalused asuvad Jumalus-Absoluudis;
0:3.17 (5.16) 5. lõpmatu vastumõju piiramatud võimalused on Määratlematus Absoluudis;
0:3.18 (5.17) 6. neid kahte Absoluuti — Määratletut ja Määratlematut — koordineerib ja ühendab Kõikne Absoluut, milles nad koordineeruvad ja ühinevad;
0:3.19 (5.18) 7. areneva kõlbelise olendi või ükskõik millise teise kõlbelise olendi potentsiaalne isiksus koondub Kõikse Isa isiksuses.
0:3.20 (5.19) REAALSUS, nii nagu seda mõistavad piiritletud olendid, on osaline, suhteline ja varjutaoline. Maksimaalne Jumaluse reaalsus, mida piiritletud olendid täielikult võivad mõista, sisaldub Ülimas Olendis. Siiski on olemas eelnevaid ja igavesi reaalsusi, ülipiiritletud reaalsusi, mis on aegruumi arenevate olendite Ülima Jumaluse eellased. Üritades näidata kõikse reaalsuse algupära ja iseloomu, oleme sunnitud kasutama aegruumilist arutluskäiku jõudmaks piiritletud meele tasandile. Seepärast peab paljusid üheaegseid igavikulisi sündmusi esitama järjestikuste muutustena.
0:3.21 (6.1) Aegruumiline loodud-olend käsitaks Reaalsuse algupära ja lahknemist järgmiselt: igavene ja lõpmatu MINA OLEN saavutas Jumaluse vabanemise määratlematu lõpmatuse kammitsaist talle omase ning igavese vaba tahte rakendumise kaudu; see eristumine määratlematust lõpmatusest tekitas esimese absoluutse jumaliku pinge. See lõpmatusest eristumist põhjustav pinge leiab lahenduse Kõikses Absoluudis, kes toimib, et ühendada ja koordineerida Täieliku Jumaluse dünaamilist lõpmatust Määratlematu Absoluudi staatilise lõpmatusega.
0:3.22 (6.2) Selles esmases toimingus saavutas teoreetiline MINA OLEN isiksuse realiseerumise, muutudes üheaegselt nii Algse Poja Igaveseks Isaks kui ka Paradiisisaare Igaveseks Allikaks. Koos Poja eristumisega Isast ja Paradiisi juuresolekul ilmusid Lõpmatu Vaimu isik ja keskne universum Havona. Kooseksisteerivate isikustunud Jumaluste — Igavese Poja ja Lõpmatu Vaimu — ilmumisega vältis Isa isiksusena muidu paratamatut lahustumist kogu Täieliku Jumaluse potentsiaalis. Sealtpeale täidab Isa kogu Jumaluse potentsiaali ainult Kolmsus-seoses oma kahe kooskõlas tatud Jumalusega, kuna üha kogemuslikum Jumalus tegelikustub Ülimuslikkuse, Lõplikkuse ja Absoluutsuse jumalikel tasanditel.
0:3.23 (6.3) Mõiste MINA OLEN on filosoofiline mööndus, mille teeme inimese piiratud, aja ja ruumi köidikutega seotud mõistusele loodud-olendi suutmatuse tõttu mõista igavikulisi eksistentse — alguse ning lõputa reaalsusi ja suhteid. Aegruumilise loodud-olendi jaoks peab kõikidel asjadel olema algus, välja arvatud AINSAL PÕHJUSTAMATUL — esmasel põhjuste põhjusel. Seepärast käsitamegi seda filosoofilist väärtustasandit kui MINA OLEN, õpetades samal ajal kõigile looduile, et Igavene Poeg ja Lõpmatu Vaim on sama igavesed nagu MINA OLEN; teisisõnu — kunagi ei ole olnud aega, mil MINA OLEN poleks olnud Poja ja koos temaga ka Vaimu Isa.
0:3.24 (6.4) Sõnaga Lõpmatu märgitakse seda täiust, lõplikkust, mida kätkeb endas Esimese Allika ja Keskme esmasus. Teoreetiline MINA OLEN on „tahte lõputuse” olendfilosoofiline laiendus, ent Lõpmatu on tegelik väärtustasand, mis esitab Kõikse Isa absoluutse ja piiramatu vaba tahte tõelise lõpmatuse igavikulist pinget. Seda käsitust nimetatakse mõnikord Lõpmatuks Isaks.
0:3.25 (6.5) Suur osa hämmingust, mida tunnevad kõikide, nii alamate kui ka kõrgemate tasandite olendid, kes üritavad leida Lõpmatut Isa, tuleneb nende mõistmise piiratusest. Kõikse Isa absoluutne esmasus ei ilmne lõpmatusest alamatel tasanditel, seepärast on võimalik, et ainult Igavene Poeg ja Lõpmatu Vaim tunnevad Isa tõeliselt lõpmatuna; kõikide teiste isiksuste jaoks tähendab selline lähenemisviis usu küsimust.
IV. Universumi reaalsus
0:4.1 (6.6) Reaalsus tegelikustub universumi eri tasanditel erinevalt; reaalsus saab alguse Kõikse Isa lõpmatus tahtes ja selle tahte kaudu ning seda on võimalik käsitada universumi tegelikustumise paljudel eri tasanditel kolmes põhifaasis:
0:4.2 (6.7) 1. jumalustamata reaalsus küünib mitteisikulistest energiasfääridest kõikse eksistentsi isikustamatute väärtuste reaalsuse valdkondadeni, isegi Määratlematu Absoluudi kohalolekuni;
0:4.3 (7.1) 2. jumalustatud reaalsus hõlmab kõiki lõpmatu Jumaluse potentsiaale, ulatudes madalaimast piiritletust kõrgeima lõpmatuni läbi kõigi isiksuse valdkondade, seega sisaldub temas kõik isikustatav ja rohkemgi veel — see ulatub isegi Jumalus-Absoluudi kohalolekuni;
0:4.4 (7.2) 3. vastastikseoses olev reaalsus. Eeldatavasti on universumi reaalsus kas jumalustatud või jumalustamata, ent jumalustatud olenditest madalamatele eksisteerib avar vastastikseoses olev reaalsus, mis on potentsiaalne ja tegelikustuv ning mida on raske millegagi samastada. Suur osa sellest kooskõlastatud reaalsusest sisaldub Kõikse Absoluudi valdkondades.
0:4.5 (7.3) Esmase reaalsuse põhikäsitus on järgmine: Isa kutsub esile Reaalsuse ja toetab seda. On olemas kaks erinevat põhireaalsust: jumalustatud ja jumalustamata — Jumalus-Absoluut ja Määratlematu Absoluut. Põhiline suhe on nendevaheline pinge. Too Isa loodud jumalik pinge laheneb täielikult Kõikses Absoluudis ja igavikustub selles.
0:4.6 (7.4) Aja ja ruumi seisukohalt saab reaalsust täiendavalt jagada:
0:4.7 (7.5) 1. reaalne ja potentsiaalne. Oma väljenduslikus täiuses eksisteerivad reaalsused vastandina neile, milles sisaldub varjatud kasvuvõime. Igavene Poeg on absoluutne vaimne tegelikkus, surelik inimene on väga suures osas realiseerumata vaimne potentsiaalsus;
0:4.8 (7.6) 2. absoluutne ja alamabsoluutne. Absoluutsete reaalsuste eksistents on igavene. Alamabsoluutsed reaalsused projitseeruvad kahel tasandil: absoniitsed reaalsused, mis on relatiivsed nii aja kui ka igaviku suhtes, ja piiritletud reaalsused, mis projitseeruvad ruumis ning tegelikustuvad ajas;
0:4.9 (7.7) 3. eksistentsiaalne ja kogemuslik. Paradiisi Jumalus on eksistentsiaalne, aga ilmsiks tulevad Ülim ja Viimane on kogemuslikud;
0:4.10 (7.8) 4. isikuline ja ebaisikuline. Jumaluse avardumine, isiksuse väljendumine ja universumi evolutsioon on igavesti tingitud Isa vaba tahte aktist, kes igaveseks ajaks eraldas Igaveses Pojas koonduvad meel-vaimsed-isikulised tegelikkuse ja potentsiaalsuse tähendused ning väärtused kõigest sellest, mis koondub igavesele Paradiisisaarele ning on sellest lahutamatu.
0:4.11 (7.9) Mõiste PARADIIS hõlmab universumi reaalsuse kõikide faaside isikulisi ja mitteisikulisi keskpunkte omavaid Absoluute. Vastavalt määratletud Paradiis võib tähendada ka reaalsuse, Jumaluse, jumalikkuse, isiksuse ja energia ükskõik millist vormi või kõiki vorme — vaimseid, mõistuslikke või materiaalseid. Mis puutub väärtustesse, tähendustesse ja tegelikku eksistentsi, siis on Paradiis nende kõikide lähtekoht, tegevuspaik ja saatus.
0:4.12 (7.10) Paradiisisaar—kui Paradiis ei ole määratletud mõnel teisel moel — on Esimese Allika ja Keskme ainelis-gravitatsioonilise juhtimise Absoluut. Paradiis on liikumatu, universumite universumis püsib ta ainsana paigal. Paradiisisaarel on oma asukoht universumis, ent tal pole ruumilist asendit. See igavene Saar on mineviku, oleviku ja tuleviku füüsiliste universumite tegelik allikas. Keskne Valgusesaar tuleneb Jumalusest, kuid on vaevalt ise Jumalus; ka pole materiaalne loodu osa Jumalusest, vaid tagajärg.
0:4.13 (7.11) Paradiis ei ole looja, ta on universumi paljude ilmingute ainulaadne juhtija, palju enam juhtija kui korraldaja. Kõikides materiaalsetes universumites mõjutab Paradiis nende olendite reaktsioone ja käitumist, kel on tegu jõu, energia ja võimuga, Paradiis ise on aga ainukordne, erandlik ja universumitest eraldatud. Paradiis ei esinda mitte midagi ja mitte miski ei esinda Paradiisi. See ei ole jõud ega kohalolek, see on lihtsalt Paradiis.
V. Isiksuste reaalsused
0:5.1 (8.1) Isiksus on üks jumalustatud reaalsuse tasandeid, ta ulatub surelike ja keskteeliste tasandist — kus palveldamise ja tarkuse kaudu on saavutatud meele kõrgem aktiviseerumine — läbi morontia- ja vaimse tasandi isiksuse staatuse lõplikkuse saavutamiseni. See on surelike ja nendetaoliste