Jaan Talts. Tiit Lääne

Jaan Talts - Tiit Lääne


Скачать книгу
võimlas peetud tõstespordimatš Jõu ja TUL-li esinduse vahel kujunes suursündmuseks. Pärast pikemat vaheaega võistles Jaan Talts kodupubliku ees ja see meelitas võistluspaika arvukalt spordisõpru.

      Surumises sai Talts kolmevõistluse arvestuses tulemuse 192,5, rekordkatsel aga 195,5 kg ja esimene maailma tippmark oli sündinud. Rebimises jäi lõpptagajärjeks 155 ja tõukamises 202,5 kg. Kogusumma 550 kg ületab ameeriklase Robert Bednarski nimele kuulunud maailmarekordi 1,5 kg võrra.”

Rahva Hääl, mai 1970

      “Talts tellis algraskuseks 180 kilo, kuid ei suutnud end täielikult koguda ja rutakas surumine jäi fikseerimata. Sama raskuse juurde Talts tagasi ei tulnud ja palus lisada 7,5 kilo. Ka see katse läks luhta. See tegi mehe tigedaks.

      “Paneme kolmandaks katseks 192,5 kilo,” nõudis Talts treener Taimu Viirult.

      Nii ka tehti. Nullioht läks veel suuremaks ja saal sumises nagu mesilastaru. Ainult üksikud, kes Jaani lähemalt tunnevad, uskusid maailmameistri sammu õigsusse. Talts on kord selline mees, kes suudab end täiesti koguda ja ületada kõige raskemal silmapilgul. Ta surus määrustepäraselt 192,5 kilose kangi üles…

      Tõukamises piirdus Talts vaid kahe katsega. Robert Bednarski rekord oli ületatud. Kõvemat pähklit Jaan Talts purema ei läinud, vaid pani tõstevöö ja dressi spordikotti ning lausus:

      “Las jäävad uued rekordid teiseks korraks.””

Spordileht, mai 1970

      “Mulle näib, et ta on karm ja nõudlik nii enda kui ka teiste vastu. Nõukogude Liidu koondmeeskonna liikmete ja treenerite hulgas oli ta esimene, kes tol ajal veel võitmatuna püsivale Žabotinskile ütlema hakkas, et nii edasi ei saa.

      “Ühtteist võid endale lubada, aga ega seda ühtteist kuigi palju ei ole,” ütles maailmameister.

      Ta ütles ju sõnaselgelt sedagi, milleni viib “mugav” rekordite püstitamine. Nii tegi Žabotinski ja 600 jäigi saamata. Talts võistleb ja jõuab oma tulemuseni alati hetke absoluutvõimete piiril.”

Paavo Kivine, Edasi, detsember 1970

      “Ligemale 3000 tallinlast kogunes pühapäeval Kalevi spordihalli, et kaasa elada Georg Tenno mälestusvõistlustele atleetvõimlemises ja meie tõstevägilase Jaan Taltsi rekordkatsetele. Et Jaan Talts on praegu suurepärases sportlikus vormis, seda kinnitavad tema lausa fenomenaalsed maailmarekordid. Ühe õhtuga tegi tubli atleet kuus (!) parandust maailmarekordite tabelisse.”

Noorte Hääl, august 1971

      “Nüüd võrdub maailmarekord 585 kg-ga. Unelmate piirile on astutud lähemale jällegi väga pikk samm. Eriti meeldiv on seejuures fakt, et sellega sai hakkama mees, keda kiputi juba pidama minevikuga tõstjaks.”

Rahva Hääl, august 1971

      “Vahepeal kõikuma löönud liidripositsioon I raskekaalu vägilaste hulgas oli taastatud! Septembris Peruus toimuvatel MM-võistlustel on Jaan Talts jälle kindel esikohapretendent.”

Edasi, august 1971

      “Need on sellised tulemused, et jäta või tõstmine maha.”

Karl Utsar, Spordileht, august 1972

      “Kunstil ja spordil on palju ühist. Suur ei pea nii väga muretsema, mida temast arvatakse. Suurtega on alati lihtsam asju ajada kui keskmistega, kes kogu aeg tuletavad meelde, kes nad on…

      Kõik olime nende tulemuste lummuses. Minu ema, tagasihoidlik daam, kelle juurde me tol õhtul Jaaniga pärast läksime, imestas siis Taltsi tagasihoidlikkuse üle. Et maailma kangelane võib nii tagasihoidlik olla.”

Dirigent Eri Klas, 2004

      “Jaan Taltsi vägiteod sattusid just aega, kui ise noorteklassis kangi hakkasin sikutama. Noortele meestele oli ta ehe eeskuju. Nägin teda esmakordselt 1972. aastal Tihemetsa Jaani auhinnavõistlustel.

      Õpetas mikrofonis noori tõstjaid, viskas suured riided maha, läks lavale ja surus 200 kilo üles ja rääkis edasi. See vapustav vaatepilt avaldas noorele mehele muljet. See jääb igaveseks mällu.

      Igaüks proovis meist siis Taltsile järele rühkida. EPA-s õppides tegin endale siiski üsna ruttu selgeks, et minust tõstmise olümpiavõitjat ei saa ja valisin teise tee. Aga Taltsi tahtejõud ja eesmärgikindlus jäi paljudel minu põlvkonnakaaslastel verre.”

Maaspordiliidu Jõud esimees Villu Reiljan, 2004

      “Jaan Talts on jälle vormis! Selles võisime veenduda ühel saunaleitsakulisel jaanikuupäeval Tallinna Kalatööstusliku Merekooli võimlas. Teatavasti kuu aega varem Türil peetud vabariigi meistrivõistlustel ei saanud ta märki maha.

      Nüüd aga tõestas meie tõstekorüfee, et pooleaastasest uue metoodika kohasest treenimisest on tõusnud tõhusat tulu.

      Talts rebis 162,5, seejärel kõrgeklassilise 170 kilo, mis on võistleja isiklik ja ühtlasi Eesti rekord. 210 kilo tõukamine andis kogusummaks 380 – Pavel Pervušini 400 järel teine tulemus maailmas. Seejuures jäi Taltsil üsna napilt puudu maailmarekordilise 225 kilo tõukamisest.”

Ajakiri Kehakultuur, juuli 1973

      “Mida toob järgnev spartakiaadiaasta? Mured ja rõõmud on endised. Detsembrikuu viimastel päevadel käis Talts NSV Liidu koondise ühistreeningutel maad kuulamas, ennast näitamas ja harjutamas. Kui tervis lubab, tahab meie tõstesuurus spartakiaadiaastal uuesti vormi saada, võita veel mõned tiitlid (ehk on aeg täita vana lubadus – tulla kord ka Eesti meistriks) ja lisada mõned kilogrammid tippmargile.”

Spordileht, detsember 1974

      “Juhtub just niisugune päev, kus Jaan Talts iseennast kiusata tahab. Toivo Kurg on jalale natuke viga teinud, tema ajab tagasihoidlikumalt läbi. Karl Utsar kiirustas juba varemalt minekule. Varem tuldud, varem valmis.

      “Ei lähe see lugu! Mitte ei lähe,” torises Maailma – Jaan. “Lihased on tuimad ja valu täis.””

Olev Türn, Spordileht, märts 1975

      “Mis jääb tegemata vastastel, sellega tuleb toime vigastus: 1975-ndal jätab Talts lõpuks lootusetud üritused.

      Üks unikaalne tee oli lõpuni käidud.”

Raamatus “Eesti sport läbi aegade”, 1996

      “Isa on Eesti kõigi aegade parim sportlane. Minu jaoks on see loogiline. Sest 43 maailmarekordit on saavutus, mida keegi järele ei tee. Samuti valimine maailma kümne parima sportlase hulka.

      Need on argumendid, mille vastu pole kellelgi midagi öelda. Rääkimata võidetud tiitlitest.

      Minu jaoks ei kannata tänased sporditipud võrdlust isaga välja. Kui kõik need eeltoodud saavutused kokku lugeda, ei saagi teistpidi arvata.”

Poeg Jaan, 2004

      “Jaan oli väga hea treener. Ta oli poistele nagu isa eest. Ei kärkinud ega hirmutanud, vaid püüdis meie mõtteid suunata sellele, kuidas rohkem ja paremini treenida.

      Treeningtunnid temaga polnud ainult kuiv treening, vaid seal sai elu üle arutleda. Arvan, et Jaan aitas meil väga hästi oma tegelikke võimeid avada. Üldfüüsiline baas oli mul hea, kuid alles Jaani tulekuga suutsin oma võimed ka tegelikkuses realiseerida. Kahjuks ei pidanud mu küünarliiges vastu.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала,


Скачать книгу