Vaimude raamat. Allan Kardec
nimetavad end meiega suheldes vaimudeks või kaitsevaimudeks, nagu me juba ütlesime, ja teatavad, et nad, vähemalt mõned neist, erinevad Maa peal elavatest inimestest. Nad moodustavad vaimse maailma, nii nagu meie oma maapealse elu jooksul moodustame kehalise maailma.
Et oleks kergem vastata mõnedele vastuväidetele, võtame lühidalt kokku doktriini tähtsamad punktid, nii nagu nad meile on õpetanud.
“Jumal on igavene, muutumatu, mittemateriaalne, ainulaadne, kõikvõimas, ülimalt õiglane ja hea.”
“Ta lõi universumi, mis hõlmab kõik hingelised ja hingetud, materiaalsed ja mittemateriaalsed olendid.”
“Materiaalsed olendid moodustavad nähtava ehk kehalise maailma ja mittemateriaalsed nähtamatu ehk vaimse, s.t vaimude maailma.”
“Vaimne maailm on normaalne maailm; lihtne, igavene, edasieksisteeriv ja kõike üleelav.”
“Kehaline maailm on vaid kõrvaline; see võib lõppeda, eksisteerida või mitte kunagi eksisteerida ilma, et vaimse maailma olemus muutuks.”
“Vaimud mähivad end mõneks ajaks mateeriasse, mille häving surma läbi nad sellest vabastab.”
“Erinevat liiki kehaliste olendite seast määras Jumal inimliigi vaimude kehastumise tarbeks teatava arengutaseme saavutamiseks; see omab inimlikku kõlblust ja asub intellekti poolest teistest liikidest kõrgemal.”
“Hing on kehastunud vaim, kelle elukoht on keha.”
“Inimeses on kolm osa: 1. keha või materiaalne olevus analoogiliselt loomadega ja hingestatud sama eluprintsiibiga; 2. hing või mittemateriaalne olend, kehastunud vaim; 3. side, mis seob vaimu kehaga, vahepealne printsiip mateeria ja vaimu vahel.”
“Inimesel on kaks loomust: üks, mis tuleneb kehast, mis on samasugune nagu loomadel, kelle instinktid tal on; teine hingest, mis on samasugune nagu vaim.”
“Side ehk vaimukate, mis hoiab vaimu kehas, koosneb otsekui kahest mateeriast. Surm on vähempeene katte häving. Vaim säilitab teise, mis on tema eeterlik keha ja mida me selle tavalises olekus ei näe, kuid mis võib muutuda nähtavaks, isegi kombatavaks, nagu see juhtub nähtuste puhul, mida me nimetame ilmutusteks.
“Vaim ei ole abstraktne, määramata olend, keda võib tunnustada vaid teoreetiliselt, vaid reaalne olend, keda mõnikord võib tajuda nägemise, kuulmise või kompimise abil.”
“Vaimud jagunevad eri liikidesse ega ole võrdsed võimete, intellekti, tarkuse ega kõlbluse astme poolest. Kõrgemasse liiki kuuluvad kõrgemad vaimud, kes paistavad teiste seast välja oma täiuslikkuse, teadmiste, Jumalale lähedusega, tunnete puhtuse ja armastusega hea vastu: need on inglid või puhtad vaimud. Muud liigid jäävad sellest täiuslikkusest palju kaugemale; alamal tasemel asuvad vaimud kalduvad paljude meie kirgede poole: viha, kadedus, kiivus, uhkus jt. Halb pakub neile lõbu. Mõned vaimud ei ole väga head ega väga halvad; nad on pigem korratud ja piiratud kui õelad ning nad paistavad silma koerustükkide ja ebaloogilise käitumisega: need on lõbuhimulised ja kergemeelsed vaimud.”
“Vaimud ei ole igavesti samasuguses olukorras. Kõik nad arenevad, liikudes vaimse taseme redeli pulgalt pulgale. See areng toimub kehastumiste kaudu, mis on kohustuslikud ühtedele karistusena, teiste jaoks aga sisaldavad ülesandeid. Kehaline elu on katse, mida nad peavad palju kordi läbi tegema, kuni nad kord saavutavad absoluutse täiuslikkuse; nad on nagu lahus, millest kehastumise tulemusena eraldub üha rohkem puhast ainet.”
“Lahkunud kehast, läheb hing vaimude maailma, kust ta tuli ja lühema või pikema aja järel, mille vältel ta elab rändava vaimuna, alustab jälle uut kehalist elu”2
“Vaimul tuleb läbida palju kehastumisi, järelikult oleme elanud kehaliselt juba palju kordi ning me saame veel palju kordi kehastuma enam või vähem täiuslikus maailmas, kas Maa peal või teistel planeetidel.”
“Vaimu taaskehastumine toimub alati inimkujul; oleks ekslik arvata, et hing või vaim võib kehastuda loomana.”
“Mitmed kehalised elud viivad vaimu alati edasi, mitte kunagi tagasi; aga arengu kiirus oleneb meie endi edasipüüdlikkusest.”
“Hinge omadused on kehastunud vaimu omadused, s.t vooruslik inimene on kehastunud hea vaim ja tige, salakaval inimene on kehastunud madal vaim.”
“Hingel on individuaalsus juba enne kehasse asumist ning ta säilitab selle ka pärast kehast lahkumist.”
“Vaimude maailmas kohtub hing kõigiga, keda ta kunagi Maa peal on tundnud, kogu ta elu ilmub temale piltidena, mille abil talle meenub kõik hea ja halb, mida ta on teinud.”
“Kehastunud vaimud elavad universumi paljudel planeetidel, kehastumata ehk rändavad vaimud asustavad mittemillegagi piiratud valdkondi; nad on nii ruumis kui ka meie kõrval, nad näevad ja puudutavad meid igal hetkel; nad moodustavad nähtamatu elu, mis pulbitseb kõikjal meie ümber.”
“Vaimudel on füüsikalisele maakerale lõpmatu kõlbeline mõju; nad tegutsevad nii mateeria kui ka mõtte abil, nad on üks loodusnähtuste suure hulga eespool mainitud, selgitamata või vaevalt selgitatud ning vaid spiritismi poolt mõistuspäraselt tõlgitsetud mõjude algpõhjusi.”
“Läbikäimine vaimude ja inimeste vahel on pidev, head vaimud manitsevad meid headusele, julgustavad meid elu katsumustes ja aitavad meil taluda loobumist; halvad tõukavad meid halvale, nad rõõmustavad, nähes meid langemas ja nendega sarnaseks muutumas.”
“Vaimude inimestega suhtlemise viisid on kas varjatud või nähtavad. Ühed tegutsevad hea ja kurja mõju abil, mis tuleb meile vaimudelt; sageli juhtub, et meil tuleb oma tarkusega vahet teha halva ja hea inspiratsiooni vahel. Selle tegevuse hulka kuulub ka nende seos meediumidega kirjutamise, nägemise ning teiste omaduste läbi. Viimased on nende tööriistad.”
“Vaimud avaldavad end kas vabal tahtel või väljakutse peale. Võidakse välja kutsuda igasuguseid vaime; kõige tagasihoidlikumate isikute vaimudest kuni kõige haritumateni, olenemata sellest, millisel ajajärgul nad Maal elasid. Võib välja kutsuda sugulaste, sõprade või vaenlaste vaime, nendega kontakti saada kirjutamise või kõne abil, nendega nõu pidada, neilt teateid saada nende hauataguse seisukorra kohta, nende mõtetest meie kohta ja ka teadmistest, mida neil on lubatud meile edasi anda.”
“Vaime tiivustab neid välja kutsunud grupi inimeste kõlbeline iseloom; kõrgemad vaimud tunnevad rõõmu tõsistest koosistumistest, kus valitsevad armastus, headus ning siiras soov õpetuse ja meeleparanduse järele. Nende juuresolek peletab eemale alamaid vaime; need omakorda leiavad endale vaba juurdepääsu ja tegutsemisvõimalused kergemeelsete ning uudishimust õhutatud isikute juures ning kõikjal, kus valitsevad madalad instinktid. Heade nõuannete ja kasulike õpetuste asemel ei ole meil neilt oodata midagi peale tühiste asjade, valede, labaste mõtete või ninapidivedamise; tihti esinevad nad tuntud nimede all, et meid siis kergemini eksitusse viia.”
“On väga lihtne vahet teha hea ja halva vaimu vahel: kõrgema vaimu kõne on alati väärikas, üllas, kantud kõrgeimast moraalist ning vaba madalast kirest; nende nõuannetest õhkub puhast tarkust ja nad püüdlevad alati meie täiustamise, inimsoo paremaks muutmise poole.
“Madalamate vaimude kõne on seevastu järjekindluseta, tihti labane ning isegi jõhker; nad räägivad mõnikord millestki heast ja õigest, enamal juhul aga puistavad valesid ja mõttetusi, mis tulenevad kas nende salakavalusest või harimatusest. Nad naeravad küsijate kergeusklikkuse üle, tundes lõbu nende naiivsusest, meelitavad tühisust ja toidavad igatsust valelootuste järele. Kokkuvõttes võib tõsine suhtlemine toimuda vaid tõsise loomuga ringides, kus valitseb mõtete püüdlus hea poole.”
“Kõrgemate vaimude moraal on üldiselt sama, mis Kristusel, nii nagu see on väljendatud evangeeliumis: tee teistele seda, mida sa tahad, et tehtaks sinule endale, s.o tee alati head ja mitte kunagi halba. Igaüks võib leida sellest põhimõttest käitumisjuhise kõigi elus ettetulevate juhtumite jaoks.”
“Vaimud õpetavad, et egoism, upsakus ja himurus on kired, mis lähendavad meid loomalikkusele, tehes meid mateeria orjaks; inimene, kes end juba
Selle õpetuse kohaselt on põhimõtteline erinevus taaskehastumise ja hingede rändamise vahel, millesse usuvad mõnede sektide liikmed. See saab selgeks käesolevast raamatust.