Emajõgi 1944. Mart Laar
linnast lõunasse, saates Võru ja Antsla suunas välja motoriseeritud luurerühmad, et astuda ühendusse läände taanduvate 18. armee üksustega. Wagner andis luurerühmadele ülesandeks otsida ka sobivaid positsioone eelseisvateks viivituslahinguteks, mida võiks asuda kiiresti välja ehitama. Lähim 18. armeele alluv üksus, mille luurerühmad avastasid, oli Sangastet kaitsev II armeekorpusele alluv võitlusgrupp „Mann”. 18. armee ning 207. julgestusdiviisi vahel oli tühik, kus Wagneri võitlusgrupi soomustatud luuremasinad samal päeval punaväe eelüksustega ka kokku põrkasid. Saades aru, et pikalt ei õnnestu tema nõrkadel eelüksustel Punaarmeed tagasi hoida, andis Wagner 15. augustil korralduse Põlvast Tartusse viiva teede- ja raudteevõrgu purustamiseks. Olles valinud lahingukohaks Tartu, soovis Wagner sinna lisaüksuste paiskamise vastasele võimalikult raskeks teha. Hävituskäsu eest vastutavaks määras Wagner ründepataljoni „Wallonien” ülema SS-Standartenführer Léon Degrelle’i, kes oma mälestustes mainib, et lasi mõne päevaga „õhku nii palju sildu, raudteelõike, jaamu, ülesõite ja pööranguid, et pea kõmiseb mul nendest elupäevade lõpuni. Kuid me pidime aega võitma. Ikka ja jälle kuulsin sedasama lühikest lauset telefonitraadi teisest otsast: tuleb aega võita!”
Värvikaimaks 1944. aasta augusti keskel Narva alt Tartu ruumi saabunud tegelaseks oligi ründepataljoni „Wallonien” ülem SS-Standartenführer Léon Degrelle. Ta oli sündinud 1906. aastal Belgias, oli tegev Belgia poliitikas, kus juhtis paremradikaalset Rex-parteid. Veendunud antikommunistina liitus ta 1941. aasta suvel, kui algas sõda Nõukogude Liiduga, vabatahtlikult Saksa armeega. Peagi sai Degrelle’ist tuntumaid tegelasi Euroopa vabatahtlike Relva-SSi üksustes. Ta osales 130 lähivõitluses, teenis Tšerkassõ kotist väljamurdmise eest Rüütliristi ning tõusis SSrünnakbrigaadi„Wallonien” etteotsa. Аdolf Hitlerile on omistatud ütlus, et kui ta oleks endale soovinud poega, siis oleks ta tahtnud, et see oleks samasugune nagu Degrelle. Lahingutegevuse kõrval jätkus Degrelle’il aega ka perekonnaasjade klaarimiseks, nii kahtlustati teda oma naise armukese mahalaskmises. Nüüd otsis Degrelle endale ja oma valloonidele kuulsust Euroopale mittemidagiütlevate nimedega Lõuna-Eesti küladest.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.