Revolutsiooni küüsis. Helen Rappaport
lk 94.
90
Barnes, lk 213.
91
Paléologue, lk 755.
92
Christie, „Experiences in Russia”, lk 2; MacNaughton,
93
http://alphahistory.com/russianrevolution/olice-conditions-in-petrograd-1916/
94
Dosch-Fleurot oli Oregoni sisse rännanud sakslase poeg. Ta oli sõja ajal kasutusele võtnud ka oma ema prantsuse perekonnanime Fleurot, et vältida sekeldusi läänerindest reportaažide tegemisel.
95
Fleurot, lk 96.
96
Samas, lk 99, 100; Hawkins, „Through War to Revolution with Dosch-Fleurot”, lk 20. Dosch-Fleurot lahkus lõpuks Venemaalt 1918. aasta märtsis.
97
Fleurot, lk 99, 100.
98
Kennon (1845–1924) oli kuulus Ameerika rännumees ja maadeuurija, kes oli kirjutanud mitmeid paljastavaid artikleid Vene karistussüsteemist Siberis.
99
Samas, lk 101.
100
Hawkins, „Through War to Revolution with Dosch-Fleurot”, lk 22; Fleurot, lk 103–104.
101
Williamsi reportaažid ilmusid samal ajal ka Daily Telegraphis ja New York Timesis.
102
Paljudele reportaažidele kirjutati alla lihtsalt „meie Petrogradi korrespondent” võimidagi sellesarnast ja seetõttu on raske ka välja selgitada, mida konkreetselt kirjutas üks või teine Briti või Ameerika rindereporter revolutsiooni ajal.
103
Thompson, lk 30. Thompsoni sõjaaegse karjääri kohta enne Petrogradi tulekut vt Mould, „Donald Thompson: Photographer at War”, ja Mould, „Russian Revolution”, lk 3.
104
Heald, lk 23.
105
Thompson, lk 17.
106
Harper, lk 19.
107
Houghteling, 14, 4.
108
Cahill,
109
Troska oli kaherattaline üüritav hobuveok.
110
Samas, lk 218.
111
Samas, lk 219.
112
Mason, „Russia’s Refugees”, lk 142.
113
Samas.
114
115
Tema elu ja karjääri üksikasju vt Blunt,
116
Blunt,
117
Õppinud põetajad olid Punase Risti halastajaõed, peamiselt Londoni St Thomase ja St Barti haiglast.
118
18. sajandil ehitatud Beloselski-Belozerski palee rekonstrueeriti 19. sajandil ja 1883. aastal ostsid selle suurvürst Sergei ja tema naine Ella, keisrinna õde. Pärast suurvürsti surma atentaadi läbi 1905. aastal laskis tema naine end nunnaks pühitseda ja kinkis palee Dmitri Pavlovitšile, kel olid seal esimesel korrusel privaatsed eluruumid. Just siit otsisid tema ja Feliks Jussupov hüsteeriliste ja veristena peavarju, kui olid Rasputini tapnud.
119
Jefferson,
120
Ka mitmed teised Petrogradi diplomaatilised kogukonnad rahastasid sõja ajal haiglaid: Ameerika koloonia haigla asus Spasskaja tänav 15; belglastel oli haigla, millele nad panid nime oma kuninga Alberti järgi; hollandlaste haigla asus Inglise kaldapealsel 68; taanlastel oli kaks haiglat – üks Sergijevskaja 11 ja teine, alamatele seisustele mõeldud haigla, mis oli saanud nime Taanis sündinud leskkeisrinna Maria Fjodorovna järgi, asus Potštamtskaja 13. Haavatute jaoks olid veel Prantsuse, Šveitsi ja Jaapani haiglad. Vt Juri Vinogradov, „Lazaretõ Petrograda”, http://www.proza.ru/2010/01/30/984.
121
Leedi Georgina Buchanan, kiri 16.12.1916, Bathursti kirjad, LUL/MS Dep.1990/1/2856.
122
123
Leedi Georgina Buchanan, kirjad 7.10.1916 ja 20.01.1917, Bathursti kirjad.
124
Jefferson,