Üksinda paaris. Fil
küsimusele vastates, oleks tulnud kõigepealt siiski tagajärgedele mõelda. Järgmisel hetkel oli neiu sama kiiresti bussi pealt maas, kui ta sinna sai. Kelmikalt naeratades, haaras mul käest ning tegi ettepaneku minu juurde minna. Nojah, mis mul enam, eks ise ju kutsusin teda. Läksime veel poest läbi, haarasime kumbki veidi märjukest ja läksime.
Piiga säras endiselt. Talle oli kui naeratus näkku kleebitud. Minu juurde jõudes oli esimeseks asjaks kellaaja kontroll, et neiu ikka viimase bussi peale jõuaks. Tutkit ta jõudis. Ma tegin kiirelt köögis veidi närimist. Seejärel istusime elutuppa ning avasime veinipudeli. Ja juttu jätkus kauemaks…
Järgmine hetk, mil kella sai kontrollitud, oli viimane buss juba ammu läinud. Nüüd oli valik, kas neiu jääb minu juurde või tellin talle takso. Olin selleks hetkeks juba meeldivalt švipsis mehepoeg, kes ei saanud peast ära mõtet, et mingi naine jääb ööseks siia. Iseenesest ei saanudki ma tol hetkel aru, kas mind see häiris või erutas. Kindlamast kindlam oli aga otsus, et piiga ööbib minu juures. Mingil kahtlasel põhjusel ei olnud eelpool mainitud neiu ka tugevalt antud otsuse vastu.
Aeg möödus kiirelt. Varajastel hommikutundidel otsustasime lõpuks magama heita. Pakkusin neiule välja variandi, et ta võiks kaissu tulla. Mul oli sel hetkel kodus meeletult suur ja lai voodi. Ise naersin alatihti, et voodeid on üldiselt kahte tüüpi. Ühed on üheinimesevoodid ja teised on voodid kolmele- mees, naine ja Lenin on alati meiega, aga näe, minu voodi on lausa viiele- mina, minu armuke, meie mõlema egod ja Lenin võib pealt vaadata. Teise variandina pakkusin neiule välja elutoas olevat laia diivanit.
Noor preili keeras end diivanile pikali ning haaras teki peale. Riidest ta ilmselgelt lahti võtta ei julgenud. Ega ma isegi ilmselt ei oleks tahtnud seda tema asemel teha. Mina läksin magamistuppa, jätsin ukse meelega lahti, koorisin end riidest lahti ning vajusin teki alla. Mõned minutid hiljem kuulsin, kuis neiu küsis, kas ma magan juba. Vastasin eitavalt. Hetk hiljem oli teise toa kaunitar koos oma teki ja padjaga minu kõrval. Voodis. Keerasin talle selja ja lootsin rahulikult magama jääda. Tänu suhteliselt suurele väsimusastmele ma seda ka tegin, kuid siiski alles mõne aja möödudes.
Võtsin neiu kaissu. Ta oli ikka veel üleni riides. Sel öösel kõik nii ka jäi. Hommikul panin ühe oma veekeetjatest kilekotti ja ukse juurde valmis, et neiu pärast sügavast unest ärkamist selle kaasa saaks võtta. Tegin talle hommikuks pannkooke, katsin laua ning pärast kohvi valmimist läksin piigat üles ajama. Nähes neidu armsalt läbi une naeratamas, otsustasin lasta tal siiski edasi magada. Läksin arvuti taha ning asusin töö asju tegema. Õnneks oli mu elu sätitud nõnda, et 90% oma tööst sain kodus ära teha.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.