Vikerkaar 7-8 2020. 7-8 2020

      1 1. Kuningate rmt 5.13: „Ta (Saalomon) kõneles puudest, Liibanoni seedritest müüril kasvava iisopini...“

      2 Disputatsiooni tiitellehel puudub kuupäev.

      3 Originaali tiitel: Johannes Erici Stregnensis (Stiernstråle) – Andreas Arvidi Stregnensis. Disputatio physica de plantis, quam, in Academia Gustaviana Adolphina, quae Dorpati est sub praesidio Johannis Erici Stregnensis, publice ventilandum proponit Andreas Arvidi Stregnensis ad diem [ ] Oct. anno 1647. – Dorpati Livonorum, 1647: J. Vogelius.

      4 „Taimedest“ (Περὶ φυτῶν) on botaaniline kirjutis Aristotelese korpuses, mida enamasti peetakse võltsinguks. Suurem osa õpetlasi omistab selle teose ajaloolasele ja filosoofile Nikolaosele Damaskusest, kes elas 1. saj eKr. „Taimedest“ kirjeldab taimede loomust ja päritolu.

      5 Küsimus segust oli varaseimate kreeka filosoofide keskseid arutlusteemasid. Anaxagorast, Anaximenest, Empedoklest jt võib seega pidada nii filosoofideks kui keemikuteks. Aristoteles püüdis oma teoses „Tekkimisest ja hävimisest“ seletada ja lahendada mõningaid segudega seotud küsimusi.

      6 S.o Aristoteles teoses „Loomade tekkimine“.

      7 Vereringe teooria oli sel ajal juba arutlusel, kuid Tartus sellest tõenäoliselt veel ei teatud.

      8 Itaalia päritolu arsti ja õpetlase Julius Caesar Scaligeri (1484–1558) „Eksoteerilised harjutused“ oli oma aja populaarsemaid filosoofilisi käsitlusi. Scaligeri sulest ilmus ka kommentaare Aristotelese ja Theophrastose loodusteaduslikele töödele.

      9 16. sajandil elanud Prantsuse õukonnaluuletaja Nicholas Bourboni luuletuse read kogust „Nugae“ („Tühiasjad“): Ver aperit flores et ridens omnia Vere, Vere nihil totus pulchrius annus habet.

      10 Ilmselt on mõeldud Aristotelesele omistatud raamatut „Taimedest“.

      -1 Akaatsia liik.

      -1 Tegemist on vees kasvava läätsesordiga – Lenticula palustris.

      -1 Rembert Dodoens (Rembertus Dodonaeus, 1517–1585) oli flaami arst ja botaanik, tema algselt flaamikeelne taimi tutvustav ja liigitav teos ilmus 1583. a. ladinakeelsena pealkirja all „Stirpium historiae pemtdades sex, sive libri XXX“. Dodoensit on peetud botaanika isaks.

      -1 See taim on rohkem tuntud karukeelena.

      -1 Täpsemalt on selle orhideeliigi nimi Satyrion, mis oli 17. sajandil väga tuntud afrodisiaakum.