Metameditsiin. Trine Helgrund
ajureleega. Haigusprotsessi jooksul ajus toimuvaid muutusi on võimalik näha CT-pildil.
9. Mikroobid – bioloogilised abimehed.
Mikroobid pole tavaliselt haiguse algpõhjus. Vastupidi, nad on bioloogilised abimehed, osalised keerulises haigusprotsessis. Viirused, bakterid, mükobakterid ja seened on aktiivsed organismi tervenemisfaasis.
10. Hing. Tervis teadmiste ja teadlikkuse kaudu.
Iga haigus võib olla mõtestatud protsess. Tervenemise juures on oluline osutada tähelepanu konfliktidele ja tunnetele ning transformeerida need andestuse ja vabakslaskmise teel armastuseks ja teadlikkuseks. See on ka osa meie isiklikust kasvust ja arengust. Elu on pidev evolutsioon.
Loomulikud eluprotsessid
Kõigis elavates organismides alates amööbidest kuni inimesteni toimuvad eluprotsessid, milles rütmiliselt vahelduvad avardumine ja kokkutõmbumine.
Mis juhtub ootamatult tekkinud situatsioonis?
Selleks, et tagada indiviidi ja liigi püsimajäämine, on evolutsiooni käigus kujunenud välja optimaalsed reaktsioonid ohtlikele olukordadele. Ohusituatsioonides jäetakse loomulik ööpäevane rütm ootele ning kogu organism läheb hetkega instinktiivselt üle häireseisundisse – domineerib sümpaatiline närvisüsteem.
Kui olukord on lahenenud, tuleb lühem või pikem periood, kus inimene „hingab välja”, et tulla tagasi normaalsesse seisundisse. Sellel perioodil võtab juhtimise üle parasümpaatiline närvisüsteem.
Nagu varem öeldud, on inimene Maa peal ainuke liik, keda mõjutavad uskumused ja sotsiaalsed normid – need kõik on seotud aju uuema osaga. Seetõttu oleme kaotanud võime vabastada šokienergia kehaliste reaktsioonide kaudu ning jääme sageli kas lühemaks või pikemaks ajaks kinni nn tardumusse. Me ei leia lahendust ja kogeme lootusetusetunnet.
Selles konfliktifaasis võivadki sageli välja areneda haigused. Sümpaatiline närvisüsteem töötab täie võimsusega ja viib organismi häireseisundisse, mobiliseerides lõputult energiat. Samal ajal võib närvisüsteem kogeda, et energiakogus on liiga võimas ja püüda seda piirata. Piltlikult öeldes sõidame üheaegselt nii gaasi- kui ka piduripedaali vajutades.
Konfliktiperiood ja haiguse areng lõpevad siis, kui inimene on leidnud konfliktile praktilise lahenduse ja tegeleb oma emotsioonidega.
Allpool toodud joonis kirjeldab protsessi kulgu konflikti tekkest kuni tervenemiseni.
Punkt 1: normaalne tegevus
Päevase tegevuse ja öise puhkuse rütmiline vaheldumine.
Punkt 2: šokk
Me kogeme võimsat emotsionaalset vapustust, mis tabab ootamatult ja jõuliselt nagu välgulöök. Lahenduse leidmine tundub lootusetu, meil puudub strateegia.
Konfliktihetkel muutub kogu keha hormonaalne seisund ja organism läheb üle häireolukorda. Silmapilk mõjutatakse meie tundeid, aju ja teatud organit.
Sel ajal tehtud CT-pildilt on näha, et ajuosas, kus emotsioon avaldub, tekib otsekohe ümmargune, märklauda või puu aastaringe meenutav kujutis. Seda muudatust ajukoes kutsume releeks. Närvisünapside vaheline ühendus muutub ja seejärel algab kehas automaatne ahelreaktsioon: muutused hormoonides, signaalainetes ja ainevahetuses tekitavad rakumuutusi või tegevushäireid just selles kehaosas, mis vastab relee asukohale ajus.
Nii on tunded justkui programmeerijad, aju kompuuter ja keha ma-sin, mis reageerib automaatselt programmile.
Nüüdseks on kirjeldatud tuhandeid juhtumeid, kus on kooskõla järgmiste elementide vahel:
• millist emotsionaalset konflikti on inimene kogenud,
• millises ajuosas tekib konflikti tagajärjel relee,
millises kehaosas tekivad rakumuutused (kas rakkude juurdekasv või kadu) või talitlushäired. Teades ühte nendest elementidest, on võimalik leida kaks ülejäänut. Kui haige on saanud meditsiinilise diagnoosi, on võimalik öelda, millist tüüpi konfliktiga ta on kokku puutunud.
Punkt 3: konflikti- ehk tardumusfaas ehk külm faas
Kui pole võimalik konfliktile kohe lahendust leida, tardume konfliktifaasi, kus meie keha funktsioone juhib sümpaatiline närvisüsteem. Seda faasi iseloomustab:
• Kestev pingeline mõtlemine probleemile. Lahenduse leidmine tundub lootusetu.
• Konflikt sisaldab tundeid, mis on nii intiimsed, et neid on raske teistega jagada. Tagajärjeks on endassetõmbumine.
• Veri suunatakse suurtesse lihastesse, seetõttu on käed ja jalad külmad. Võib tekkida külm higi ja nahk muutub kahvatuks.
• Söögiisu on kehv ning esineb kehakaalu kaotust.
• Verevarustus aju otsmikusagaras väheneb, et tagada aju ürgsema osa, ajutüve, töö.
• Suureneb stressihormoonide adrenaliini, kortisooni jt tase. Võivad tekkida lihaspinged.
• Unetus. Sageli ärgatakse varsti pärast uinumist.
• Vererõhk tõuseb ja pulss kiireneb, sageli esineb südamepekslemist.
• Tõuseb vere glükoosisisaldus.
• Silmad ja suu tõmbuvad kuivaks.
• Hingamine muutub, sageli hoitakse hingamist tagasi või hingatakse pinnapealselt ja kiiresti.
• Võivad tekkida rakumuutused ja rakkude talitlushäired (missugune protsess alguse saab, oleneb sellest, missuguse ajuosaga konflikt seostub).
Kõik konfliktifaasis toimuvad protsessid omavad bioloogilist tähendust ja sunnivad indiviidi olukorrale lahendust leidma.
Punkt 4: konflikti lahenemine
Kui konfliktile saabub lahendus, peatub haiguse areng ja organism läheb üle tervenemisfaasi. Sageli toob elu ise konfliktidele ja traumadele lahendusi, näiteks keegi, kes on kaotanud lähedase, leiab uue partneri; töötu saab uue töökoha; koerapidaja võtab uue kutsika pärast seda, kui vana koer on auto rataste all hukkunud.
Paljusid konflikte on võimalik lahendada ainult emotsionaalsel, vaimsel ja hingelisel tasandil.
Punkt 5: tervenemisfaas ehk soe faas
Pärast konflikti lahenemist toimub kogu organismis otsekohe täielik muutus. Häireseisund lõpeb ja keha funktsioone asub juhtima parasümpaatiline närvisüsteem. Sellele faasile on iseloomulik:
• Mõtted rahunevad ja tekib hea tunne.
• Suur vajadus rääkida teistega asjade kulgemisest. Avanetakse maailmale ja elule.
• Lõpuks ometi saab välja hingata.
• Verevarustus kätes ja jalgades taastub, jäsemed muutuvad soojaks.
• Kehatemperatuur tõuseb, ilmub soe higi. Selles faasis tekivad palavik, põletikulised seisundid ja infektsioonid.
• Söögiisu tuleb tagasi.
• Võib esineda pikemaid suure väsimuse perioode.
• Parem unekvaliteet ja suur unevajadus.
• Vererõhk ja pulss normaliseeruvad. Võib esineda madala vererõhu ja aeglase pulsisagedusega perioode.
• Märjad ja selged silmad; rohke süljeeritus.
Kui konfliktifaasis on leidnud aset rakkude juurdekasv, lahustavad seened ja bakterid tekkinud klombi. Kui konfliktifaasis on toimunud rakkude kadu, taastatakse kadunud rakud. Viimast diagnoositakse sageli kui kiiresti suurenevat vähkkasvajat!
Tervenemisfaasi esimest osa nimetatakse sageli higistamisfaasiks, samal ajal kui teist osa kutsutakse urineerimisfaasiks.
Tervenemisfaasi