Metameditsiin. Trine Helgrund
võimalikke tervenemiskriise.
Punkt 6: tervenemiskriis
Kui konflikt on olnud intensiivne ja pikaajaline, võib ajal, mil lõdvestumine on kõrgpunktis, tekkida tervenemiskriis. Põhjuse leiame ajust.
Nagu öeldud punktis 2, toimuvad šokihetkel ajukoes muutused. Pärast konflikti lahenemist algab kahjustatud piirkonna parandamine: kahjustatud koht tursub ja tekivad gliiarakud. Turse võib avaldada survet teistele ajupiirkondadele, mille tõttu võivad ilmneda sellised sümptomid nagu krambid, epilepsiahood, topeltnägemine, peapööritus, minestamine, peavalu või migreen, astmahood, südameatakk või südame seiskumine jm. Kui gliiarakkude juurdekasv avastatakse, diagnoositakse seda tavaliselt kui ajukasvajat.
Samal ajal võib selles faasis tunduda, nagu oleks ka emotsionaalne konflikt taas aktiveerunud.
Juhul, kui tervenemiskriis muutub eluohtlikuks, võib kasutada vahendeid, mis tugevdavad sümpaatilist närvisüsteemi, nagu näiteks kortisoon, antibiootikumid, allergiaravimid, adrenaliin või noradrenaliin, muuhulgas ka kokakoola, kofeiin, guaraana jt energiat andvad vahendid. Kõik vedelikke väljutavad vahendid aitavad vähendada turset ajus. Kasulik on magada kõrge peaalusega ja vajaduse korral asetada jääkott probleemsele peapiirkonnale.
Selles faasis on soovitav vältida aineid, mis tugevdavad parasümpaatilist närvisüsteemi, nagu näiteks morfiin, vaalium, rahustava toimega teraapilised meetodid jne.
Tervenemiskriis on tavaliselt lühiajaline. Selleks, et mitte segada loomulikku tervenemisprotsessi, on oluline mitte tarvitada sümpaatiliselt toimivaid ravimeid rohkem kui hädavajalik.
Praegu uuritakse tervenemiskriisi lähemalt, et leida strateegiaid, mis toimiksid selles faasis kõige paremini.
Punkt 7: normaalne tegevus
Kui tervenemiskriis on möödas, jõuame tervenemisfaasi viimasesse ossa, kus kogu üleliigne vedelik kehast väljutatakse (urineerimisfaas). Aeglaselt ja märkamatult muutub enesetunne üha paremaks ning ühel päeval avastame oma suureks imestuseks, et tunneme end 100 % tervena ja täis elujõudu.
CT-pildid ajust annavad täpset informatsiooni
Metameditsiinis on psühhosomaatilise haiguste mõistmise teaduslikuks aluseks aju CT-pildid. Tuhandete uuritud patsientide juhtumid on tõestanud, et igal tundel on oma ainukordne keskus ajus. Seejuures tuleb muidugi arvestada patsiendi soo, domineeriva käe ja hormonaalse seisundiga.
Kui väga tugev emotsionaalne konflikt või trauma tabab inimest (või ka looma), tekib ajus silmapilkselt muudatus täpselt selles kohas, kus on selle tunde refl eksala. Seosed närvisünapside vahel muutuvad. Me kutsume muudatust ajureleeks ja seda on võimalik päris selgesti näha ilma kontrastaineta tehtud CT-pildil.
Samal hetkel, kui patsient leiab konfliktile lahenduse, algab automaatselt ajurelee parandamine. Relee ümbrus tursub, tekivad gliiarakud, et võimalikult hästi taastada aju normaalsed funktsioonid. CT-piltidel on näha turse, märklauasarnane kujutis muutub üha enam ja enam laialivalguvaks.
Kui turse on kõige suurem, tekib mõningatel juhtudel tervenemiskriis. Pärast seda turse alaneb ja lõpuks näeme vaid natukest armkudet.
CT-pildi abil on võimalik täpselt kaardistada, missuguses aktiivses konfliktsituatsioonis inimene praegu on ja missuguses varem on olnud.
Teiste sõnadega näitab CT-pilt inimese emotsionaalset ajalugu.
Kui tekib konfliktolukord, millega kaasneb muudatus ajukoes – ajurelee –, ei teki sellest nähtavaid füüsilisi sümptomeid ajus endas. Kui konflikt on lahendatud ja tekib releed parandav turse, võivad mõningatel juhtudel ilmneda füüsilised sümptomid, nagu näiteks peavalu või migreen, krambid või epilepsiahood, peapööritus, nägemishäired jne. Sageli suunatakse patsient selles faasis aju-uuringutele ja tal diagnoositakse ajukasvaja. Diagnoos iseenesest on korrektne, kuid on tähtis rõhutada, et see on looduse reaktsioon paranemisprotsessis. Enamikul juhtudel kaob turse iseenesest, kui protsess on lõppenud.
CT-pilt on täielikult kooskõlas alljärgnevaga:
• Milliseid emotsionaalseid konflikte on inimene kogenud.
• Kus ilmneb ajus relee, mille see konflikt põhjustab.
• Kus toimuvad kehas rakumuutused või talitluse häired.
Teades ühte komponenti, on võimalik tuletada ülejäänud kaks. Kui inimesele on tavameditsiinisüsteemis pandud diagnoos või on teada haigussümptom, on võimalik öelda, millise konflikti ta on läbi elanud. Seetõttu pole CT-pilt üldjuhul vajalik. Lisaks sellele koormab nende piltide tegemine nii keha kui psüühikat. Maailmas on väga vähe eksperte, kes nende piltide tõlgendamise imelist oskust valdavad, seetõttu on praegusel hetkel peaaegu võimatu seda kasutada.
Meie arvates annab suurima garantii ellu jääda otsus võtta endale vastutus oma elu eest, läbi töötada tunded ja seada oma elu korda.
Mõned näited ajureleest aktiivses konfliktifaasis ja tervenemisfaasis.
Konflikt võib põhjustada rakkude juurdekasvu või kadu
Nagu öeldud, põhjustab iga kogetud konflikt reaktsioone aju kindlas osas. Sõltuvalt sellest, kus relee ajus asub, võib konflikt tekitada kas rakkude juurdekasvu, kadu või talitluse häireid.
Loote aju luuakse kolmest lootelehest: endodermist, mesodermist ja ektodermist. Nendest kolmest lootelehest arenevad ka kõik keha organid ja koed, mille tegevust juhib vastav aju piirkond närviseoste ja signaalainete kaudu.
Ajutüvi on evolutsiooniliselt vanim ja on välja arenenud endodermist. Selles ajupiirkonnas kajastuvad konfliktid, mis on seotud surmahirmuga: nälga suremise hirm, kaotushirmud ja seedimisega seotud hirmud (võimetus seedida nii otseses kui kaudses mõttes – suutmatus midagi aktsepteerida).
Konfliktifaasis tekib selles aju piirkonnas rakkude juurdekasv, tervenemisfaasis lagundatakse lisakoed seente ja mükobakterite abil.
Väikeaju on välja arenenud mesodermist. Selles ajupiirkonnas kajastuvad konfliktid, mis on seotud partneri, laste ja elukohaga, aga ka südame, rinnakorvi, kopsude või kõhupiirkonna vigastuste või operatsioonidega.
Konfliktifaasis tekib selles piirkonnas rakkude juurdekasv, tervenemisfaasis lagundatakse lisakoed seente, mükobakterite ja muude bakterite abil.
Suuraju on samuti arenenud mesodermist. Selles piirkonnas kajastuvad konfliktid, mis on seotud enese alaväärtustamise, aga ka kaotuse, verejooksude, muretsemise, valesse suunda liikumise ja võimetusega põgeneda, samuti veega seotud konfliktid.
Konfliktifaasis leiab aset rakkude kadu või ilmnevad rakkude talitluse häired, tervenemisfaasis taastatakse koed bakterite abil või taastub rakkude funktsioon.
Suurajukoor on evolutsiooniliselt kõige noorem ja on arenenud ektodermist. Siin kajastuvad konfliktid, mis on seotud territooriumi, isiku identiteedi, ebameeldivate läbielamiste, seksuaalsete konfliktide, lahusoleku ja täieliku resigneerumisega ning hirmuga rünnaku ees.
Konfliktifaasis ilmnevad rakkude kadu ja talitluse häired, tervenemisfaasis toimub kudede taastamine viiruste abil ja organi või näärme funktsiooni taastamine.
Uus arusaam haiguse levimisest ja siiretest
Uus psühhosomaatiline lähenemine, millel metameditsiin põhineb, näitab, et šokk, sellega seotud tunded ja kogetud traumaatilised läbielamised mõjutavad haiguste tekkimist ning on sageli neid põhjustavaks teguriks, sealhulgas ka vähi puhul. On teada, et ka tõsised diagnoosid iseenesest võivad tekitada uusi šokke ja konfliktsituatsioone.
Kui patsient kogeb esialgse diagnoosi saamisel eksistentsiaalset konflikti, võib see omakorda põhjustada rakumuutusi maksas, kus on nälga suremise hirmu asukoht. Muutused võivad tekkida juhtumitel, kus organism ei suuda vastu võtta piisavalt toitaineid, näiteks pärast sooleoperatsioone või keemiaravi või morfiini manustamise korral. Kuid see võib