Miks me tahame, et te oleksite rikkad. Donald Trump
et te väldiksite probleemide ohvriks langemist. Ärge oodake, et poliitikud ja valitsusametnikud lahendusi leiaksid. Ärge arvake, et teil on õigus turvalisele, jõukale ning tervele elule. Donald ja Robert tahavad hoopis, et te saaksite rikkaks ning muutuksite osaks probleemide lahendusest, millega meie riik ja maailm silmitsi seisavad.
See pole käsiraamat
Kui asi rahasse puutub, siis tahavad paljud inimesed, et neile täpselt öeldakse, mida teha. Nad küsivad sageli konkreetseid küsimusi, näiteks: „Mul on 25 000 dollarit. Mida ma peaksin sellega tegema?” Kui te inimestele ütlete, et ei tea, mida oma rahaga teha, selgitavad nad teile seda meeleldi … ja soovitavad selle raha neile anda.
See pole käsiraamat. Donald ja Robert ei ütle teile, millesse investeerida. Nad jagavad teiega oma mõtteid selle kohta, miks nad rahaliselt võidavad ning kuidas nemad näevad raha-, äri- ja investeerimise maailma.
Nägemise küsimus
Enamik rikkaid inimesi ei taha, et teie teaksite, mida nemadki, ega soovi jagada oma rikastumise saladusi. Aga Donald ja Robert on teistsugused. Nad tahavad oma teadmisi teiega jagada.
Üks juhtimiseks vajalikke omadusi on läbinägelikkus. Käesolev raamat on nägemisvõimest – selle märkamisest, mida enamik inimesi kunagi ei näe – kahe mehe pilgu läbi, kes on rahamängus võitnud (ja vahel ka kaotanud). „Miks me tahame, et te oleksite rikkad” on raamat sellest, kuidas need kaks meest mõtlevad ja miks nad nii mõtlevad. Nende pilgu läbi hakkate paremini mõistma, kuidas oma finantstulevikku paremaks muuta.
Hoiatus
Rahamaailmas kasutatakse sageli veel üht sõna – läbipaistvus. Sõnal „läbipaistev” on mitu tähendust:
1. Vaba pettusest või varjamisest.
2. Läbinähtav.
3. Kergesti mõistetav.
Inimesed soovivad suuremat läbipaistvust, et saaksid oma silmaga näha ja ise otsustada. Kuna meie haridussüsteem ei õpeta tegelikult inimestele rahanduslikku kirjaoskust, ei oska inimesed näha. Ja kui nad ei näe, siis puudub läbipaistvus. Nägemisvõime ja läbipaistvuse puudumise tõttu investeerivad inimesed lihtsalt niimoodi, et annavad oma raha investeerimiseks kellegi teise kätte. Nad järgivad pimesi nõuannet: „Tehke kõvasti tööd, säästke raha, investeerige pikaajaliselt avatud investeerimisfondidesse ja hajutage.” Nad teevad kõvasti tööd ja järgivad seda investeerimisalast nõuannet, sest nad ei näe.
Hoiatus: kui usute, et usin töö, raha säästmine, pikaks ajaks selle avatud investeerimisfondidesse paigutamine ja hajutamine on head nõuanded, siis pole see raamat ehk teie jaoks.
Donald ja Robert ei paiguta raha avatud investeerimisfondidesse, sest puudub nõue, et fondi haldava firma tegevus oleks läbipaistev; nad ei pea oma tegelikke kulusid avaldama. Kuna enamik mitteprofessionaalseid investoreid ei näe, siis neid see tõsiasi ei häiri. Professionaalsed investorid, nagu Donald ja Robert, nõuavad kõigi oma investeeringute puhul läbipaistvust.
Finantsalane soovitus raha säästa ja avatud fondidesse investeerida võib olla hea nõuanne vaestele ja keskklassile, aga ei sobi inimestele, kes tahavad rikkaks saada. Käesolev raamat on sellest, kuidas näha kahe rikka mehe pilgu läbi, ja rahamaailma mõistmisest, mida väga vähesed inimesed kogeda saavad.
Kuidas ajalugu tänapäeva mõjutab
See raamat arutab ka seda, kuidas ajalugu meid sellisesse rahanduslikku kriisi on viinud. Mõned olulised kuupäevad.
1971: Meie raha lakkas olemast raha ja sellest sai valuuta, kui kaotati dollari kullakate. Sel aastal muutus „raha säästmine” iganenud ja halvaks rahandusalaseks nõuandeks. Tänapäeval on keskklassil väga vähe sääste.
Kas see võib tulla sellest, et nad teavad – säästuhoiused on iganenud idee?
1973: Oli tunda esimest naftašokki. See oli poliitiline probleem. Praegune naftašokk on aga reaalne pakkumise ja nõudluse probleem, mis mõjutab meid kõiki. Mõni meist saab rikkamaks, aga enamik jääb tänapäeva naftanappuse tõttu vaesemaks.
Kuidas praegune naftakriis teid mõjutab?
1974: Võeti vastu pensioniseadus ERISA (Employee Retirement Income Security Act). See seadus viis meile tuntud 401(k) pensioniplaanideni. Vähesed seadusemuutused on mõjutanud nii paljusid meist. 401(k) oli algselt USA maksuseadustiku ühe paragrahvi (tavainimesele) raskesti arusaadav lõik, mis loodi ainult kõrge sissetulekuga juhtivtöötajate jaoks, kes otsisid viisi, kuidas veel mõne dollari pealt maksuvabastust saada. Pensionihoiuste süsteem muutus kardinaalselt pärast seda, kui maksuamet 1981. aastal otsustas, et reatöötajad võivad sama reeglit kasutada. Probleem on selles, et 401(k) on säästu-, mitte pensioniplaan. Paljudel töötajatel, kellel on 401(k) plaan, ei ole pensioniks piisavalt raha lihtsalt sellepärast, et 401(k) oli mõeldud väga kõrge sissetulekuga juhtivtöötajatele, mitte madalapalgalistele. Lihtsalt öeldes ei piisa 401(k) säästuplaanist umbes 80 protsendile kõigist töötajatest, eriti neile, kes teenivad vähem kui 150 000 dollarit aastas. Miljonid keskklassi töötajad satuvad vaeste hulka, ehkki neil on praegu 401(k) plaan olemas.
Kas teil on 401(k)?
1989: Berliini müür langes ja loodi ülemaailmne arvutivõrk. Teiste sõnadega, kommunism – majandussüsteem, mis oli mõeldud töölisi kaitsma – ebaõnnestus. Samal ajal, samal aastal astusime infoajastusse. Järsku tekkis noori Interneti-miljonäre ja – miljardäre, paljud beebibuumi põlvkonna töötajad aga kaotasid töö.
Paljud vanemad inimesed peavad nooremate alluvuses töötama lihtsalt sellepärast, et nad pole tehniliselt tänapäevasel tasemel. Palgatõusude asemel, mida nad industriaalajastul said, saavad nad koondamisteateid, sest nende aastaid omandatud haridus ja kogemused on ajast maha jäänud.
Kas teie oskused on ajast maas?
1996: Anti välja telekommunikatsiooni reformiseadus (Telecom Reform Act). See seadus võimaldas maailma ühendamist fiiberoptilise kaabli kaudu, mis omakorda soodustas üleilmastumist. See tähendas, et teenistujate töökohti sai eksportida. Nüüd on majanduslikult mõistlik palgata programmeerija, arst, advokaat ja raamatupidaja riikidest, kus nende teenuste eest võetavad tasud on palju madalamad väiksema elukalliduse tõttu.
Kas teie töötate alal, mida fiiberoptiline kaabel võiks muuta?
2001: Hiina võeti Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeks. Tänapäeval on Ameerika ja paljud lääneriigid, näiteks G-8 ühendusse kuuluvad, muutunud pigem tarbijateks kui tootjateks. See tekitab tohutu kaubavahetuse bilansi probleemi ja vähendab ka meie tehaste hulka.
Paljud väikeettevõtted ei suuda võistelda selliste firmadega nagu Wal-Mart, millel on otseühendus Hiina tehastega.
Tänapäeva Ameerikas ja teistes lääneriikides keskklass kahaneb, Hiinas ja Indias aga kasvab.
Kas teie tarbite välismaal valmistatud tooteid?
2004: Kerry-Bushi debattide ajal räägiti Ameerika töökohtade välismaale viimisest. Aga on suurem probleem, mida mõlemad pooled vältisid. Peaaegu üldse ei räägitud Ameerika riigivõla väljaviimisest välismaalaste kätte.
Ehkki palju on juttu illegaalsetest immigrantidest meie tööjõu hulgas, on tõsisem immigratsiooniprobleem, mida ei arutata, väliskapitali hulk, mis USA-d vee peal hoiab. 2004. aastal kuulus 44 protsenti meie riigikassa võlakirjadest välismaalastele. Mitte ühelgi riigil ajaloos pole olnud sellist välisvõlga. Riigina ei jaksa me teha makseid selle võla teenindamiseks, ja meie võla hulk, mida maailm on valmis taluma, on piiratud.
Kas teie suudate oma isiklikku võlga teenindada?
See raamat pole poliitiline. See ei süüdista vabariiklasi ega demokraate, liberaale ega konservatiive. See raamat räägib rahast, finantsharidusest ning rahandusalase hariduse puudumise ja raha puuduliku haldamise tagajärgedest.