Pildid isamaa sündinud asjust. Jakob Hurt
oliwad Liiwlaste päralt, mere ääres, esimene Pernu jõest Saletsa jõeni, mis Astijärwest tuleb ja meresse langeb, tõine Saletsast lõuna pool, kus weel Lodigeri kihelkond Lätimaal wana maakonna nime meele tuletab.
12
Toreida oli Liiwlaste maakond Koiwa jõe kaldal, kus ka Kubesalu, Kaupo linn ja eluase, seisis.
13
Rauba jõgi on tuttaw jõekene Lätimaal, wanast Liiwimaal, hää tükk maad siin pool Riiga.
14
Owele ja Purke oliwad Eestlaste linnad Sakalas, aga pitkemalt ei tea meie nende kohta tähendada.
15
Wistist nõnda m
1
Et wanal ajal naesterahwa ehted osast ühtlasi rahad oliwad, tunnistawad weel meie wanaemade sangrublad ja tõised kaelarahad, et need kül wistist kõik nooremad on, kui Eestlaste pagana aeg, kellest siin räägime.
2
Doomiks hüütakse suuri kirikuid ja doomiherradeks nimetati wanal ajal kõik preestrid, kes niisuguse doomi kiriku juures elasiwad ja sääl Jummala ja kiriku teenistust tallitasiwad. Doomiherrad oliwad piiskopi kõige ligimad nõuandjad ja abimehed.
3
Berthold oli mõõga rüütel.
4
Russiinus oli Lätlaste wanem ja Eestlaste iseäranis wihane waenlane. Tema linn oli Astijärwe ja Ümera jõe ligi, Sotekle nimi.
5
Tormi katuksed oliwad puust wärgid, mitmekorralised; nende kaitsmise all kaewasiwad linna piirajad walli alust, tõised ronisiwad jälle pääle, et säält sõdida.
6
Eilard Doolnast on muidu tundmata; oli wistist mõõga wend.
7
Piiskop Albert purjetas, nõnda kui ju ülewal sai üteldud, igasügise Saksamaale, et uusi ristisõitjaid ja mõnesugusid tarwitusi kaasa tuua, ja tuli kewade tagasi Riiga.
8
Kaupo oli wägew Liiwlaste wanem Koiwa jõe kaldal, laskis ennast pea ristida ja sai ja jäi surmani ustawaks Sakslaste sõbraks ja abimeheks.
9
Ümera jõgi, nüüd Sede nimi, jookseb hommiku, poolt tulles Asti. järwe, mis nüüd Burtnekiks nimetatakse ja Lätimaal Wolmari maakonnas taga Ruhja leida on.
10
Lambito ja Meeme oliwad waprad Eestlaste wanemad Sakalas. Iseäranis wahwa ja tuline oli Lambito ehk Lembit, kuda teda ka nimetatakse, ja tema waprad teud elasiwad weel kaua Eestirahwa mälestuses, nii et meie ajani weel mõni rahwalaul on ulatanud, mis tema nime nimetab. Ta suri sõas aastal 1217 ja nimelt sessamas tapeluses, kus ka kuulus Liiwlane Kaupo surma leidis.
11
Metsapoole ja Letegorwe maakond oliwad Liiwlaste päralt, mere ääres, esimene Pernu jõest Saletsa jõeni, mis Astijärwest tuleb ja meresse langeb, tõine Saletsast lõuna pool, kus weel Lodigeri kihelkond Lätimaal wana maakonna nime meele tuletab.
12
Toreida oli Liiwlaste maakond Koiwa jõe kaldal, kus ka Kubesalu, Kaupo linn ja eluase, seisis.
13
Rauba jõgi on tuttaw jõekene Lätimaal, wanast Liiwimaal, hää tükk maad siin pool Riiga.
14
Owele ja Purke oliwad Eestlaste linnad Sakalas, aga pitkemalt ei tea meie nende kohta tähendada.
15
Wistist nõnda mõista: Elajale löödi otsa ja kukkus ta parema käe poole, siis tähendas see hääd, kukkus ta pahema käe poole, siis paha.
16
Beweriin oli kindel Lätlaste linn ligi Astijärwe. Siin nimetatud Lätlaste wanemad Doole ja Paike on muidu tundmata mehed.
17
Metsapoole ja Sakala, ehk meie keeli, Pernu ja Wiljandi maakonna wahel on, nii kui teame, palju metsi ja suuri soid, kus nüüdki teed palju paremad ei ole.
18
Pala jõgi on meieaegne Põltsamaa jõgi ja Nurmekond nüüdne Pilistwere ja Põltsamaa kihelkond Järwamaa piiril.
19
Idumea oli Liiwlaste maakond, Metsapoolest lõuna pool, Saletsa jõe ja Koiwa wahel. Saletsa jõgi jookseb Astijärwest wälja ja Riia meresse.
20
Dabrel ja Nunnus oliwad mõlemad Liiwlaste wanemad Toreida maakonnas.
21
Jõgi, mis Läti Hindrik siin „Wctc emaks” nimetab, on meie tuttaw Ema jõgi.