Iga kodu esmaabi ABC. Mare Liiger

      Tänapäevane elustamine eeldab, et sellest võtab osa mitu inimest. Ideaalis ei tohiks üks inimene teha kaudset südamemassaaži kauem kui 2 minutit, siis tuleks üksteist välja vahetada, sest pausid kunstliku hingamise ja südamemassaaži vahel halvendavad haige prognoosi. Õigesti ja vahetustega elustamist saab õppida vastaval koolitusel.

      AED-aparaat – uus abiline elustamise juures

      Südameseiskuse vormid võivad olla erinevad, sagedaseim on fibrillatsioon, kus iga südame lihaskiuke väriseb, kuid süda ei tõmbu kokku. Sellisel juhul on kõige efektiivsem südame käivitaja defibrillatsioon ehk elektrišokk, milleks kasutatakse defibrillaatorit – AED-aparaati.

      Aparaat ühendatakse klemmidega rindkerele, arvuti analüüsib südame rütmi ja leides fibrillatsiooni, annab elektriimpulsi, mis sunnib südame silmapilkselt kokku tõmbuma ning taas normaalselt tööle hakkama.

      Ajal, mil haige on ühendatud AED-aparaadiga, ei tohi haiget puudutada keegi teine peale esmaabiandja, sest ta võib saada surmava elektrilöögi.

      AED-aparaadid on juba olemas Tallinna Kaubamajas, Tartu Ülikooli spordikompleksis, Tallinna Reisisadamas. Aparaat juhendab esmaabiandjat häälega, enamik meil kasutatavaid aparaate on eestikeelsed.

      AED-aparaat aitab elustamise juures, kuid ei asenda kunstlikku hingamist ja südame kaudset massaaži.

      VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES

      Tunnused, mille puhul pole vaja kohe sekkuda:

      ▪ haige köhib kõvasti,

      ▪ on näost punane,

      ▪ hingab ise.

      Köha eemaldab võõrkeha kõige efektiivsemalt.

      Eluohtlikud seisundid võõrkeha puhul:

      ▪ kõõksuv sissehingamine;

      ▪ kannatanu ei hinga;

      ▪ kannatanu ei räägi, sageli osutab käega kõri piirkonda;

      ▪ kannatanu huuled, nägu, kael ja ka ülakeha muutuvad minutiga sinakaks, paari minutiga kaotab ta teadvuse.

      ELEKTRILÖÖK

      Inimese keha juhib väga hästi elektrit, seetõttu võib otsene kontakt elektrivooluga olla surmav.

      Elektritrauma raskus oleneb:

      ▪ sellest, millise vooluga kannatanu kokku puutus (alalis- või vahelduvvool);

      ▪ voolutugevusest;

      ▪ keha takistusest vooluga kokkupuute kohal;