Köidikuist vabanenud hing. Teekond sinu olemuse sügavustesse. Michael A. Singer
keskendunud ja teine mõte sellele vahele segada tahab, siis on sul segava mõttega võitlemiseks vaja vastassuunalist jõudu rakendada. See nõuab energiat ning võib su ära kurnata. Samamoodi, kui sa üritad oma meeles ühele mõttele keskendunud olla ning see mõte muudkui ära kaob, siis pead sa tahtlikult keskenduma, et see mõte jälle tagasi tuua. Sa teed seda, saates mõttele rohkem energiat, et teda paigal hoida. Samuti kasutad sa energiat, et oma tunnetega hakkama saada. Kui sa tunned tunnet, mis sulle ei meeldi ning mis segab sind selles, mis sa parasjagu teed, siis sa lihtsalt lükkad selle tunde kõrvale. Sa teed seda peaaegu instinktiivselt, selleks et soovimatu tunne pinnale ei tõuseks ning sind häirima ei hakkaks. Iga eelnimetatud tegevus kulutab energiat.
Mõtete loomine, mõtetest kinnihoidmine, mõtete meenutamine, tunnete loomine, tunnete kontrollimine ja võimsate sisemiste tungide distsiplineerimine nõuab vapustavalt palju energiat. Kust kõik see energia tuleb? Miks mõnikord on energiat ja teinekord sa tunned, et oled energiast täiesti tühi? Oled sa märganud, et kui sa vaimselt ja hingeliselt kurnatud oled, siis ei ole ka toidust niipalju abi? Samas, kui sa meenutad aegu oma elus, mil olid armunud või millestki vaimustatud või inspireeritud, siis olid sa energiat nii täis, et isegi süüa ei tahtnud. See energia, mille üle me siin arutleme, ei tule kaloritest, mida su keha toidust saab. On olemas sisemine energiaallikas, millest sellist energiat ammutada saab. See erineb välise energia allikatest.
Parim on seda energiaallikat näite põhjal uurida. Ütleme, et oled oma kahekümnendates ja sinu tüdruksõber või poiss-sõber jätab su maha. Sa oled nii suures masenduses, et muudkui istud kodus. Kuna sul ei ole energiat, et koristada, siis varsti on kõik asjad põrandal lohakil. Kuna saad vaevu voodistki välja, siis magad sa kogu aeg. Sööd sa ilmselt küll, sest kõikjal vedelevad pitsakarbid. Aga tundub, et miski ei aita. Sul lihtsalt ei ole energiat. Sõbrad kutsuvad sind välja, kuid sa keeldud. Sa lihtsalt oled liiga väsinud, et midagi teha.
Enamiku inimestega on see mingil hetkel nende elus juhtunud. Tundub, et ei ole mingit väljapääsu ja tundub, et see jääb nii igavesti. Siis äkki ühel päeval heliseb telefon. See on su tüdruksõber. Just, seesama, kes sind kolm kuud tagasi maha jättis. Ta nutab ja ütleb, et “Jumal küll! Kas sa mäletad veel mind? Ma loodan, et sa räägid minuga veel. Ma tunnen ennast kohutavalt. Sinust lahkuminek on suurim viga, mis ma kunagi teinud olen. Nüüd saan ma aru, kui tähtis sa mulle oled ja et ma ei saa ilma sinuta elada. Ainult sinuga koos oldud ajal tundsin ma tõelist armastust. Kas sa palun andestaksid mulle? Kas sa saad mulle andestada? Kas ma võin läbi tulla ja sind näha?”
Kuidas sul nüüd läheb? Tõsiselt, kui kaua aega sul läheb, et koguda piisavalt energiat, et voodist välja hüpata, korter ära koristada, duši all käia ja näole jälle mingi jume saada? See käib praktiliselt silmapilkselt. Oled energiaga täidetud hetkest, kui telefonikõne lõpetad. Kuidas see juhtus? Sa olid täiesti kurnatud. Kuude ja kuude kaupa ei olnud sul üldse energiat. Nüüd, eikuskilt, tekkis sekunditega nii palju energiat, et see rabab sind jalust.
Selliseid tohutuid muutusi energiatasemes on võimatu ignoreerida. Kust täpselt kogu see energia tuli? Sinu söömis- või magamisharjumustes ei olnud mingeid järske muudatusi. Kui su tüdruksõber sinu juurest läbi astub, siis jutustate terve öö ning lähete hommikul õue päikesetõusu vaatama. Sa ei ole üldsegi väsinud. Te olete jälle koos, hoiate jälle kätest kinni ning pidevad rõõmujoovastused muudkui jooksevad sinust läbi. Kui inimesed sind näevad, siis nad märgivad, et sa näed välja nagu valguspall. Kust kõik see energia tuli?
Kui vaatad tähelepanelikult, siis saad aru, et sinu sees on fenomenaalne kogus energiat. See ei teki söömisest ja see ei teki magamisest. See energia on sulle alati kättesaadav. Saad sealt igal hetkel energiat ammutada. Energia lihtsalt tulvab ja täidab sind seestpoolt. Kui sellise energiaga täidetud oled, siis tunned, et võiksid maailma vallutada. Kui energia voolab tugevalt, siis võid isegi tunda, kuidas see sind lainetena läbistab. See purskub sinu sügavustest spontaanselt ning taastab, täidab ja laeb sind.
Sa ei tunne seda energiat pidevalt põhjusel, et sa blokeerid seda. Sa blokeerid seda, kui sulged oma südame, kui sulged oma meele ja kui tõmbad ennast oma sisemistesse piirangutesse. See lõikab sind sellest energiast ära. Kui sulged oma südame või kui sa sulged oma meele, siis peitud sa oma sisemisse pimedusse. Seal ei ole valgust. Seal ei ole energiat. Seal ei voola midagi. Energia on endiselt olemas, kuid sa ei saa sellele ligi.
Seda tähendabki blokis olemine. Sellepärast ei ole sul energiat, kui sa masenduses oled. Kanalil, mida mööda su energia liigub, on keskused. Kui sa need sulged, pole ka energiat. Kui need jälle avad, siis on. Kuigi su sees on mitmeid energiakeskusi, siis südame sulgumisest ja avanemisest oled sa intuitiivselt kõige teadlikum. Oletame, et sa armastad kedagi ja tunned end tema juuresolekul väga avatuna. Kuna sa teda usaldad, siis su kaitsemüürid langevad ning see võimaldab sul palju kõrget energiat tunda. Aga kui see inimene teeb midagi, mis sulle ei meeldi, siis järgmine kord kokku saades sa end enam nii ülevalt ei tunne. Sa ei tunne enam nii palju armastust. Selle asemel tunned pinget oma rinnus. See juhtus, kuna sa sulgesid oma südame. Süda on energiakeskus ning see saab avaneda ja sulguda. Joogid kutsuvad energiakeskuseid tšakrateks. Kui sulged oma südamekeskuse, siis ei saa energia sisse voolata. Kui energia ei saa sisse voolata, siis on pimedus. Sõltuvalt sellest, kui kinni sa oled, tunned sa end kas tohutult häiritult või oled kohutavas letargias. Inimesed kõiguvad tihti nende kahe seisundi vahel. Kui sa seejärel saad teada, et su armastatu ei teinudki midagi valesti, või kui ta vabandab su ees piisaval määral, siis su süda avaneb jälle. Sellise avanemise tagajärjel täitud sa energiaga ning armastus hakkab jälle voolama.
Kui palju kordi oma elus oled sa seda dünaamikat kogenud? Sinu sees on imeilusa energia allikas. Kui oled avatud, siis sa tunned seda, kui oled kinni, siis mitte. See energiavoog tuleb sinu olemuse sügavustest. Sellele on erinevaid nimesid pandud. Iidses hiina meditsiinis kutsutakse seda Qi’ks. Joogas kutsutakse seda Šakti’ks. Lääneks kutsutakse seda Vaimuks. Kutsu seda, kuidas tahad. Kõik suured vaimsed traditsioonid räägivad vaimsest energiast, nad lihtsalt kutsuvad seda erinevate nimedega. Koged vaimset energiat, kui sinu südamesse tulvab armastus. Koged seda, kui oled millestki vaimustunud ja kogu see kõrge energia sinu sisse koguneb.
Sa peaksid seda energiat teadma, sest see on sinu energia. See on sinu sünniõigus ja see on piiramatu. Võid mis iganes hetkel selle poole pöörduda. Vanusel pole sellega midagi pistmist. Mõnel kaheksakümneaastasel on samasugune energiatase ning entusiasm nagu lapsel. Nad töötavad pikki päevi, seitse päeva nädalas. See on lihtsalt energia. Energia ei vanane, energia ei väsi ning energia ei vaja toitu. Ta vajab ainult avatust ja vastuvõtlikkust. See energia on kõigile võrdselt kättesaadav. Päike ei paista erinevate inimeste peale erinevalt. Ta paistab su peale, kui oled hea. Ta paistab su peale, kui tegid midagi halba. Sama on sisemise energiaga. Ainuke vahe on selles, et sisemise energia puhul on sul võimalik seestpoolt sulguda ning energia ära blokeerida. Kui sulgud, siis energiavoog lõppeb. Kui avaned, siis tulvab energia sinu sisse. Tõelised vaimsed õpetused sellest energiast ja selle avamisest ongi.
Ainuke asi, mida sa teadma pead, on see, et avanemine võimaldab energial siseneda ning sulgumine blokeerib selle väljapoole. Nüüd pead sa otsustama, kas sa tahad seda energiat või ei taha. Kui kõrgele sa lennata tahad? Kui palju armastust sa tunda tahad? Kui palju entusiasmi sa tahad kogeda nende asjade suhtes, mida sa teed? Kui elamise tõeline nautimine tähendab sulle kõrge energia, armastuse ja entusiasmi kogemist, siis ära sulgu kunagi.
Avatuna püsimiseks on üks väga lihtne meetod. Sa oled avatud, kui sa kunagi ei sulgu. Nii lihtne see tõepoolest ongi. Kõik, mis sa pead tegema, on otsustada, kas sa soovid jääda avatuks või kas tasub sulguda. Sa saad end treenida unustama, kuidas sulgumine käib. Sulgumine on harjumus ja nii nagu iga teistki harjumust, saab ka seda muuta. Näiteks, sa võid olla inimene, kellel on teiste inimeste ees hirm ning kes kipub sulguma, kui kellegagi esmakordselt kohtub. Sul võibki olla harjumus kogeda pinges ja suletud tunnet, kui keegi sinu suunas kõnnib. Aga sa saad ennast treenida vastupidist tegema. Sa saad end treenida avanema iga kord, kui inimesi näed. Küsimus on üksnes selles, kas sa tahad avaneda või kas sa tahad sulguda. See on täielikult sinu kontrolli all.
Probleem on selles, et me ei kasuta seda kontrolli. Tavaolukorras jääb meie avatus psühholoogiliste faktorite hooleks. Põhimõtteliselt