1
Vt. Kalle Istvan Eller, „Maarahvast”; Komment. Tõnn Sarv. – „Vikerkaar”, 1990, nr 3, lk. 72–77. [Toim.]
2
Seda näivad kinnitavat Alexander Marshacki uurimused vanema kiviaja sümboolikast, kust ilmneb, et juba ligi 35 000 aastat tagasi oli inimeste sümbolikasutamise võime põhiliselt sama mis tänapäeval: statistiline analüüs näib kinnitavat, et selleaegsed luutükkidele ja kividele tehtud mustrid on kalendaarsed märgiread (Marshack 1972).
3
Nimetus loodusrahvas (sks.
4
Ei või siiski liiga julgelt üldistada: me ei tea, kas küttide liiga tõhusaks muutunud tegevus pole hävitanud mitmeid suurimetajaid nii Vanas kui Uues Maailmas.
5
Siin ja edaspidi märgime sulgudes lauluvariandi ja värsirea numbri antoloogiast „Eesti rahvalaulud” I–II (Tln, 1969– 1970).
6
Vt.: W. Steinitz,
7
Nimetame parallelismi sisulisi komponente tema liikmeteks: parallelismi liikmed võivad kattuda paralleelvärssidega, aga alati ei kattu; nii on esimeses näites ülalpool parallelismi liikmed: „unustasin koju äia särgi / unustasin koju ämma särgi / unustasin koju nao narmikud käised”.
8
O. Kallas,
9
Vt. näit.: I. Kull, „Matemaatiline loogika”. Tallinn, 1965, lk. 11.
10
Luules on kirjelduse võimalikkus muidugi täiesti suhteline: sellel, kas päikesel tõesti saab käes olla kuldne kamm, pole mingit tähtsust väljaspool luule konteksti, milles aga lause olemasolu juba muudab lause sisu vastuvõetavaks, võimalikuks. Parallelismi vaatlemise seisukohalt tähistab tema liikmete relatiivne võimalikkus nende võimalikkust üksteise suhtes. Niisiis ei ole meie loogilises kirjelduses mingit mõtet väitel, et kõik parallelismi liikmed on võimatud: üldse ei saa üksiku lauluteksti kuuluva lause kohta öelda, et ta oleks võimalik või võimatu. Sellesama tõttu ei ole parallelismi kirjeldamisel kasutatav alternatiivne eitus (Shefferi kriips), mis lubab mõlema liikme võimatust. See interpretatsiooni eripära aga ei ole lõppjärelduste seisukohalt oluline. Nimetame veel, et meie loogilises kirjelduses on loogilised tehted kindlasti vaid binaarsed: lause on võimalik-võimatu ühe teise lause suhtes.
11
Vt. selle kohta näit.: I. Kull, „Matemaatiline loogika”, lk. 148–151. Edaspidi kasutame Boole'i algebra ühte paljudest mõeldavatest interpretatsioonidest.
12
W. Steinitz,
13
W. Steinitz, Der
14
Vt.: J. Peegel, „ema poeetilised kordussünonüümid eesti regivärssides”. – „TRÜ Toimetised. Vihik 259. Töid eesti filoloogia alalt III”. Tartu, 1970, lk. 184-199.
15
Tuleb eristada lauseid, mis kirjeldavad tõepoolest sõnade tähendusvahekordi (
16
Vt. selle kohta: X. Kappи,
17
Vt.: C. Lévi-Strauss,
18
19
Vt.: P. Pulkkinen,
20
Rohkesti näiteid niisuguste sõnapaaride