Farmakognoosia. Ain Raal
ja antikoagulantravi saavad patsiendid. Rasedatel soovitatakse seda tarvitada ettevaatlikult või vältida hoopis, kuid soovitatav on kuningakepiõli rinnaga toitmise ajal, sest siis saab imik koos emapiimaga märksa rohkem γ-linoleenhapet.
Boragonis officinalis oleum
Kurgirohuõli
Borago officinalis L. – harilik kurgirohi
Borage (ingl). Бурачник лекарственный, бурачник аптечный, огуречная трава (vn)
Kareleheliste (Boraginaceae) sugukond
Harilik kurgirohi
Üheaastane 30–100 cm kõrgune kurgilõhnaga rohttaim. Varred karvased ja mahlakad. Lehed munajaspiklikud või süstjad, mõlemalt küljelt karekarvased. Õiekroon helesinine, ratasjas.
Levik. Pärineb Vahemere maadest, naturaliseerunud lisaks Euroopale ka Põhja-Ameerikas. Eestis juhuslikult metsistunud, enamasti esineb kultuurtaimena.
Droog. Rasvõli saadakse seemnete külmpressimisel. Droogina kasutatakse ka ürti (Boraginis herba), mida kogutakse suve jooksul koos õitega; harvem ka lehti (Boraginis folium). EP-s on rafineeritud kurgirohuõli (Boragonis officinalis oleum raffinatum) tihedus 0,921. Peamise koostisainena sisaldab 17–27 % γ-linoleenhapet.
Keemiline koostis. Seemnetes 15–35 % rasvõli, mille koostises on linoolhappe (30–40 %), γ-linoleenhappe (20–25 %), oleiinhappe (15–20 %) jt triglütseriidid jm.
Kasutamine. Kurgirohuõli kasutatakse seespidi ateroskleroosi ennetamiseks ja südame töö korrastamiseks, välispidi nahapõletike puhul. Mõnedel andmetel sarnaneb toimelt kuningakepiõliga, kuid on efektiivsuselt ebakindlam.
2.1.2. TEISED RASVÕLID JA NENDE ALLIKAD
Mandliõli (Amygdalae oleum, oleum Amygdalarum) saadakse hariliku mandlipuu (Prunus dulcis (Mill.) D. A. Webb ehk P. amygdalus Batsch.; Rosaceae) viljades oleva luuseemne tuumadest ehk mandlitest. Need võivad olla pärit magusalt (Amygdali dulcis semina) või mõrult mandlipuult (Amygdali amari semina). Mandlites rasvõli (20–60 %, mõrumandlites tunduvalt vähem kui magusates), sinihapet sisaldavat glükosiidi amügdaliini (mõrumandlites tunduvalt rohkem kui magusates – u 3 %) jm. Rasvõlis on ülekaalus oleiinhappe triglütseriid (u 85 %), vähemal hulgal ka linoolhappe triglütseriidi (kuni 12 %) jm. EP-s on eristatud külmpressimisel saadud rafineerimata (Amygdalae oleum virginale) ja rafineeritud mandliõli (Amygdalae oleum raffinatum). Tihedus 0,916. Happearv rafineeritud õlil kuni 0,5 ja rafineerimata saadusel kuni 2. Rasvõli ei kuiva ja sobib mõningate vees lahustumatute raviainete (kamper, suguhormoonid) lahustiks.
Harilik maapähkel
Maapähkliõli ehk arahhisiõli (Arachidis oleum) saadakse harilikust maapähklist ehk arahhisest ehk hiina pähklist (Arachis hypogaea L.; Fabaceae). Seemned sisaldavad 40–60 % mittekuivavat rasvõli, mille koostises on oleiin-, linool- ja palmitiinhappe triglütseriidid. EP-s on eristatud rafineeritud õli (Arachidis oleum raffinatum) ja selle hüdrogeenimisel saadud tahket kollaka massina esinevat maapähkliõli (Arachidis oleum hydrogenatum). Rafineeritud õli kasutatakse rasvlahustuvatest ainetest süstelahuste valmistamiseks, aga ka kuiva naha, nahapõletike ja kõõma korral, samuti klistiiriks ja massaažiõlina.
Seesamiõli (Sesami oleum) saadakse kergel külmpressimisel hariliku seesami (Sesamum indicum L. ehk S. orientale L.; Pedaliaceae) seemnetest. Kuumpressimisel saadud teravamaitseline õli sobib tehniliseks otstarbeks. Seemnetes on 40–60 % pool- või mittekuivavat rasvõli, mille triglütseriidides on ülekaalus oleiinhape (35–50 % õlist), linoolhape (35–50 %), palmitiinhape (7–12 %), steariinhape (3–6 %). Kahe viimase (küllastunud) rasvhappe suhteliselt kõrge sisalduse tõttu seesamiõli tahkestub temperatuuril –4 °C võitaoliseks massiks. Kasutatakse süstelahuste valmistamisel raviaine lahustina, aga ka seespidi kõhukinnisuse korral (30–60 g). Tarvitatakse massaažiõlina, lisatakse UV-kaitset pakkuvatele kreemidele. Tihedus 0,915–0,923, happearv 0,6.
Põld-sojauba
Sojaõli (Sojae oleum) saadakse põld-sojaoa ehk karvase sojaoa ehk kultuursojaoa (Glycine max (L.) Merr. ehk G. hispida (Moench) Maxim.; Fabaceae) seemnetest. Neis sisalduv rasvõli (30–50 %) on rikas linool- ja oleiinhappe glütseriidide poolest; kasutatakse farmatseutilise abiainena. EP eristab rafineeritud (Soia oleum raffinatum) ja hüdrogeenitud sojaõli (Soia oleum hydrogenatum).
Harilik päevalill
Päevalilleõli (Helianthi oleum) saadakse külm- või kuumpressimisel hariliku päevalille (Helianthus annuus L.; Asteraceae) seemnetest, mis sisaldavad kuni 60 % (tavaliselt 35 %) rasvõli (koostises oleiin- (kuni 40 %), linool- (kuni 47 %), palmitiin- ja steariinhappe triglütseriidid). Õli kasutatakse rasvas lahustuvaid aineid sisaldavate ravipreparaatide tegemiseks (kampriõli), samuti linimentide, kreemide, salvide, õliekstraktide jm. valmistamiseks. Puhast õli kasutatakse määrimiseks kuiva ja lõhenenud naha, raskesti paranevate haavade, põletuste ja põletike korral, tarvitatakse ka massaažiõlina. Seespidi soovitatakse kõhu lahtistamiseks ning ateroskleroosi ennetamiseks ja leevendamiseks.
Maisiõli (Maydis oleum) toodetakse hariliku maisi (Zea mays L., Gramineae) idudest (vt ka maisitärklis). Õlis on rikkalikult linool- (kuni 65 %) ja oleiinhappe (kuni 42 %) triglütseriide, vähem ka arahhidoonhappe, eikoseenhappe jt küllastamata rasvhapete triglütseriide ning seda kasutatakse kolesteroolisisalduse vähendamiseks. EP järgi on rafineeritud maisiõli (Maydis oleum raffinatum) tihedus 0,920.
Linaseemneõli (Lini oleum) pressitakse hariliku lina (Linum usitatissimum L., Linaceae) seemnetest. Linaseemneõli sisaldab linoleenhappe glütseriide (20–45 %), ülejäänud osa moodustavad linoolhappe (ligikaudu võrdselt linoleenhappega) ja oleiinhappe (keskmiselt ca 15–20 %) triglütseriidid. Õli kasutatakse ateroskleroosi profülaktikaks, samuti abiainena linimentide jm valmistamisel. EP kohaselt on saadus (Lini oleum virginale) tihedusega 0,931. Varasemal ajal tunti linaõli värnitsana, mille baasil valmistati välitöödel kasutatavaid õlivärve. Hinnatud ka puidu niiskuskindlust suurendava immutusvahendina, samuti maalritöödes puidu jt imavate kattematerjalide eeltöötlemisel.
Virsikuõli (Persicorum oleum) pressitakse hariliku virsikupuu (Prunus persica (L.) Batsch ehk P. vulgaris Mill., Rosaceae) viljades (virsikutes) sisalduvatest seemnetest. Õli koosneb põhiliselt oleiinhappe glütseriididest. Õli kasutatakse süsteravimite valmistamiseks lipiidsete ainete süstimisel.
Raps
Rapsiõli (Rapae oleum) saadakse rapsi ehk õlikaalika (Brassica napus L. em. Metzg. ssp. napus, Brassicaceae) seemnete külmpressimisel. Seemnetes on keskmiselt umbes 40 % rasvõli, mille koostises on ülekaalus oleiinhappe triglütseriidid. Asendab farmaatsiatööstuses salvide, kreemide ja õlide tootmisel oliiviõli. Rapsiõli kasutatakse ka massaažiõlina ja õlivannideks ning naha tugevdajana. Kampri lahustamisel rapsiõlis saadakse reumaatilisi ja lihasevalusid leevendav vahend. Laialdaselt kasutusel toiduõlina. EP kohaselt peab rapsiõli (Rapae oleum raffinatum) põhikomponendina sisaldama 50–67 % oleiinhapet, tihedus 0,917.
Searasva (Adeps suillus) saadakse kodusea (Sus scrofa var. domesticus, Suidae) rasvkoest. Rasv koosneb peamiselt