James Mark, ‘Remembering Rape’, Past & Present 188 (2005), lk 133–161.
133
Stewart Thomson, koostöös Robert Bialekiga, The Bialek Affair (London, 1955), lk 31–33.
134
Vt näit Antony Beevor, The Fall of Berlin 1945 (New York, 2002).
135
Milovan Djilas, Conversations with Stalin (New York, 1990), lk 95.
136
Beevor, Fall of Berlin, lk 169.
137
Margit Földesi, A megszállók szabadsága (Budapest, 2002), lk 140.
138
Intervjuu Hans-Jochen Tschichega, Satuelle, 18, novembril 2006.
139
‘Über die Russen und über uns’, Verlag Kultur und Fortschritt (Berliin, 1949). Algselt ilmus ajalehtedes Neues Deutschland ja Tägliche Rundschau, 19. novembril 1948.
140
Samas.
141
Varga/Vargas pöördus 1946. aastal Ungarisse tagasi, et aidata valitsusel teha rahareformi ja taastada forint Ungari valuutana.
142
Friederike Sattler, Wirtschaftsordnung im Übergang: Politik, Organisation und Funktion der KPD/SED im Land Brandenburg bei der Etablierung der zentralen Planwirtschaft in der SBZ/DDR 1945–52 (Münster, 2002), lk 88–92.
143
Serhii Plokhii, Yalta: The Price of Peace (New York, 2010), lk 108–113 ja 256– 262.
144
Sattler, Wirtschaftsordnung im Übergang, lk 94–95.
145
Norman Naimark, The Russians in Germany: A History of the Soviet Zone of Occupation, 1945–1949 (Cambridge, Massachusetts, 1995), lk 168–169.
146
Samas, lk 169.
147
SAPMO-BA, DN/1 38032.
148
Samas.
149
Volker Koop, Besetzt: Sowjetische Besatzungspolitik in Deutschland (Berliin, 2008), lk 71–77.
150
DRA, 201-00-004/001, lk 62.
151
Naimark, Russians in Germany, lk 171.
152
SAPMO-BA, DY 30/IV 2/6.02 49, 3. mikrokiip.
153
M. C. Kaser ja E. A. Radice, The Economic History of Eastern Europe, 1919– 1975, II kd: Interwar Policy, the War and Reconstruction (Oxford, 1986), lk 530–535.
154
Iván T. Berend ja Tamás Csató, Evolution of the Hungarian Economy, 1848– 1998, I kd (Boulder, 2001), lk 257–258.
155
Földesi, A megszállók szabadsága, lk 81–97.
156
PIL, 174/12/217.
157
CAW, VIII/800/24 (NKWD ZSRR), 9. toimik.
158
Adam Dziurok ja Bogdan Musiał, ‘Bratni rabunek’. O demontażach i wywózce sprzętu z terenu Górnego Śląska w 1945 r., väljaandes W objęciach Wielkiego Brata: Sowieci w Polsce 1944–1993 (Varssavi, 2009), lk 321–344.
159
Ta elas Poolas Poronini mägikülas, kus oli üks kahest üldse Poolas püstitatud Lenini mälestussambast. Monument võeti maha 1990. aastal, aga 2011. aastal otsustas linna volikogu selle uuesti üles seada, et meelitada sinna turiste.
160
Richard Pipes, toim, The Unknown Lenin (New Haven, 1996), lk 90.
161
Samas, lk 62.
162
Marksistliku mentaliteedi kirjeldust vt Robert Conquest, Reflections on a Ravaged Century (New York, 1999), lk 34–36; samuti François Furet, The Passing of an Illusion: The Idea of Communism in the Twentieth Century, tlk Deborah Furet (Chicago, 1999).
163
„Mis teha?” inglise keeles (What is to be Done) leiab aadressilt http://www. marxists.org/archive/ lenin/works/1901/witbd/.
164
Richard Pipes, The Russian Revolution (New York, 1991), lk 608.
165
Vt Paul Lendvai, The Hungarians: A Thousand Years of Victory in Defeat (Princeton, 2004), lk 369–372; Richard Pipes, Russia under the Bolshevik Regime, 1919–1924 (New York, 1994), lk 170–172; István György Tóth, toim, A Concise History of Hungary (Budapest, 2005), lk 487–494.
166
Pipes, Russia under the Bolshevik Regime, lk 182–183.
167
Vt Victor Serge, Memoirs of a Revolutionary (Oxford, 1967), ülevaade teisest kongressist.
168
Martin Gilbert, ‘Churchill and Poland’, Varssavi ülikoolis 16. veebruaril 2010 peetud loengu avaldamata tekst. Aitäh Martin Gilbertile.
169
Adam Zamoyski, Warsaw 1920: Lenin’s Failed Conquest of Europe (London, 2008), lk 1–13 ja 42.
170
Pipes, Russia under the Bolshevik Regime, lk 192.
171
Tim Tzouliadis, The Forsaken: An American Tragedy in Stalin’s Russia (New York, 2008), lk 55.
172
Tsit väljaandes Carola Stern, Ulbricht: A Political Biography, tlk Abe Farbstein (New York, 1965), lk 203.
173
Vt lisaks muudele allikatele ka Marxists’ Internet Archive, http://www. marxists.org/archive/bulganin/ 1949/12/21.htm.
174
Stern, Ulbricht. Kui pole teisiti märgitud, pärineb info Ulbrichti eluloo kohta Carola Sterni sulest ilmunud eluloost.
175
Samas, lk 15.
176
Samas, lk 89.
177
Elfriede Brüning, Und außerdem war es mein Leben (Berliin, 2004), lk 28.
178
Walter Ulbricht, On Questions of Socialist Construction in the GDR (Dresden, 1968).
179
Stern, Ulbricht, lk 124.
180
Andrzej Garlicki, Bolesław Bierut (Varssavi, 1994), eriti lk 1–20; vt ka Andrzej Werblan, Stalinizm w Polsce (Varssavi, 2009), lk 122–131; Piotr Lipiński, Bolesław Niejasny (Varssavi, 2001).
Intervjuu Jerzy Morawskiga, Varssavi, 7. juunil 2007.
183
Lipiński, Bolesław Niejasny, lk 41.
184
Nii NSV Liidust põgenenud Alexander Orlov kui ka Poolast põgenenud Józef Światło kirjeldavad Bierutit kui NKVD agenti, vt Garlicki, Bolesław Bierut, lk 16–19, ja Lipiński, Bolesław Niejasny, lk 40. Bieruti peamine rivaal Władysław Gomułka rääkis Hruštšovile kuuldustest tema kui natside agendi kohta, aga Hruštšov ei teinud sellest väljagi.
