Vaikne nurgake. Oskar Luts
Homme jälle vaja urgitseda töötoas – täna juba toodi sinna paar asjakest kõbida.“
Kus ta õppis seda peenmehaaniku ametit?
Oh, tema juba lapsest saadik murksib sellise töö kallal. Aga mis nüüd teha naabriga? Kahju on äratada, aga siia ta ka ei või ööseks jääda. „Ega muud,“ itsitab, „kui varastavad ära meie sõbra, ja kust siis proua Vestberg jälle niipea leiab endale sellise vahva mehe. Halloo, härra Nachbar!“ raputab magajat käisest. „Halloo!“
„Mis?“ avab härra Vestberg silmad. „Mis seal on?“
Pole midagi erilist. Aeg on voodisse heita.
„Jah, muidugi,“ haigutab ärganu lõuapärade nak sudes. „Aga ma vist suigatasin natuke, nägin undki. Jah, jah, lähme puhkama. Head ööd, härra Lücke! Tänu mõnusa seltsi eest!“
Hoidnud minugi kätt oma tahmases kämblas, lokerdab naaber minema, ja niisama nagu ennegi: ühes jalas kõrge kaloss, teises mitte sukkagi.
„Peaks siit nagu ära kraamima mõned asjad,“ heidab härra Vestberg unise pilgu meie söögi- ja joo gi lauale, „aga las olla pealegi.“
Mingu aga rahulikult, küllap mina siin kõik korda sean.
„Nojah, tehke nagu arvate,“ komberdab väsinud mees oma magadistoa poole. „Head ööd!“ sosistab lävelt.
Ettevaatlikult tassin kõik lauakraami kööki, tulen siis tagasi verandale ja kustutan küünla. Ebaesteeti line on magada sellisel ööl!
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.