Päästikpunktiteraapia käsiraamat. Clair Davies
kõik kohad läbi käinud. Nad on käinud arsti juures, andnud proove, käinud füsioteraapias ning maksnud eriarstide visiiditasusid.
Nad on proovinud kiropratikat, nõelravi, magnetravi, eridieete ja taimseid ravimeid. Nad võtavad valuvaigisteid ja teevad kohusetundlikult venitusharjutusi. Mõnikord valu nõrgeneb ajutiselt, kuid see tuleb alati tagasi. Lahendust ei tundu olevat. Nad kardavad, et operatsioon võib olla ainus võimalus, hoolimata sellest, et neile on öeldud, et seegi ei pruugi aidata. Neile hakkab tunduma, et keegi ei tea valust tegelikult midagi.
Kui kõik see kirjeldab sinu või mõne su lähedase olukorda, võid sellest raamatust leida abi, mida oled otsinud. Siin seletatakse arusaadavalt, milles probleem seisneb, ning aidatakse leida valu tegelikku põhjust. Veelgi parem, saad teada, kuidas oma jõududega valust vabaneda. Arstideta. Tablettideta. Lisakulutusteta.
Tuhandete massööride, füsioterapeutide ja arstide kogemused viitavad sellele, et enamikku levinud valudest (ja paljusid muid nõutuks tegevaid sümptomeid) tekitavad tegelikult päästikpunktid ehk väikesed sõlmed lihastes. Valu ravimisele keskenduvate kliinikute arstid, kes oskavad päästikpunkte leida ja elimineerida, on avastanud, et need on peamiseks valu tekitajaks umbes 75 protsendil juhtudest ja mängivad teatud rolli peaaegu iga valuprobleemi puhul. Arvatakse, et koguni fibromüalgia, mis piinab miljoneid inimesi, on paljudel juhtudel alguse saanud päästikpunktidest (Travell ja Simons 1999, 12–19; Gerwin 1995, 121; Fishbain jt 1986, 181–197).
Päästikpunktid tekitavad peavalu, kaela- ja lõuavalu, alaseljavalu, karpaalkanali sündroomi sümptomeid ja liigesevalu, mida peetakse ekslikult artriidiks, kõõlusepõletikuks, bursiidiks või sidemevigastusteks. Päästikpunktid tekitavad väga erinevaid probleeme, sealhulgas kõrvavalu, peapööritust, iiveldust, kõrvetisi, näiliselt südamest tulevat valu, südame rütmihäireid, niinimetatud tenniseküünarnukki ja valu genitaalides. Päästikpunktid võivad ühtlasi tekitada imikutel voolmeid ja vanematel lastel voodimärgamist ning võivad soodustada lülisamba kõverdumist. Need on siinusevalu ja kinnise nina põhjuseks. Need võivad mängida rolli kroonilise väsimuse tekkes ja immuunsüsteemi vastupanuvõime vähenemises. Kuna päästikpunktid võivad olla näiliselt leevendamatu pikaajalise valu ja füüsilise tervise halvenemise põhjuseks, võivad need ühtlasi tekitada depressiooni.
Päästikpunktide tekitatud probleemide lahendus võib olla üllatavalt lihtne; enamik inimesi saab sellega ise hakkama, kui neid pisut juhendada. See on hea, sest inimesed peavadki ravi enda kätte võtma. Asi on selles, et hirmutavalt paljud arstid ja muud meditsiinitöötajad ei tea endiselt päästikpunktidest midagi, hoolimata sellest, et neist on kirjutatud meditsiinialastes ajakirjades juba üle kuuekümne aasta. Meditsiiniringkondades ei taheta sageli tunnistada fakti, et päästikpunktid on olemas ning neid tuleks tõsiselt võtta.
Miks neile päästikpunktide idee ei meeldi? Osalt on asi selles, et päästikpunkte aetakse segi akupressuuri punktidega. Akupressuur, mis on meieni jõudnud iidsest Hiina meditsiinist, avaldab väidetavalt positiivset mõju energia voolamisele terves kehas. Kuigi akupressuur ja muud idamaised ravimeetodid tunduvad mõnikord hästi mõjuvat, ei saa neid rangeid teaduslikke printsiipe järgides uurida, mistõttu nii paljud arstid kui inimesed üldse peavad seda šarlatanluseks, mis ei anna tõestatud tulemusi. Fakte teadmata võivad päästikpunktidega seotud väited samuti kahtlased tunduda.
Päästikpunktid aga on lääne meditsiinis korralikult tõestatud nähtus. Päästikpunktid on olemas. Neid saab sõrmedega katsuda. Need saadavad välja selgeid elektrilisi signaale, mida saab tundlike seadmetega mõõta. Lihaskoes olevaid päästikpunkte on elektronmikroskoobi abil pildistatud (Travell ja Simons 1999, 57–70).
Enamik päästikpunktidega seotud teadmisi on põhjalikult dokumenteeritud kaheosalises meditsiinialases teoses „Myofascial Pain and Dysfunction: The Trigger Point Manual“, autoriteks Janet Travell ja David Simons. Nendest raamatutest leiad kõik, mida päästikpunktidest teatakse, ning see informatsioon tõestab, et see valu ravimise meetod on tunduvalt tõhusam, kui paljud arvavad. Suurem osa Travelli ja Simonsi käsiraamatutes olevast teabest on esitatud keerulistes teaduslikes terminites, kuid elementaarset päästikpunktide taga olevat teadust pole raske mõista, kui see lihtsamasse keelde panna.
Travell ja Simons nimetavad päästikpunkti lihtsalt väikeseks lihaskoes olevaks sõlmeks. See tundub katsudes tihti nagu sügavale lihasesse mattunud poolkõva makaron või hernes. Päästikpunkt hoiab lihast üheaegselt pinges ja nõrgana ning samas hoiab lihaskiudu tugevasti kokku tõmbununa. Taolised pingul lihaskiudude kogumid hoiavad omakorda pidevalt pinge all lihase kinnituskohti, tekitades sageli sümtpomeid nendega seotud liigestes. Pidev pinge päästikpunktide kiududes takistab selle koha verevarustust. Tulemuseks on jääkainete kogunemine ning ainevahetuseks vajaliku hapniku ja toitainete puudus, mis võib päästikpunkte lihastes hoida mitu kuud või koguni aastat, kui neid ei töödelda. See on nõiaring, millest peab välja murdma (Travell ja Simons 1999, 71–75).
Päästikpunktide ravi teeb keerukamaks fakt, et päästikpunktid kiirgavad valu tavaliselt kusagile mujale. Tänapäeval eeldatakse valu ravides enamasti, et valu põhjus on kohas, mis valutab, kuid päästikpunktidest lähtuv valu avaldub peaaegu alati kusagil mujal. Taoline ülekantud valu juhibki inimesed õigetelt jälgedelt kõrvale, sealhulgas ka enamiku arstidest ja teistest tervishoiutöötajaist. Travelli ja Simonsi sõnul ei too tavapärane valuravi enamasti tulemusi, kuna keskendutakse ainult valule ja ravitakse kohta, mis valutab. Valu tegelik põhjus, mis võib olla eemal, jääb sel viisil kahe silma vahele ja ravimata.
Ainult valutava koha ravimisest hullem variant on kogu keha ravimine tablettidega, hoolimata sellest, et tegelikult on tegemist lokaalse probleemiga. Valuvaigistid, tänapäeval üha kallimaks muutuv populaarne ravimeetod, tekitavad illusiooni, et need toimivad, kuigi tabletid pelgalt varjavad probleemi. Levinud valu nagu peavalu ning lihas- ja liigesevalu on enamasti hoiatus – kaitsemehhanism lihaste ülekoormuse või traumade ohu tekkides. Valu ütleb sulle, et midagi on valesti ning probleemile tuleb tähelepanu pöörata. Sõnumitooja tapmine ja sõnumi eiramine pole hea mõte. Mõistes valu kui sõnumitoojat ja mitte pidades seda haiguseks, saab hakata ravima valu põhjust.
Õnneks avaldub ülekantud valu ettearvatavates kohtades. Travelli ja Simonsi ning Barbara Cummingsi, nende geniaalse illustreerija, hindamatu panus meditsiini on valu avaldumise piirkondade kaardistamine. Kui tead, kust otsida, on päästikpunkte katsudes lihtne leida ja erinevate meetodite abil deaktiveerida.
Kahjuks ei saa tavainimene Travelli ja Simonsi päästikpunktide käsiraamatus mainitud kahte ravmeetodit ise kodus kasutada. Minu eesmärk oli Travelli ja Simonsi tööle toetudes luua praktilisem ja lihtsam valuravi süsteem: klassikaline tee-ise-meetod, mille puhul pole vaja mitmeid kordi professionaalse terapeudi juures käia. Uue süsteemi aluseks on konkreetsete päästikpunktide masseerimine. Sageli vähenevad valu ja muud sümptomid kõigest paari minutiga. Enamik probleeme kaob kolme kuni kümne päevaga. Ka kauaaegsest kroonilisest valust on võimalik vabaneda kõigest kuue nädalaga. Inimesed, keda vaevab fibromüalgia, krooniline väsimus või ulatuslik müofastsiaalse valu sündroom, peavad mõnikord tulemusi kauem ootama, kuid ka nende olukord paraneb järk-järgult märgatavalt.
Päästikpunktimassaaž toimib, kuna selle käigus saavutatakse kolm eesmärki: massaaž katkestab keemilise ja neuroloogilise tagasiside nõiaringi, mis hoiab lihast kokku tõmbununa, parandab vereringet, mida kokkutõmbunud koed takistavad, ning venitab otseselt päästikpunkti sõlmetõmbunud lihaskiude. Selles raamatus olevad joonised näitavad, kuidas leida konkreetseid probleeme tekitavaid päästikpunkte ning kuidas neid erinevate tehnikate abil deaktiveerida. Need erilised massaažimeetodid ei kahjusta käsi, mis võivad olla juba niigi ülekoormatud.
See raamat on rakendatav peamiselt eneseravi käsiraamatuna, kuid teost võib kasutada ka õpikuna massaažikoolis. Lihtsustatud ja otsene lähenemine valu ravimisele enesemassaaži abil võib olla päästikpunktiteraapia baaskursuse aines igasuguste õppekavade puhul. Sellest on eriti palju kasu tulevastel kiropraktikutel, füsioterapeutidel ja massööridel. (Lisasin ühe uue peatüki: 11. peatükk „Kliiniline päästikpunktide massaaž“ aitab professionaalsel terapeudil rakendada raamatus esitatud teavet teiste ravimisel.) Kui tulevased terapeudid oskavad tõlgendada enda päästikpunktidest tulevat valu ning päästikpunkte leida