.
p>Bauerite sugupuu
Illustratsioonid
12 Savoia printsi Eugeni Belvedere loss. Wikipedia.
18 16aastane Adele Bauer. Maria Altmanni loal.
20 Austria keiser Franz Joseph. Carl Pietzner-Wieni kunstfoto, Österreichische Nationalbibliothek.
21 Katharina Schratt. Adele, ateljee. Österreichische Nationalbibliothek.
22 Adele Baueri õde Therese. Tundmatu kunstnik; Anne-Marie O’Connori foto pastellvisandist.
25 Gustav Klimt. Madame d’Ora, ateljee. Österreichische Nationalbibliothek.
28 Jeanette Bauer. Maria Altmanni loal.
37 Ferdinand Bloch. Maria Altmanni loal.
39 Keisrinna Elisabeth. Wilhelm Richteri joonistus. Österreichische Nationalbibliothek.
40 Gustav Klimt ja teised kunstnikud. Moritz Nahri foto.
45 Tulevane Alma Mahler. Mahler-Werfel Papers: Photographs, 1860–1984 Ms. Coll. 575, Kislak Center for SpecialCollections, Rare Books and Manuscripts, University of Pennsylvania Libraries.
46 Mizzi Zimmermann. Gustav Klimt, Schubert klaveri taga, 1899.
50 Mark Twain. Charles Scolik, Österreichische Nationalbibliothek.
56 Gustav Klimt. Ankowicz-Kleehoveni foto.
72 Adele Bauer. Maria Altmanni loal.
74 Klimt, Juudit, 1901.
75 Felix Salten. Madame d’Ora, ateljee. Österreichische Nationalbibliothek.
81 Adele Bloch-Bauer I, Klimti kuldne portree.
82 Danae, Klimti maal.
85 Klimt, 1912. Moritz Nahri foto. Maria Altmanni loal.
90 Adele 40. eluaastate alguses. Maria Altmanni loal.
102 Adele õetütar Maria Bloch-Bauer. Maria Altmanni loal.
103 Fritz Altmann. Maria Altmanni loal.
105 Maria daamide lõunasöögil. Maria Altmanni loal.
111 Maria, Ischl, Austria. Maria Altmanni loal.
113 Maria ja Luise Bloch-Bauer, u 1925. Maria Altmanni loal.
117 Maria Bloch-Bauer ja tema õde Luise, 1927. Maria Altmanni loal.
117 Maria koos Ferdinand Bloch-Baueriga. Maria Altmanni loal.
118 Maria ja Christl, tema parim sõbranna alates lapsepõlvest kuni Austriast lahkumiseni. Maria Altmanni loal.
118 Maria oma debütandiballil. Maria Altmanni loal.
123 Bernhard Altmann. Yvonne ja Peter Rubsteini loal.
124 Maria koos sõpradega, Ischl, Austria. Maria Altmanni loal.
124 Maria Austria Alpides, u 1936. Maria Altmanni loal.
130 Maria oma pulmapäeval 1937. aasta detsembris. Maria Altmanni loal.
131 Maria mesinädalatel, Pariisi metroo, 1938. Maria Altmanni loal.
132 Vastabiellunud Maria ja Fritz Altmann, St. Moritz, 1938. aasta algus. Maria Altmanni loal.
182 Erich Führer. Österreichische Nationalbibliothek.
190 Elisabeth Bachofen-Echt. Gustav Klimti maal, 1914–1916.
198 Paruness Luise Gutmann koos Nelly ja Franziga. Nelly Auerspergi loal.
199 Parun Viktor Gutmann. Nelly Auerspergi loal.
202 Reinhard Heydrich, u 1940. Bundesarchiv, Bild 146-1969-054-16, Heinrich Hoffmann.
203 Heydrich valitses natside kubernerina Tšehhoslovakkiat Ferdinandi Tšehhi lossist. Maria Altmanni loal.
207 Bruno Schulz. Marek W. Podstolski loal, Benjamin Geissler Filmproduktion.
212 Baldur von Schirach. Roger Violett / Getty Images.
215 Noor Nelly. Nelly Auerspergi loal.
219 Immendorfi loss, 1936. H. Seeringi foto, Österreichische Nationalbibliothek.
243 Salajane natsipunker, Belvedere palee, 1943. Martin Gerlachi foto, Viini linnaarhiiv.
243 Luise ja Nelly, u 1949. Nelly Auerspergi loal.
244 Röövitud kunsti hoidla, Ellingen, Saksamaa. The National Archives, College Park, Maryland.
250 Liitlaste pommidest purustatud Belvedere loss, detsember 1944. Österreichische Nationalbibliothek.
265 Arnold Schönberg. Autoriõigus: Arnold Schönbergi keskus, Viin.
339 Adele eksliibris, mille valmistas art nouveau meister Koloman Moser. Österreichische Nationalbibliothek.
Proloog
Ühel 2006. aasta talvehommikul, kui noor Los Angelese advokaat, pikk must mantel seljas ja harjumuspäraselt kärsitu ilme näol, rühkis läbi lumise lossiaia, et võtta oma valdusse maal, mille pärast ta oli aastaid võidelnud, näis sõjakangelase prints Eugeni Belvedere loss kui pildike muinasjuturaamatust.
Üksildane mees astus pikkade kärmete sammudega üle keiserliku palee jääkaanega tiigi. Jää klammerdus monumentaalsete sfinkside külge, mis seisid tunnimeestena tema tee ääres, juuksed keerlemas ümber raevukalt kaunite nägude, paljad rinnad turvisest rippuvate narmastuttide vahel. Nende pilgust peegeldus julgust ja rahuldatud vallutushimu.
See advokaat oli Randol Schoenberg, kelle vanaisa, lugupeetud Viini helilooja, oli pidanud Hitleri võimuletõusu järel Austriast pagema. Kurjakuulutava pärija tagasitulek polnud kaugeltki teretulnud. Maal, mida Schoenberg taga ajas, oli kuldselt kiiskav meistriteos, mille oli sada aastat tagasi maalinud kunstiketser Gustav Klimt. See oli Viini seltskonnakaunitari Adele Bloch-Baueri portree.
Nii kunstnik kui ka tema modell olid ammu surnud, kuid inimestele meeldis ikka veel teha oletusi, nagu olnuks nende vahel armusuhe. Nende kunstilise koostöö tulemusena sündis üks modernse ajastu kuulsamaid portreesid. Austerlased pidasid seda maali oma „Mona Lisaks”.
Ukse juures Schoenberg peatus, et saabastelt lund maha tampida. Lossis asus nüüd Austria Galerii, Austria tähtsaim rahvuslik kunstimuuseum, ehkki ta kandis ikka veel nime, mille prints Eugen talle oli pannud – Belvedere ehk „kaunis vaade”. Sellelt künkalt olid türklased asunud ida ja lääne vahelises viimases suures kokkupõrkes Viini piirama ning Belvedere kõrge roheline katus aimas järele nende lainelisi telke.
Taamal kerkis taevasse Püha Stefanuse katedraal, sirutudes üles Jumala armastuse järele. Kiriku majesteetlikud mustad tornid kõrgusid iidse vallikraavi kohal, mille Rooma keisrid olid ehitanud esiajaloolise keldi asula jäänustele.
Siin asus Viini ürgne kese.
Schoenbergi kohal vaatasid kivist jumalad ja jumalannad lossi katuserinnatiselt alla. Keerubid heitsid vallatuid pilke, mis olid sama kapriissed nagu armastus ise. Grupp Jaapani turiste seisis värisedes, oodates muuseumi avamist. Schoenberg tõttas neist mööda.
Halli mantliga hõbejuukseline patriarh seisatas oma hommikusel jalutuskäigul ja jäi ainiti vahtima: see oli ajalehtedest ja televiisorist tuntud Ameerika advokaat. „Schoenberg!” sisistas austerlane oma naisele. Nad vahetasid kivise pilgu. Schoenberg. Mees, kes tahab võtta Austrialt kuldse portree.
Savoia printsi Eugeni Belvedere loss, barokne monument türklaste üle saavutatud võidu auks.
Lossis võttis Schoenbergi vastu Austria Galerii juhataja Gerbert Frodli ettevaatlik jahedus. Frodl oli valvsate silmade ja napi naeratusega pikk mees. Schoenberg oli kõige viimane inimene, keda Frodl või Austria näha soovisid. Kuid Frodl oli küllalt taiplik mõistmaks, et helilooja lapselast