Eesti ravimtaimed. Mikk Sarv
siis hakkab peoleo nagu kass näuguma, paludes nii Vanaisalt vihma.”
Pärlendavad veetilgad, mis kortslehel hommikuti näha on, on suures aus sakslaste seas, kes peavad neid Odini abikaasa Frigga pisarateks, kui ta meest tolle kaugete käikude ajal taga igatses.
Just nende pisarate pärast oli kortsleht keskajal alkeemikute hulgas hinnatud taim. Seda kasutati tarkade kivi ehk lapis philosophorum’i otsimisel, samuti kulla valmistamisel. Kortslehel leiduvaid kastetilku peeti taevaveeks ning neil arvati olevat salapärane võim.
Kortsleht säilitab vanarahva arvates noorust. Lehele kogunevate kastetilkadega pesti haigeid silmi ja nägu. Risoomist valmistatud teega raviti külmetust, palavikku, peavalu, köha, ägedat nohu, kurguhaigust, tiisikust, jooksvat, krampe jalgades, kõhuvalu, venitust, kõhulahtisust, kehvveresust. Naistehaiguste ja palaviku puhul aitas ka värske risoomi närimine. Keedist kasutati mitmesuguste nahahaiguste korral, põletikuliste ja mäda eritavate haavade, sh koeranaelte pesemiseks või kompressiks. Vanarahva teadmiste kohaselt aitasid temas sisalduvad mõruained haavu ravida ja kokku kiskuda. Roosile pandi peale värskeid kortslehe lehti.
Ravimtaimede andmebaasist Herba leiab, et kortslehte on kasutatud 25 haiguse või vaevuse ravimisel.
● Lääne-Nigula kihelkonnas kasutati kortslehte nahahaiguste raviks: „Kortsleht (Alchemilla vulgaris L.). Üheksanurgiline. Juurte keedist tarvitati sammaspoolikute, „veiseröögatiste” ravimiseks, pestes neid keedisega.” Vilbaste, TN 1, 788 < Lääne-Nigula khk. Oru v. – J. Allpere < mitmelt (1938)
● Pala kandis tunti teda naistehaiguste ravijana: „Valgevooluse korral kortslehe tee 1 klaas 3 korda päevas paaril päeval, korras.” RKM II 442, 67 < Kodavere khk., Pala k. – Osvald Kruusa < Leida Elken, 80 a. (1991)
● Riidajal kasutati taime hambapõletiku puhul: „Üks hea hambavalurohi on kortsleht. Suvel ma muud rohtu ei kasuta. Kortsleht panna valutavale hambaigemele ja teist korda enam ei valuta.” RKM II 312, 424 < Helme khk., Riidaja k. – Hilja Kala < Hilja Kala (1973)
Omaaegses väljaandes „Eesti NSV ravimtaimed” kortslehte ei tutvustatud, küll aga leiab see märkimist mõnes farmakopöas ja rahvusvahelises ravimtaimekäsiraamatus. Siiski on kortsleht peamiselt traditsioonilise kasutusega taim, mida vaid vähesel määral on ka teaduslikult uuritud.
Kasutatakse kortsleheürti (Alchemillae herba), mida kogutakse kuiva ilmaga, olgu tegu kortslehe mis tahes liigiga. Droogina leiavad kasutamist värske ürt või värsked ja kuivatatud lehed (Alchemillae folium). Kuivatatakse õhukese kihina toatemperatuuril päikese eest varjatult või temperatuuril mitte üle 50 °C. Säilitatakse kuivas ja pimedas kõige kauem 2 aastat.
Euroopa farmakopöa näeb ette kortslehe kuivatatud ürdi kasutamise, mis peab sisaldama vähemalt 6% tanniine arvutatuna pürogalloolile ning milles tohib olla kuni 10% niiskust, üldtuha sisaldus võib olla kõige rohkem 12%. Prantsuse farmakopöa järgi kasutatakse värsket kortsleheürti homöopaatias nn ematinktuuri tegemiseks, mis valmistatakse 45% etanooliga. Droog kogutakse õitsemise ajal ja see võib sisaldada kuni 5% võõrlisandeid ning kõige rohkem 60% vett.
Kortsleht sisaldab tanniine (5–8%), mille hulka kuuluvad taimedes suhteliselt haruldased agrimoniini ja laevigatiini dimeerid. Teine tähtis toimeainerühm on flavonoidid (2–2,5%, kvertsetiini glükosiidid, sh rutiin).
Rutiin
Tanniinid annavad kortslehele nõrga kootava toime ja on aluseks allergilisi nahakahjustusi vähendavale mõjule, mida kinnitavad ka mõningad teadusuuringud. Tõenäoliselt flavonoididega seletub kortslehe kasutatavus mõningate naistehaiguste korral, mis vajab aga lähemat uurimist. Üks varasem uurimus (Petcu et al., 1979) kinnitab, et kortslehe alkoholtõmmis vähendab liigset regulaarset ja ebaregulaarset emakaverejooksu ning vähendab tervetel naistel menstruatsiooniverejooksu; seejuures ei ole kõrvaltoimeid täheldatud ja preparaati võib pidada ohutuks.
Kuigi teaduslikult pole kortslehte veel piisavalt uuritud, soovitatakse seda kasutada kerge kõhulahtisuse ja liigse emakaverejooksu korral. Välispidi sobib kortslehetee kootavaks ja kergelt põletikuvastaseks kompressiks haavade korral, samuti suu loputamiseks haavandite ja limaskestapõletiku korral ning kompresside ja vanni tegemiseks, et leevendada allergilisi nahakahjustusi.
Kõrval- ja koostoimed ning vastunäidustused kortslehel teadaolevalt puuduvad, tema kasutamist ka raseduse ja rinnaga toitmise ajal ei ole toimeainetest tulenevalt põhjust piirata.
RETSEPT 1 spl peenestatud droogi valada üle 1 kl keeva veega, jätta 10 minutiks seisma, kurnata. Juuakse 1 kl 3 korda päevas allergiliste nahakahjustuste korral. Samamoodi valmistatud tõmmist võib tee joomisele lisaks (mitte selle asemel) tarvitada mähiste ja kompresside tegemiseks või lisada vanniveele. Ägenenud allergilise nahapõletiku korral võtta tõmmist 1 spl iga 2 tunni tagant.
Küüslauk
Küüslauk on mitmeaastane rohttaim liilialiste sugukonnast.
Ta kasvab enamasti poole meetri kõrguseks. Esmalt ilmuvad valkja nahkja kattega kaetud sibula külgsibulatest rohelised umbes sentimeetri laiused pikad lehed. Juuni keskpaigaks sirutub lehtede vahelt välja umbes 60 cm pikkune vars, mille otsas on kattelehega kaetud õisik. Sellest tulevad varsti välja pikaraolised punakad või valkjad õied. Kui esimene õisikuga vars maa poole tagasi käändub, on küüslaugu sibul koristamisküps. Nii lehti kui ka sibulat muljudes on tunda ainuomast küüslaugu lõhna.
Eestis küüslauk looduslikult ei kasva. Tõenäoliselt pärineb ta Aasia läänepoolsetelt aladelt ja teda kasvatatakse kogu maailmas parasvöötme ja subtroopilistel aladel aia- või põllukultuurina.
Küüslauku on vanarahvas kasutanud seedeelundite tegevuse parandamiseks, isutuse vastu, südamehaiguste raviks ning külmetushaiguste ärahoidmiseks ja raviks. Tal on olnud oluline koht ka naha- ja hambahaiguste leevendamisel ning sooleparasiitide väljaajamisel. Veel on küüslauk sagedane komponent rahva seas tuntud vähiravimites.
Küüslauk ei ole olnud väga ammu levinud aiakultuur ja ravivahend. Nime „juudisibulad” ajendiks on märgitud, et „juudid söövad palju küüslauku, sellest ka nimi: juudisibul”. Küüslaugu tarvitamine levis Eestis Nõukogude ajal, kui liitumine idapoolse kultuuriruumiga oli paratamatu. Selle populaarsus suurenes aga veelgi, kui peale Eesti taasiseseisvumist hakati rahvale tutvustama idamaiseid ravi- ja toiduvalmistamisviise.
Ravimtaimede andmebaasist Herba leiab, et küüslauku on kasutatud umbes 60 haiguse või vaevuse ravimisel.
● Märjamaa kihelkonnas on küüslaugust abi saadud koguni peavalu vastu: „Päävalu vastu võeti küüslaugu kasusi ja pandi põlema, siis seda suitsu hingati kopsu, siis pidi pää terveks saama.” Vilbaste, TN 7, 151 (8) < Märjamaa khk., Haimre v., Jõeääre k., Laanepere t. – Eduard Gildemann < Jaan Uuesson, Velise 6-kl. algkooli õpilane (1933)
● Adaveres oli küüslauk söögiisu ärataja: „Küüslauguõli on parim vahend söögiisu äratamiseks.” ERA II 193, 480 (25.18) < Põltsamaa khk., Adavere v., Adavere as. – Jaan Lääts < R. Sepp (1938)
● Kiviõli kandis saadi sellest abi krooniliste südamevaevuste korral: „Südamehaigeks jäin ma 1941 a. Käisin arstide juures. Arstid aidata ei suutnud. Siis hakkasin ise koduste rohtudega ravima. Arstirohud ei aidanud, haigus läks halvemast. Keegi vanem inimene õpetas mind: iga hommikul, kui ärkad, söö üks tükk võileiba küüslauguga. Sedasi sõin kolm aastat järjest, siis tundsin, et mul on parem. Kui läksin arsti juurde, arst küsis, et millega ma olen end ravinud. Arst ütles, et süda on palju paranenud. /–/” RKM II 162, 37/8 (1) < Lüganuse khk., Kiviõli – Meery Kaasik < Leontine Pärnamägi, s.1902 (1963)
● Sangastes eemaldati küüslaugu abil konnasilmasid: „Harilik sibul ehk küüslaug