Mõõda seda, mis loeb. John Doerr

      Andy Grove, 1983. Pilt on tehtud Stanfordi ülikoolis, kus ta andis igal aastal sada tundi oma elust kuuekümne ärinduse kraadiõppe tudengi koolitamiseks.

      Eesmärkidest lähtuv juhtimine – esiisad

      20. sajandi alguse juhtimisteooria esiisad, eeskätt Frederick Windlow Taylor ja Henry Ford, olid esimesed, kes toodangut süstemaatiliselt mõõtsid ning analüüsisid, kuidas seda suurendada saaks. Nad väitsid, et kõige tõhusam ja kasumlikum organisatsioon on autoritaarne organisatsioon.14 Taylori sõnul tähendas teaduslik juhtimine19 seda, et „sa tead täpselt, mida sa tahad, et mehed teeksid, ja seejärel hoolitsed selle eest, et nad teeksid seda parimal ja odavaimal viisil“. Tulemused, nagu Grove märkis, olid „otsustavad ja hierarhilised: olid need, kes andsid korraldusi, ning need, kes neid kuulasid ja ilma küsimusi esitamata täitsid”.20

      Pool sajandit hiljem tegi õppejõud, ajakirjanik ja ajaloolane Peter Drucker Taylori-Fordi mudeli pihuks ja põrmuks. Ta pakkus välja uue juhtimisideaali, mis oli tulemuspõhine, ent samas humanistlik. Ta kirjutas, et ettevõte peaks olema kogukond, „mis rajaneb usaldusele ja austusele töötajate vastu – mitte ainult kasumimasin“. Lisaks väitis ta, et alluvatega tuleks ettevõtte eesmärkide osas nõu pidada. Tavalise kriisijuhtimise asemel pakkus ta välja pika- ja lühiajalise planeerimise tasakaalu, mis tugineks andmetele ja mida täiustaksid korrapärased kolleegidevahelised arutelud. Druckeri eesmärgiks oli kirjeldada juhtimispõhimõtet, mis rakendaks täies mahus üksikisiku tugevaid külgi ja vastutust ning samal ajal annaks ka üldise suuna tulevikuks ja jõupingutusteks, seaks sisse rühmatöö ning ühtlustaks üksikisiku eesmärke ühise hüvangu nimel.21 Ta märkas inimloomuse põhiolemust: kui inimesed aitavad valida tegevusele mingi kursi, viivad nad tegevuse ka suurema tõenäosusega lõpule. 1954. aastal nimetas Drucker oma menuraamatus „The Practice of Management“ („Juhtimise praktika“) selle põhimõtte „juhtimiseks eesmärkide ja enesekontrolli kaudu“. Eeltoodust sai Andy Grove’i töö alus ja tekkelugu sellele, mida nüüd nimetame OKRideks.