Nõnda kõneles Zarathustra. Friedrich Nietzsche
kõnelevad mulle su silmad kõigest su ohust.
Veel sa ei ole vaba, sa otsid alles vabadust. Roidunuks tegi sind otsimine ja ülierksaks.
Vabasse kõrgusse püüad sa, tähti januneb su hing. Kuid ka su halvad ihad janunevad vabadust.
Su metsikud koerad tahavad vabadusse; nad hauguvad rõõmust oma keldris, kui su vaim püüab vallandada kõik vangikojad.
Veel sa oled vang, kes unistab vabadusest: oo, targaks läheb selliseil vangidel hing, aga ka õelaks ja halvaks.
Puhastuma peab veel vaimultki vabanenu. Veel palju on temas vangla ja repetuse jälgi: selgima veel peab ta silm.
Jah, ma tunnen su hädaohtu. Ent oma armastuse ja lootusega ma vannutan sind: ära heida endast armastust ja lootust!
Õilsana tunned sa end veel, ja õilsaks tunnevad sind veel teisedki, kes sind põlgavad ja saadavad sulle õelaid pilke. Sest tea, õilis on kõigil põiki teel.
Ka häädele on õilis põiki teel: ja isegi kui nad nimetavad teda hääks, tahavad nad seega teda kõrvaldada teelt.
Uut tahab luua õilis ja uut voorust. Endist taotleb hää, ja seda, et endine säiliks.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.