1
Flavius Renatus Vegetius, Epitoma rei militaris, 1, 1.
2
Pietas – (ld k ‘jumalakartlikkus’, ‘vooruslikkus’) ülimalt tähtis mõiste rooma kirjanduses ja eetikas. – Tlk.
3
Marcus Tullius Cicero, De haruspicym responsis, 9, 19. Cicerot ja Vegetiust võrreldes on silmanähtav, et viimane on lähtunud oma mõtteavaldustes otseselt või kaudselt Cicerost.
4
Liutprand von Cremona. Liudprandi relatio de legatione Constantinopolitana. – J. Becker (koost). Die Werke Liutprands von Cremona. (Scriptores rerum Germanicarum in usum scholarum ex monumentis Germaniae Historicis separatim editi, 10). Hannover-Leipzig, 1915, lk 182. Liutprandile antud järsus vastuses nägi filosoof Benedetto Croce tänapäeva rassismi „eelloo suursugust monumenti”: La Germania che abbiamo amata (1936). – Pagine sparse, 2, II. Bari, 1960, lk 511 jj.
5
Bütsantslaste suhtumine oma kaugesse minevikku ei olnud alati nii lihtne; selle kohta vt A. Kazdhan, L’eredità antica a Bisanzio. – Studi classici e orientali, 38, 1988, lk 139–153.
6
Vrd M. Cagnetta. Antichisti e impero fascista. Bari, 1979. Selleteemalise väitluse avaldas väljaanne Quaderni di Storia (koost L. Canfora).
7
Palju võimalusi pakuks näiteks R. Barthes’i näidatud suuna edasiarendamine. Vt Roomlased kinolinal. – Mütoloogiad. Tallinn, 2004, lk 29–32. Barthes’i uurimusest Mankiewiczi Iulius Caesari teemal on suurepäraselt innustust saanud J. – M. Carrié, ptk Sõdur.
8
Vt ptk Humanitas: roomlased ja teised.
9
Tänapäev on siin Edward Gibboni kaasaeg, 18. sajand. – Tlk.
10
Hugo Grotius – 17. sajandi alguse hollandi õigusteadlane ja ajaloolane. – Toim.
11
Edward Gibbon. History of the Decline and Fall of the Roman Empire, 1–6. 1776–1788.
12
J. – L. Voisin. Les Romains, chasseurs de têtes. – Du châtiment dans la cité. Supplices corporels et peine de mort dans le monde antique, Roma 1982. Roma, 1984, lk 241–292.
13
Nende riituste kohta on koostanud põhjaliku uurimuse A. Fraschetti. Le sepolture rituali del Foro Boario. – Le délit religieux dans la cité antique, Roma 1978. Roma, 1981, lk 51–115.
14
Gall ja gallitar, kreeklane ja kreeklanna, maeti Forum boarium’il elusalt maa alla (ld k).
15
Livius, 22, 57, 6; Plinius Vanem, Naturalis Historia, 28, 12. Rooma preestrite paljude funktsioonide kohta vt J. Scheidi esseed peatükis Preester.
16
Ühe periodiseeringu järgi lõpetab Rooma ajaloo alles Konstantinoopoli langemine aastal 1453. Seda suunda pooldas ka siin sageli tsiteeritud Rooma ajaloo uurija E. Gibbon. –
1
Flavius Renatus Vegetius,
2
3
Marcus Tullius Cicero,
4
Liutprand von Cremona. Liudprandi relatio de legatione Constantinopolitana. – J. Becker (koost).
5
Bütsantslaste suhtumine oma kaugesse minevikku ei olnud alati nii lihtne; selle kohta vt A. Kazdhan, L’eredità antica a Bisanzio. –
6
Vrd M. Cagnetta.
7
Palju võimalusi pakuks näiteks R. Barthes’i näidatud suuna edasiarendamine. Vt Roomlased kinolinal.
8
Vt ptk Humanitas: roomlased ja teised.
9
Tänapäev on siin Edward Gibboni kaasaeg, 18. sajand. – Tlk.
10
Hugo Grotius – 17. sajandi alguse hollandi õigusteadlane ja ajaloolane. – Toim.
11
Edward Gibbon.
12
J. – L. Voisin. Les Romains, chasseurs de têtes. –
13
Nende riituste kohta on koostanud põhjaliku uurimuse A. Fraschetti. Le sepolture rituali del Foro Boario. –
14
Gall ja gallitar, kreeklane ja kreeklanna, maeti
15
Livius, 22, 57, 6; Plinius Vanem,
16
Ühe periodiseeringu järgi lõpetab Rooma ajaloo alles Konstantinoopoli langemine aastal 1453. Seda suunda pooldas ka siin sageli tsiteeritud Rooma ajaloo uurija E. Gibbon. – Tlk.
17
Cicero,
18
S.t kõigile meessoost elanikele. – Tlk.
19