Edasi. Talv 2021. Edasi
EDASI PÜSITELLIJAKS: Veeb: 7,99 €/kuu. Paber: 39,60 €/aastaVaata lähemalt: edasi.org/pusitellijaSeniseid numbreid saab osta Edasi toimetusest.
Edasi on sõltumatu suurtest meediagruppidest, annetused ja toetused väljaande arendamiseks on oodatud.
AITA LUUA AJAKIRI, MIS ON EESTIS PUUDU.
Kuhu minna, mida teha
6 Veiko Õunpuu, Berit Kaschan, Tiit Pruuli soovitavad
ÜHISKOND
10 Peter Pedak. Jääminek
12 Anu Toots. Kodanikupalgast kainelt ja kriitiliselt
16 Sven Sakkov. Uus ebanormaalsus
18 Ilmar Raag: Facebook – vastutaja vastu tahtmist
26 Maria Pihlak ja Carri Ginter. Trump vs. sotsiaal-meediaplatvormid
28 Mihkel Kangur: uued lubadused
32 Hardo Pajula. Võidukäigu viimane vaatus
34 “Eesti 2035” – et Eestis oleks hea elada
ETTEVÕTLUS
36 Viljar Arakas ja Sten Tamkivi. Uus ja vana majandus
42 Kristjan Tamla. Rahatrükk ja Eesti kinnisvarasektor
46 Monika Kallas: raskel hetkel meenuta, miks ettevõtjana alustasid
48 Sergei Bogatenkov: admiralidest, kes mõjutanud Eesti kurssi
50 Tarvo Vaarmets: pensionifondi valiku teejuht
53 Kristel Kruustük: kuidas saada seda, mida tahad?
KULTUUR
54 Tõnu Õnnepalu ei usu võltsi rahu: inimest peab aina ringi tuuseldama, muidu tal tulevad halvad mõtted
62 Vahur Afanasjev. Ta. Novell
64 Reigo Ahven: tsirkust või leiba? Muutused kultuuritarbimises jazzmuusika näitel
68 Peep Jahilo. Kui sõna ei löö, ei aita ka kaigas, ütles Sokrates
74 Keiti Vilmsi ja Anna Haava luule
76 Heli Allik. Pardon my French
78 Jan Kaus: “Minu suhe kunsti on irratsionaalne.” Kunst kodudes
ELUSTIIL
84 Kannapööre: kuidas meist said veinikaupmehed. 3 musketäri lugu
88 Kadri Kroon. Tuusik eestimaistesse Alpidesse
90 Mart Kase: talv kui näitemäng
91 Eia Uus. Nostalgia
92 Vladimiri ja Julia lugu
94 Marian Võsumets. Tinder 2021. Kohtingud eestlaste ja välismaalastega
100 Dan Mikkin. Tallinn eile ja täna
104 Marek Reinaas ja Juku-Kalle Raid. Jalutuskäigud kaduvates kohtades – Tallinn
106 Väikelinnade totaalne muutumine
HEAOLU
110 Katrin Saali Saul: miks meil paarisuhet ikka nii väga vaja on?
112 Marko Russiver: minu vaiksed võitlused. Kuidas depressioonist välja tulla?
114 Hanno Kross: miks mängida golfi? Tähtsad on tervena elatud aastad
116 Jürgen Zopp: “Olen rahul. Neid hetki, mil mõtlesin, et olen nüüd kuhugi jõudnud – neid ikkagi on.”
119 Annika Laats: tõe kriteeriumiks on armastus
120 Ristsõna
121 Huumor
122 Intervjuu Vilen Künnapuga
Kaanepildi autor on VILEN KÜNNAPU.
Illustratsioonide autorid Marko Mäetamm ja TOON VUGTS.
Sisukord
Nr 8, kevad 2021
Eraisik. Tea, et hakates püsitellijaks, oled teinud palju head isegi siis, kui sa loed harva – oma toetusega aitad sa meil luua kvaliteetset sisu stabiilselt.
Organisatsioonid ja juhid. Koostöö Edasiga võib olla omamoodi kultuu-riline statement ja osa ettevõtte vastutustundlikust käitumisest ning tööandja brändi arendamisest.
TÄNAME SUURTOETAJAID:EfTEN Capital, Helmes, Kawe, NG Investeeringud, Ahti Heinla, Workland, Inbank.
Liitu Edasi uudiskirjaga: edasi.org/uudiskiri
Kuhu minna, mida teha
RAAMATUD
Mul on hetkel käsil mitu päris huvita-vat raamatut, mida ma küll kahjuks ei jõua lõpuni lugeda, sest lavastus Rakvere teatris võtab kogu energia, aga mida võik-sin soovitada juba üksnes seni loetu põhjal. Üks neist on August Strindbergi autobiograafiline romaan “Teenijatüdruku poeg”. Küllaltki raske lugemine, ja mitte ainult teatava prog-rammilise raskemeelsuse tõttu, vaid pigem minus eneses esile kerkiva kriiti-lisuse pärast, mis alati tekib, kui kel-legi elulugu on kunstiliselt vormista-tud tema enda poolt. Samas on raamat mulle huvitav kasvõi selles mõttes, et Strindbergi looming oli tähtsal kohal Ingmar Bergmani kunstnikuks kuju-nemise juures. Ka Strindberg ise ava-neb inimesena palju mitmeplaanilise-mana, kui teda mitte vaid omaaegse draamakirjanikuna näha. Lisaks kuuekümnele näidendile kirjutas ta romaane, esseistikat ja luulet, oli mär-kimisväärselt andekas maalikunst-nik, lisaks veel pikka aega sotsialist ja mõnda aega müstik-esoteerik, kes vähemalt ühes oma romaanis propa-geeris kastiühiskonda. Ühesõnaga laia ampluaaga inimene, kellesuguseid tänapäeval harva kohtab.
Täiesti teise nurga alt on lihtsalt huvitav lugeda 19. sajandi rootsi kir-jandust, kui seda kirjutatakse avara vaimse haardega. Kultuurilise sarna-suse ja jagatud mineviku tõttu saame selle kaudu mingi sissevaate ka meie maa 19. sajandi eluollu. Ja kui selle
juurde lugeda näiteks Carl Mothanderi teost “Parunid, eestlased ja enamlased”, saame mingi pildi ka sellest vanast Liivi- ja Eestimaast, mille nõukogude aeg ja vara-kapitalism näi-vad olevat täieli-kult kustutanud ning mis on säilinud vaid arhitektuursetes riismetes, mõnes vanas mööblitükis ja Jüri Kuuskemaas.
Teine pooleliolev raa-mat on New Yorkeri muu-sikakriitiku Alex Rossi “Wagnerism, Art and Politics in the Shadow of Music”. Ross on tuntud oma eepiliste mõõtmetega muusikaajaloo “The Rest is Noise” poolest ja see raamat Wagne-rist pole sugugi vähem mahukas ega põhjalik. Raamatust selgub, et nii heas kui halvas on Richard Wagner