Ilusate asjade püha. Ülo Mattheus
Nii mööduvadki tunnid arvuti taga. Nii möödub elu, kritseldades Facebookis tahvlile mõttetusi, mis juba mõne päeva pärast haihtuvad virtuaalsesse tühjusse.
Sellest sõltuvusest vabaneda polegi nii lihtne. Isegi kui otsustad, et nüüd aitab, toimib Facebook edasi, Hispaania Maja kutsub sind jätkuvalt filme vaatama ja Facebooki liikmed saadavad sulle sõbrakutseid, mis kõik potsatavad e-mailidena sinu postkasti. Üks võimalus on Facebooki enam mitte vaadata ja avada endale ka uus e-postkast. Võib sooritada ka virtuaalse enesetapu, otsides selleks internetist vastava teenusepakkuja, kes kustutab su Facbooki võrgust ja teeb selle mahuka töö sinu eest ära. Sellist teenust pakub näiteks Web 2.0 Suicide Machine.26 Tõsi, Facebook otsustas selle teenuse blokeerida ja virtuaalseid enesetapjaid sellega kaitsta. See kõlab üllameelselt, ja ma ei teagi, mida arvata. Võib-olla tõesti laseks oma virtuaalkehal seal virtuaalmaailmas rahumeeli olla ja ei teeks temast enam välja. Lihtne, avad vaid uue postkasti ja unustad Facebooki. Juhul muidugi, kui sind ei häiri, et kõik sinu Facebookis sisalduvad andmed on laiale maailmale Google’i otsingumootori kaudu endiselt kättesaadavad.
II OSA
Kirgastumise ime
Elu kadunud mõte
Majandus on surutises27 ja inimesed on surutises, tarbimisele on pidurid peale tõmmatud. On vist loogiline, et majandusseisakut ja inimese kurvameelsust tähistatakse sama mõistega – depressioon. Ent mida siis teha, kui šoppamine ei ole enam jõukohane ja kauba peab nukralt poeriiulile tagasi panema; kui uue korteri mõttest tuleb loobuda ja kitsikuses edasi vireleda? Otsida süüdlasi, tarbida antidepressante, panna viina? Või on ka teisi alternatiive?
Mõnikord on tark vastust otsida kaugest ajast ja arutleda, mis oleks, kui… Mis oleks, kui Paabeli vangipõlvest naasnud juudid oleksid lisaks Vana-Sumeri loole ülemaailmsest veeuputusest laenanud oma pühasse raamatusse28 teisegi iidse müüdi – loo sellest, kuidas Uruki linna kuningas Gilgameš otsis elu mõtet ja surematust?
Võib-olla oleks maailma ajalugu kulgenud teisiti? Ehk põlgaksid tänased inimesed Gilgameši kombel ära heaolu ja otsiksid selle asemel elu mõtet? Võib-olla poleks olemas ka tänaseid probleeme? Paraku jätsid juudid selle loo üle võtmata ja elu mõtte otsinguid me piiblist ei leia. Seetõttu ei ole see teema kuigi sügavalt juurdunud ka Lääne kultuuri. Vähemasti argimõtlemise tasandil. Küll on hästi idanenud ja vilja kandnud müüt kaotatud paradiisist, lugu sellest, kuidas Aadam ja Eeva Jumala käest kinga said. Nii kannab Lääs endas üha ihalust paradiisi tagasi pääseda ja heaoluühiskond on selle ihaluse väga selge väljendus. Ja kui heaoluühiskond juba kord on toonud paradiisi maa peale, siis miks peaks vaevama end sellega, mis pärast tuleb? Mis saab siis, kui tarbimispidu lõpeb ja tuleb surm?
Ka elu mõtet otsivale Gilgamešile soovitas kõrtsiemand Sidur, et pühendagu Gilgameš end parem elu nautimisele, sest pääsu surma eest pole ja arutu on ponnistada millegi olematu nimel. Sidur pakkus end Gilgamešile ka „naisetööd” tegema. Aga ei tahtnud Gilgameš elu nautida ega maitsta Siduri armulembust, tema tahtis saada surematuks.
Paraku, nii nagu piiblis keeras madu Eeva ja Aadama paradiisielu tuksi, sekkus madu ka Gilgameši tegemistesse ja sõi ära vetesügavustest toodud surematuse võluõie. Madu sai seeläbi võime vahetada nahka ja üha uuesti nooreneda, Gilgamešile jäid tühjad pihud ja hala, et madu pani kauni õie pintslisse ja kõik üllad soovid jäid seepärast täitmata.
Miks võinuks see legend maailma mõtlemist muuta? Kuigi esmapilgul tundub, et selles müüdis pole midagi erilist, on ometi tegemist radikaalse hoiaku muutusega – inimeseks olemise eesmärk pole mitte muretult paradiisiaias puu otsast õunu noppida, vaid hoopiski elu mõtet otsida. Just niisugusele järeldusele jõudis Uruki valitseja Gilgameš.
On raske hinnata, kas see mõttekäik tänapäeval ka reaalselt kedagi lohutab – kui tööd ei ole, laenud on kukil ja pere tahab toita? Või kas elu mõtte otsing võiks korvata igapäevaprobleeme? Jah, mõttelaadi on raske muuta, kui probleemid on kuhjunud ja pea on täis sundmõtteid.
Kui presidendiproua lohutab töötuid mehi, et nüüd on neil võimalus kodus lastega tegeleda29, siis ilmselt on sellist lohutust esmapilgul raske mõista. Töö olemasolu ongi mehe elu mõte – kui pole tööd, langeb enesehinnang, siht kaob silme eest. Kui uskuda Abraham Maslow’ inimvajaduste püramiidi, hakkab inimene elu mõtet otsima alles siis, kui kõht on täis ja elu rahulik, kui inimsuhted on paigas ja tunnustusvajadus rahuldatud.
Maailma ajalugu ja religioonide areng näitab samas ka vastupidist – religioon ja usk üleloomulikku tekib siis, kui kõht on tühi ja kõik on halvasti. Üksikinimene jõuab religiooni juurde enamasti just isiklike kannatuste kaudu. Kui surmahaigus on kallal, siis pöördub väga suur osa inimesi nõidade ja imeravitsejate poole. Ka Gilgameš hakkas elu mõtet ja üleloomulikke lahendusi otsima pärast oma sõbra Enkidu kaotust.
Depressioon majanduses ja inimelus on nagu võimas mütoloogiline pööris, mis muudab inimeste käitumist. Heaoluühiskonnas tähendab see paradiisist väljaheitmist. Alalhoidlikumad jäävad ootele ja piiravad tarbimist, kuni paradiisiväravad uuesti avanevad. Teised otsivad lohutust meelemürkidest, kolmandad siirduvad rännakuile teispoolsusesse…
Kuid samas võib ju Gilgameši eeskujul kaaluda ka suuri tegusid, nii nagu tema poolt eeskujuks toodud seitse tarka ehitasid üles igavesti püsiva Uruki linna ja pälvisid seeläbi surematu kuulsuse. Võiks püüda ühiskonda edendada, ühineda mõne heategevusliku mittetulundusühinguga, leida endale muud sihipärast tegevust.
Oluline on ka oma lähedastega kokku hoida. Hoida seda, mis sul on. Sest kui sina hoiad, siis hoitakse ka sind. Ja mees, kes sa oled tööta – usu, sa saad oma töö tagasi! Kui mitte kohe, siis kunagi kindlasti. Ja see polegi nii halb mõte pühendada end oma perele, oma lastele, oma naisele. Tooge neile lilli. Nii palju raha ju ikka on, et mõni õis osta. Mine tea, mis imet see teeb.
Unustatud käsulauad
Paraku on nii, et meedia võimendab ühiskonna pahupoolt. Me teame suhteliselt hästi, mis on halvasti: vohab kuritegevus, narkomaania ja prostitutsioon, suureneb HIVi nakatunute arv, hasartmängusõltlane tapab oma perekonna30, maanteed on täis mõrvarlikke kihutajaid…
Need on uudised, mida vahendab ajakirjandus iga päev. Kollane ajakirjandus lisab neile uudistele paksult värvi ning eraldi rubriigina veel seltskonnauudised, mis annavad ülevaate, kes kellega käib või kellest lahutab, kes koos pidu panid või kuidagi nilbelt käitusid. Suhteliselt vähem räägitakse sellest, mis on hea.
Selle kõige taustal tekib paratamatult küsimus, missugused on need väärtused, millest see ühiskond juhindub, või kas üldse ongi mingeid väärtusi. Ja kui väärtusi ei ole, kuidas siis inimesed pinnal püsivad ega vaju sellesse õuduste sohu. Selle kõige taustal on meil tavaks rääkida, et iga järgmine põlvkond on veelgi hullem – rohkem kalestunud ja läbi imbunud meedia poolt pakutud vägivallast ja seksist. See põlvkond ei tea midagi romantilisest armastusest, sest armastusluuletusi (ega üleüldse kirjandust) nad ju ei loe, küll aga uitavad internetiportaalides ja jututubades, kus ainsaks autoriteediks on nende eakaaslased või siis varitsevad pedofiilid ja pornosaitide lingid. Nii on, et uusi põlvkondi enam pornoga ei hirmuta ja vägivalla peale võib-olla ei pilgu neil silmgi. Just niisugune on tulem, mille toob kaasa väärtuste hajumine tohutusse infotulva, kus ainsaks autoriteediks on infokandjad ise. Sest me usume ju seda, mida “lehes” kirjutatakse, ja teeme seda, mida ka teised teevad. Me oleme vastastikku üksteise peegel, me üritame käituda sarnasel viisil, et meie gäng meid paariana välja ei heidaks.
Ühe olulise nihkena toob viibimine katkematus infokeskkonnas kaasa selle, et meil pole aega olla iseendaga, oma mõtetega. Mulle meeldib Sokratese mõttekäik, mille kohaselt inimese eetiline olemus, tema südametunnistus hävib, kui tal puudub võimalus olla iseendaga, üksi, ja pidada dialoogi oma
Askur Alas, „Enesetapp interneti suhtevõrgustikes”. Eesti Ekspress, 6.1.2010.
2008. aasta teisel poolel kulmineerunud ülemaailmse majanduskriisi põhjuseks oli USA kinnisvarabuum, sellega kaasnev ülelaenamine ja katteta väärtpaberite ohjeldamatu müük, mis põhjustas maailma finantsturgude kokkukukkumise. Selle mõju avaldus kõige otsesemalt ka Eestis, põhjustades 2009. aastal massilise tööpuuduse, maksude alalaekumise ja sellega ka tõsise puudujäägi riigieelarves.
Ülemaailmsest veeuputusest pajatab 1. Moosese raamat. See on osa Vanast Testamendist ja juutide pühast raamatust Toorast.
Oma isadepäeva kõnes Estonia kontserdisaalis 9. novembril 2008 ütles Evelin Ilves: „Mõningase lihtsustusena võib öelda, et isegi ülemaailmne finantskriis töötab praegu Eesti meeste tervise huvides – sest võidujooks uute ja aina kallimate asjade järele on vähemasti ajutiselt peatunud ning selle asemel, et ületundidega kasvavat ostuvajadust rahaliselt toita, võib mees hoopis lastega tegelda ja kodus istuda.”
Hasartmängusõltlane, endine kaitseväelane Janek Lauri kägistas 12. jaanuaril 2007 surnuks oma tütred ja oma naise ning tappis seejärel ka iseenda. Lähemalt vaatleb seda juhtumit artikkel „Kes päästab enesetapjad”, lk 76.