Inglilausuja. Kyle Gray
soovivad. Ilma tõenduseta info või soovitused jätavad inimesed mõnikord tähelepanuta. Seetõttu olengi veendunud, et sõnumivahendusele on vaja luua teatud raamistik.
Kuid alati ei olegi vaja, et inimene istuks sinu vastas. Kui ma alles alustasin, töötas ema Glasgow lennujaamas ja üks tema töökaaslane rääkis, et kavatseb minna selgeltnägija juurde ühe äsjalahkunud pereliikme asjus, kellelt soovib kangesti midagi kuulda. Ema ütles sellele naisele: „Las Kyle teeb sulle seansi – tal on praktikat vaja.”
Ma polnud seda naist mitte kunagi kohanud. Teadsin vaid, et tema nimi on Carol ja ta töötab lennujaamas. Ta elas meist hoopis eemal. Arvasin, et võin telefoni teel suheldes olla uje.
Carol oli küll avatud inimene, kuid tundsin temast õhkuvat siiski teatud tõrksust. Ja kui aus olla, siis tõenäoliselt ei lootnud ta minu käest mitte midagi sellist kuulda, mis oleks olnud piisavalt tähtis või isiklik, et minu sõnumit tõe pähe võtta või uskuda, et mul on tõepoolest ühendus inglite ja taevaga. Olin tollal vaid 15-aastane, nii et Carolit võib väga hästi mõista.
„Tere, Carol,” ütlesin ja püüdsin olla reibas, kuid tundsin samas suurt ärevust. Mu kõhus keeras. Sellest hoolimata erutas mind eesseisev enese tõestamise võimalus. Ütlesin Carolile, et tean: ta on kaotanud kellegi lähedase, kuid ma ei tea täpsemaid üksikasju. Päris kindlasti ei olnud Carol rääkinud mu emale, kes lähedastest oli surnud, sest soovis näha, kas suudan ise selleni jõuda.
Häälestusin Caroli võnkesagedusele ja palusin mõttes luba rääkida tema inglite või temaga seotud hingedega. Segasin kaardid ära ja laotasin laiali.
Sel hetkel tundsin, kuidas minu juurde tuli Caroli kaitseingel ja ütles, et naise elus toimub praegu suuri murranguid ja et inimesed vaidlevad ühe mehe surma üle. Tunnetasin, et asi puudutas seda, mis oli mehest pärast surma maha jäänud. Kuid ajal, mil mees veel elus oli, polnud keegi vaevunud temaga ühendust võtma.
Imestunult kinnitas Carol, et kõik see vastab tõele.
Seejärel lubasid inglid minuni tulla surnud mehe hingel ning tundsin, et see hing on Caroli juures. Küsisin oma inglitelt: „Kas ma saan temaga rääkida?” Inglid vastasid jaatavalt ja aitasid mul luua mehe hingega ühenduse. Küsisin: „Kes sa oled?” ja ta vastas, et on George.
Carol oli sellest täielikus šokis, sest tõepoolest oli tema onu George see, kes hiljuti lahkus. George palus öelda Carolile, et on tänulik kõige eest, mis Carol tema heaks oli teinud. George soovis, et Carol teaks, kui tänulik oli vana mees selle eest, et ta tema eest hoolitses ega lasknud onu hooldekodusse panna.
Selle sõnumivahenduse tagajärjel leidis aset suur tervenemine ja emotsioonide vallandumine. Carolile anti soovitusi ka paarisuhte jaoks. Inglid julgustasid teda oma partneriga rohkem suhtlema.
Nimetan inglitega ühenduse saamist alati samale lainele häälestumiseks. Kui hakata inglitega koos töötama, siis on kõige parem nendega samale lainele häälestuda, sama tähtis on ka pärast sellelt lainealalt lahkumine – see muutub teie jaoks rutiiniks. Hoolitsen alati selle eest, et kui töö lõpetan, siis lahkun inglite lainepikkustelt, eriti enne magamaminekut.
Küllap juba teate, et teie kehal on energiasüsteem, mille moodustavad tšakrad. Chakra tähendab sanskriti keeles „ratast” ja viitab kehas olevale energiakeskusele. Süsteemil on seitse peamist keskust: vaagna-, sakraal-, naba-, päikesepõimiku, südame-, kõripiirkonnas, kulmude vahel (seda piirkonda nimetatakse mõnikord ka kolmandaks silmaks) ja pealael. Mina keskendun oma töös peamiselt kahele tšakrale südamepiirkonnas ja kulmude vahel.
Õigele sagedusele häälestades ümbritsen end valgusega ning avan kolmanda silma ja südametšakra. Kolmanda silma avamine võimaldab mul selgesti näha ehk olla nn „selgeltnägija”. Südame avamine võimaldab aga tunda inglite armastust.
Häälestumiseks on vaja teha järgmist:
Kujutlege enda ümber kaunist, heledat ja kaitsvat valgust.
Tervitage ingleid palvega, mis võiks kõlada umbes nii:
„Tänan teid, inglid, et olete koos minuga ja aitate mul enda armastust vahendada.”
Kujutlege, et teie kulmude vahel lööb õitsele kaunis lillakas roosiõis.
Kujutlege, et teie südamekeskuses lööb õitsele kaunis roosa roosiõis.
Seejärel kujutlege, et teie kõrvadest kumab heledat valgust. See sümboliseerib inglite armastuse kuulmist (selgeltkuulmist).
Hoidke silmad avatuna või suletuna, kuidas teile paremini sobib, ja öelge: „Mida ma peaksin teadma?” Mina näen seda küsides sageli pilte või kuulen oma peas sõnu, mida lausub kas minu sisemine hääl või kellegi teise hääl.
Kui pärast seda ei ole teiega midagi veel juhtunud, siis hingake sügavalt päiksepõimikuga sisse ja kujutlege midagi kaunist. Kui te välja hingate, ilmub juba midagi meeleekraanile. Kõige parem on nähtu, kuuldu ja tunnetatu üles kirjutada.
Te võite inglite kohta ka küsimusi esitada. Alguses on seda kergem teha kas-küsimuste vormis, millele saab vastata „jah” või „ei”. Kui ühendus tugevneb, hakkavad teieni jõudma pikemad vastused.
Võite seda proovida ka koos sõpradega. Nemadki võivad alustuseks küsida teilt „jah” ja „ei” vastuseid eeldavaid küsimusi. Usaldage seda, mis pärast teie meeleekraanile ilmub.
Kui tunnete, et olete lõpetanud, pöörake protsess ringi. Sulgege roosiõied südamekeskuses ja kolmandas silmas.
Öelge: „Aitäh teile, inglid, kõige eest. Palun kandke hoolt selle eest, et kui minu läheduses veel on mõni energia, siis saaks see saadetud tagasi universumisse tervendamiseks. Nii jääb.”
Kui inimesed on hakanud inglitega suhtlema, siis julgustan neid suhtuma inglitesse kui ühendjõusse, mitte kui peaingli valdusalasse. Kui kutsute inglid oma ellu ühendjõuna, annate sealjuures loa inglile, kelle pädevuses on teid antud olukorras aidata. Kui mina inglitega räägin, siis kõneleb läbi minu mõnikord nende ühendjõud, mitte mõni üksik ingel.
Selle raamatu kirjutamine on mitmes mõttes olnud kummaline kogemus – mind on tabanud suur mälestustetulv. Seda võib olla kummaline kuulda inimese suust, kes on alles vaevalt üle 20, aga kuna olen olnud inglitega ühenduses juba mõnda aega, siis on mul piisavalt lugusid, mida pajatada.
Tõeliseks pöördepunktiks oli esimene sõnumivahendus Spiritualistlikus kirikus. Oh, milline närvesööv üleelamine see oli! Selleks ajaks olin tolles kirikus juba mõnda aega käinud ning iga kord olin inglikaartide paki jakitaskusse pannud ja endaga kaasa võtnud. Istusin koos imetoredate vanemate naistega, kes suhtusid minusse kui oma pojasse. Neile meeldis kaardipakist mõni kaart tõmmata, et saaksin läbi viia põgusa sõnumivahenduse.
Tavaliselt oli iga kord nii, et külalismeedium demonstreeris oma tegemisi, tegi siis väikese vaheaja ja pärast istusime kõik taas oma kohtadele, et näha, kuidas asjaarmastajatest meediumid harjutavad. Üks kord oli aga teistsugune. Spiritualistlikku kirikut juhatav mees ja ühingu naispresident seisid mõnda aega teineteisega rääkides, kui kiriku juhataja kõva häälega küsis: „Kas keegi tahab end proovile panna?”
Minu seltsilised naised pöördusid minu poole ja ütlesid õhinal: „Kyle, see on sinu võimalus! Mine, pojake, mine ja tõesta neile, et sinus on midagi!”
Nädalate kaupa olid mu head kaaslased presidendile rääkinud, et suudan hingedelt sõnumeid vastu võtta ja võin seda tõestada igaühele, kel huvi on; kuid president oli öelnud, et olen lavale minekuks liiga noor. Sel õhtul aga tundus, et uudishimu sai naisest võitu ja ta soovis isegi näha, mis see oli, millest kõik rääkisid.
Mind kutsuti lavale, kus olid reas toolid harrastus-selgeltnägijatele. Kiriku juht ütles mulle vaikselt: „Nii, Kyle, ma palun sul nüüd puhastada oma meel ja vaatame, kas saad millegagi ühendust.”
Vastasin entusiastlikult: „Sobib. Olen juba õigel lainel. Mul on ühendus olemas ja ma olen valmis tegutsema!”
Olin tol õhtul esinejatejärjekorras