Kui aju puhkab. Praktiline teejuht ajukahjustusega inimesele ja tema lähedastele. Kadri Mölder
kus inimest elus edasi aidatakse. 3-päevase hindamise kohta saab inimene kaasa ka kirjaliku kokkuvõtte. Selles on kirjas, kas soovitatakse taastumiskursusel osaleda või mitte. Kui taastumiskursus on sobilik, siis on kirjas soovitused selle kohta, kuidas kursuse alguseni jäänud aega kasulikult sisustada. Kui neid soovitusi järgida, on kursusele tulles sisseelamine kiirem ja kergem ning kasu kursusest suurem. Kursus algab septembrist. Siis kohtutaksegi uuesti Astangul.
Kõigile taastumiskursus siiski ei sobi. Sellisel juhul juhatatakse Astangul, kuhu minna ja kust abi saada. Võib öelda, et kui inimene on füüsiliselt nii palju paranenud, et suudab keskuses liikuda (ka abivahendeid kasutades), saab vajalikul määral hakkama igapäevaste tegevustega, suudab vastu pidada ja suhelda rühmas viiel päeval nädalas ligi kuus tundi päevas ning mõistab enam-vähem, miks ta keskuses viibib, siis on taastumiskursus talle jõukohane.
Mõistab “enam-vähem“ on öeldud seepärast, et ajukahjustuse puhul on teatud perioodil loomulik, et inimese peas valitseb segadus. Loomulikult on kursusel osalemiseks tähtis motivatsioon, aga kuna see võib ajukahjustuse tõttu olla puudulik, ei saa me ainult sellega arvestada. Seega hindame ka enda võimalusi inimese motivatsiooni tõsta.
Kursuse sisu
Taastumiskursuse ajal on vaja nii meeskonnal kui inimesel endal ennast võimalikult hästi tundma õppida. Tuleb hinnata, mida on vaja ja saab muuta, ning seada sellised eesmärgid, mida inimene on võimeline meie abiga üheksa kuuga saavutama. Kui väga vaja, siis saame aega juurde võtta.
Kursuse tavapärane päev koosneb kolmest 90-minutilisest rühmatunnist. Sinna vahele mahub üks puhkepaus ja tunniajaline lõunavaheaeg. Päev algab kell 9:00 ja kestab kuni 15:00. Esimesel veerandil, kui on käsil uue rütmiga, tegevustega ja kohtadega harjumine, algab päev kell 8:45 häälestumisega. Viieteistkümne minuti jooksul vaadatakse koos üle selle päeva tegevused, tehakse oma märkmikku muudatused ja küsitakse, mida vaja. Sõltuvalt sellest, kuidas inimene jaksab ja mida ta täpsemalt vajab, toimuvad lisaks individuaalsed tegevused nagu füsioteraapia, psühholoogi nõustamine, karjäärinõustamine jmt.
Mitmesugused rühmategevused toetavad inimese kui terviku taastumist ja arengut. Kõne ja suhtlemise parandamiseks, enda ja teiste emotsioonide teadvustamiseks, ajukahjustusest tingitud muutuste tundmaõppimiseks (läbi analüüsi ja vestluste) on meil suhtlemisõpetuse, enesetunnetuse ja kõnearenduse rühmatunnid. Igapäevaste praktiliste tegevuste meenutamiseks ja õppimiseks on sotsiaalsete oskuste tund. Füüsilise seisundi parandamiseks toimuvad kehatunnetuse ja kehalise arendamise rühmatunnid. Tänapäeva maailmas paremaks toimetulemiseks on vajalikud matemaatika ja arvutiõpetus.
Et inimene oleks tasakaalus, mitte liialt ratsionaalne, vaid rõõmus ja avatud, on oluline leida loovus ja seda arendada. Selle jaoks on muusikateraapia, kunstiteraapia ja loovteraapia rühmatunnid. Toitumise kaudu õppimis- ja töövõime parandamise võimalustest räägitakse kuue nädala jooksul toitumisõpetuse tunnis. Juba päris kursuse alguses hakkab tööhõivespetsialist tutvustama tööga ja töölesaamisega seotud teemasid karjäärikujundamise tunnis. Nädal lõpeb kokkuvõtte tegemisega ja järgmise nädala plaanimisega koos rühmajuhendajaga. Rühmatundides on võimalik proovida mitmesuguseid töid (5−7 nädalat), nt pakkimist ja siltide kleepimist, kuid teha saab ka puidutööd ja valmistada toitu.
Taastumiskursusega töötab kindel meeskond, kuhu kuuluvad sotsiaaltöötaja, psühholoog, logopeed, füsioterapeut, tegevusterapeut, tööhõivespetsialist ja muusikaterapeut. Tunde annavad ka õpetajad/juhendajad, näiteks arvutiõpetaja, matemaatikaõpetaja, kunstiõpetuse õpetaja, eripedagoog jt. Õpilaskodus juhendavad kursusel osalejaid tegevusjuhendajad. Meeskonda ja kursuse tegevusi juhib rühmajuhendaja. Tema suhtleb rühmaga kõige enam, jagab infot, suhtleb lähedastega ja korraldab meeskonna tegevust. Rühmajuhendaja otsib jooksvalt vastuseid küsimustele, mis kellelgi on tekkinud. Ta juhib rühma tegevust, valides teemasid selle järgi, kuidas rühm on arenenud ja mis rühma kõige enam huvitab.
Samm sammu järel
Septembrikuu on väga tähtis, sest selle aja jooksul peab selguma, mida kursusel osalejad saavutada tahavad, mis on võimalik ja millist toetust selleks vaja on. Esimese kuu jooksul räägivad oma soovidest ja vajadustest taastumiskursusel osalejad rühmatundides ja panevad need kirja. Need arutatakse läbi koos meeskonnaga. Kõik üleskerkinud mõtted pannakse kirja ja arutatakse läbi septembri lõpus toimuval arenguvestlusel. Sinna kutsutakse ka kursusel osaleja lähedased (vanemad, abikaasa jt) ja inimesed, kes saavad ja soovivad aidata (nt kodukoha sotsiaaltöötaja). Koos otsustatakse, millised sihid seada ja mida nende saavutamiseks teha.
Sellega on suur töö tehtud ja alguspunkt olemas. Sealt edasi liigub igaüks oma rada – osaleb nendes rühmatundides, mis kokku lepitud ja teeb individuaalselt seda, mis aitab teda eesmärkidele lähemale. Kursusel osaleja sisustab vaba aega meelepäraselt ja puhkab, kui on väsinud. Puhkamiseks on olemas võimalused rühmaruumis – laua äärest saab minna istuma mugavasse tugitooli või heita puhkama diivanile. Kui teistega koos ei jaksa olla, saab minna puhkama õpilaskodusse oma tuppa või puhketuppa. Kõige olulisem on koostöösoov ja usaldus. Seepärast on taastumiskursuse meeskonna jaoks tähtis luua usalduslik suhe iga rühmas osalejaga.
Meeskonna sees on kokku lepitud põhimõtted, millest kõik tundides kinni peavad. Arvesse võetakse iga rühmaliikme eripära ja vajadusi ning neid suunatakse ja toetatakse üksmeelselt. Nõnda on kasu programmis osalemisest suurem. Omavahel vahetatakse infot osalejate edusammude kohta. Kindlatel aegadel toimuvad meeskonna kohtumised, kus arutatakse läbi nii edasiminekud kui probleemid ja otsustatakse, kuidas edasi liikuda.
Tundide teemad on seotud ja jagatud ühise eesmärgi saavutamiseks. Kui tulemas on jõulud, mida tähistatakse rühmas koos, siis on vaja rohkesti ühistööd: kaunistada ruum, kutsuda külalised (meeskond), arutada ja otsustada, kuidas aega sisustada, valmistada toidud (kalkuleerida toidu maksumus, osta toiduained, küpsetada jmt), katta laud, valmistada kingitused, need pakkida, harjutada kinkide üleandmist, pärast pidu koristada ruum. Jõule tähistatakse paar tundi, aga ettevalmistusi selleks saab teha mitu nädalat.
Kuni veebruarini on rühmas võimalik saada uusi kogemusi suhtlemisel ja tegutsemisel, hankida enesekindlust ja eneseusku ning õppida ennast probleemide korral aitama või abi küsima. Veebruariks peaks kursusel osaleja olema valmis edasi liikuma ning proovima teha tööd keskuses või väljaspool. Vahel avaneb võimalus selleks ka varem, nii et julgemad saavad juba aegsasti töökogemusi hankida.
Töö ja praktika
Praktikad ja muud proovipäevad on olulised, et kursuse läbinu oskaks vastu võtta õigeid otsuseid. Siin on kõige tähtsam roll tööhõivespetsialistil, kes otsib koos kliendi ja tema lähedastega töökohti. Tööhõivespetsialist suhtleb võimaliku tööandjaga, kogub spetsialistidelt kokku vajaliku info ja läheb kaasa esimesele kohtumisele tööandja juures. Kui vaja, võetakse ühes ka mõni teine spetsialist, tavaliselt kas füsioterapeut, tegevusterapeut või logopeed. Nii selgub kiiremini, kas inimesele töö sobib. Samuti saab vajadusel inimest juhendada ning võimalikku tööandjat nõustada.
Parimal juhul sõlmitaksegi tööleping ja meie klient lahkub keskusest, et asuda tööle. Temaga jääb suhtlema tööhõivespetsialist, kes vajaduse korral läheb kohale, aitab probleeme lahendada või toetab muul moel. Sageli aga ei ole tulemuseks töölesaamine. Järelikult polnud õige töö või õige aeg, kuid sellisel juhul on kindel, et tööst väärtuslikum oli saadud kogemus. Järgmisel katsel on tunne tugevam ja julgust rohkem. Selline katsetuste ja otsustamiste aeg on kogu meeskonna jaoks väga põnev – ühiselt elatakse kliendile kaasa, toetatakse teda ja rõõmustatakse heade uudiste üle.
Töövõimalused on tänapäeval mit mekesised. Töötada võib vabatahtlikuna, teha toetatud tööd ja kaitstud tööd (kindlates kohtades), töötada osalise koormusega või täiskoormusega. Ka töötukassast saavad inimesed sellist tuge, mis aitab neil tööga hakkama saada. Pole halvemat või paremat