Mõistliku kasvatuse põhitõed. Hommikust õhtuni. Carolyn Crowder
teie reageering avaldab suuremat mõju kui vaid hetkeline mõjutamine.
Teie reageeringud on kui teekaardid täiskasvanule omase käitumise juurde ja lapsed vaatavad teie käitumist kui mudelit, mille kohaselt nad ise peaksid tulevikus toimima (ja tõenäoliselt toimivadki). See on vanemate jaoks üsna tõsine koorem. Meie käitumine ei kuulu üksnes meile endile. See mõjutab ka meie lapsi.
Kui vanemad tahavad, et nende lapsed oma käitumist parandaksid, siis peaksid nad vaatama iseennast külma ja range pilguga. Kas te käitute lastega nagu ülemus või nagu kõikelubav semu? Tehke läbi järgnev lühike küsimustik, et selgitada välja, milline lapsevanem te olete.
Tehke lihtsalt ring tähe ümber, mis tähistab vastust, mis kõige sobivamal viisil kirjeldab teie reageerimist lapse käitumisele igal antud juhul. Oma võimalikku tegevust hinnates olge aus.
KÜSIMUSTIK LAPSEVANEMA ENESEHINNANGU KOHTA
1. Magamaminekuaeg on juba läbi, aga kuueaastane Bobby ütleb vanematele, et ei taha minna magama, sest talle ei meeldi olla üksinda pimedas toas. Ema viib Bobby magamistuppa ja paneb teki alla. Bobby tõuseb mitu korda üles, nuttes, kaeveldes ja emale-isale rääkides, et kardab ega saa magada. Kui te olete Bobby isa või ema, siis te:
a. Viite lapse tema tuppa ja korraldate suure etenduse, avades kapi uksed, vaadates voodi alla, ajades „kollid“ minema ning lülitades sisse öövalgustuse. Kui Bobby on teki alla pandud, siis jääte natukeseks ajaks veel sinna ja leevendate tema hirme. Kui poiss korduvalt voodist välja ronib, iga kord nuttes, siis viite ta tuppa tagasi ja teete uuesti läbi kogu protseduuri, millega koletised minema hirmutatakse. Lõpuks seab Bobby end magama, pärast seda kui olete talle öelnud, et kui ta püsib voodis ja jääb magama, siis võtate ta laupäeval kaasa mänguasju ostma.
b. Te panete oma sõna maksma ja teete Bobbyle teatavaks, et magamaminekuaeg on juba läbi ja et ta peab kohe magama minema. Poiss tuleb nuttes voodist välja ja teie viite ta sinna tagasi, öeldes, et järgmisel korral, kui ta voodist välja tuleb, saab tuupi. Kui ta on jälle tagasi voodis, siis väljute toast, olles talle öelnud, et kui ta kohe rahule ei jää, siis võtate temalt terveks kuuks jalgratta ära.
c. Te võtate teadmiseks, et Bobby kardab pimedust ja ütlete talle, et panete põlema öölambi. Te loete talle ette ühe jutu ja panete talle teki peale. Kui poiss nuttes voodist välja tuleb, siis ei reageeri te tema käitumisele teisiti kui ainult sellega, et viite ta oma tuppa tagasi. Te ei käsi tal voodisse jääda ega räägi üldse temaga. Ta teab isegi. Siis asute oma õhtuste asjatoimetuste juurde.
2. Kaheksa-aastased kaksikud Sammy ja Suzy tulevad õhusöögilaua juurde ja keelduvad söömast, mida ema ja isa on neile valmis pannud. Sammy lükkab toitu taldrikul siia-sinna ning ütleb emale-isale, et pole näljane. Siis ta küsib, kas võib tagasi minna ja telesaadet vaadata, selle asemel et õhtust süüa. Suzy ütleb, et on väga näljane, aga ei taha süüa mitte mingeid juurvilju ja ema tehtud pikkpoiss talle ka ei meeldi. Ta tahab õhtusöögiks takosid ja mahlajooki. Õhtulauas sellise käitumisega kokku puutudes te:
a. Ütlete Sammyle ja Suzyle, et olete tüdinud neid aina uuesti ja uuesti lauda kutsumast. Te ütlete, et ei tea, kas olete kohanud veel tänamatumaid lapsi ja et pärast rasket päevatööd polnud teil niikuinii mingit tahtmist õhtusööki valmistada. Te ütlete neile mõlemale, et kui nad ei söö taldrikult ära iga viimast kui raasukest, siis saadate nad oma tubadesse ja neil ei lubata kuu aja jooksul mängida pärast kooli oma sõpradega.
b. Te lihtsalt teatate, et nüüd peavad lapsed sööma hakkama, sest järgmine söögiaeg on hommikul. Te jätate tähelepanuta nende kaebused ega reageeri neile. Seejärel sööte oma õhtusöögi lõpuni, koristate söögilaua ja panete ülejäänud toidu ära, hoolimata sellest, kas lapsed on söönud või mitte.
c. Te hakkate muretsema, et lapsed jäävad haigeks, kui nad ei söö. Te jätate oma õhtusöögi lauale, et hakata Suzyle takosid tegema. Te lähete elutuppa, kus Sammy vaatab televiisorit, ja ütlete talle, et midagi tuleb süüa, või ta jääb haigeks. Te küsite, mida poiss tahab, ja kui too teile ütleb, et tahab saia maapähklivõi ja moosiga ning natuke küpsiseid, siis toote need talle kandikul, et ta saaks süüa televiisorit vaadates. Parem, et nad midagi söövad, isegi kui see tähendab teile lisatööd.
3. Näib, et seitsmeaastane Briana ei suuda õigel ajal voodist üles tõusta. Ta jääb voodisse, kuigi ema teda mitu korda hüüab. Kui tüdruk lõpuks üles tõuseb, kohmerdab ta tükk aega riietumisega ja siis songib hommikueinet taldrikul siia-sinna. Seejärel ei leia ta üles oma kodutööd ja üks lemmikjuukseklamber on ära kadunud. Tal kulub selle otsimisele aega ja ta ei saa kuidagi end valmis seatud, et hakata kooli minema. Kui teie oleksite Briana ema, siis te:
a. Seletaksite Brianale rahulikult ja mõistlikult, et te peate kodust lahkuma täpselt pool kaheksa ja kui aeg jõuab niikaugele, siis viite tüdruku kooli, kas ta siis on valmis või mitte. Seejärel nii tehkegi.
b. Te katkestaksite selle, mida olite tegemas, ja aitaksite Brianal juukseklambrit otsida. Te teate, kui tähtis on Brianale, et tal oleks juustes just see konkreetne klamber, ning te ei taha, et tütar mõtleks, nagu ei hooliks te sellest, kuidas tüdruk kooli minnes välja näeb. Siis kulutaksite aega sellele, et aidata lapsel oma koolitöid otsida ja neid valmis seada. Selleks läheb üsna palju lisaaega. Nüüd peate hästi kiiresti lõpetama enda ettevalmistused tööleminekuks ja kõik jäävad hiljaks sinna, kuhu nad pidid minema. Aga vähemalt on Briana rahul.
c. Te karjuksite Briana peale, kuni ta lõpuks voodist välja tuleb. Need hommikud, mil kõik läheb viltu, häirivad pidevalt teid nii väga, et kui Briana ei leia üles oma juukseklambrit, siis nähvate talle, et ta võtaks mõne teise. Te ütlete talle, et kui ta ei saa oma asju tehtud, siis hakkate teda igal õhtul kell kuus voodisse käsutama, kuni ta suudab õigel ajal üles tõusta.
Kui olete tõepoolest neile stsenaariumidele objektiivselt vastanud ja oma lastekasvatusmeetodeid ausalt hinnanud, siis ei tule järgnevad vastused teile üllatusena.
Küsimus 1:
A = kõikelubav semu (jalamatt)
B = ülemus
C = tähelepanelik vastutusvõimeline lapsevanem
Küsimus 2:
A = ülemus
B = tähelepanelik vastutusvõimeline lapsevanem
C = kõikelubav semu (jalamatt)
Küsimus 3:
A = tähelepanelik vastutusvõimeline lapsevanem
B = kõikelubav semu (jalamatt)
C = ülemus
Selle lühikese küsimustiku peamiseks tulemuseks pole mitte arusaam, kas te olete hea või halb lapsevanem, vaid see, kas te mõnikord toimite mitte tähelepaneliku vastutusvõimelise lapsevanemana, vaid hoopis „kõikelubava semuna“ või „ülemusena“. Te võite märgata, et eri juhtudel hüplete te „ülemuse“ ja „kõikelubava semu“ vahel. Paljud vanemad vaigistavad ja poputavad oma lapsukesi, aga kui see ei toimi ja laps ajab ikka oma joont, siis ründavad nad jõuliselt karistuste või ähvardustega.
Nipp seisneb selles, et tuleb kindlaks teha, millised reageeringud on teile kõige iseloomulikumad, ja otsida mooduseid, kuidas olla kogu aeg tähelepanelik vastutusvõimeline lapsevanem. Võtmeteguriks, mis aitab saada paremaks lapsevanemaks, on järjekindlus.
Kaks ülalkirjeldatud viisidest, kuidas lapsega suhelda, ei anna soovitud tulemusi. Ülemused, jalamatid või nende kahe kombinatsioonid ei ole efektiivsed lastekasvatuse meetodid. Kui olete end ümber kujundanud, siis hakkate nägema suuri muutusi oma lastes. Kui lõpetate neile käskude jagamise või nende ees pikali heitmise, et nad saaksid teist üle kõndida, siis hakkate nägema, kuidas kasvab lugupidamine teie ja laste vahel.
Kuigi enda kui lapsevanema puudustega silmitsi seista võib olla üsna piinav, on siiski ülimalt vajalik, et te seda teeksite, kui tõesti tahate õpetada lapsi teistmoodi käituma. Teie kui täiskasvanu peate esimesena võtma endale ülesande muuta perekonna dünaamikat ning looma kodus