Strandmann, Balkanske Uspomene, lk 245–250; Serbia läbirääkijate kurtmist Pašići sekkumiste üle vt Mihail Ilić Pašićile, Viin, 9. märts 1914; Mihail Ilić Pašićile, Viin, 10. märts 1914, ja eriti Mihail Ilić Pašićile 11. märtsil 1914, kus Ilić palub Pašićit mitte rohkem sekkuda kõnelustesse, AS, MID-PO, 415, l 9–12, 14–24, 25–27; mõlema poole valmisolekust jõuda kokkuleppele vt Hartwig Sazonovile, Belgrad, 4. märts 1914, IBZI, 3. seeria, 1. kd, dokument 379, lk 375.
364
Edasikindlustamislepingu tingimuste kohaselt kohustusid mõlemad pooled jääma neutraalseks, kui üks pooltest kistakse sõtta kolmanda riigiga, aga samuti lepiti kokku, et neutraalsusenõue ei kehti, kui Saksamaa ründab Prantsusmaad või Venemaa ründab Austria-Ungarit. Autor.
365
Lepingu teksti vt The Avalon Project. Documents in Law, History and Diplomacy, Yale Law School, või: http://avalon.law.yale.edu/19th_century/frrumil.asp.
366
Claude Digeon, La Crise allemande dans la pensée française 1870–1914 (Pariis, 1959), lk 535–542.
367
Klaus Hildebrand, Das vergangene Reich. Deutsche Aussenpolitik von Bismarck bis Hitler 1871–1945 (Stuttgart, 1995), lk 18.
368
Selle probleemi analüüsi vt Paul W. Schroeder, „The Lost Intermediaries: The Impact of 1870 on the European System”, International History Review, 6/1 (1984), lk 1–27.
369
J. B. Eustis, „The Franco-Russian Alliance”, The North American Review, 165 (1897), lk 111–118, siin lk 117.
370
Ulrich Lappenküper, Die Mission Radowitz. Untersuchungen zur Russlandpolitik Otto von Bismarcks (1871–1875) (Göttingen, 1990), lk 226.
371
Tsitaat kuulsast Bad Kissingeni memorandumist 15. juunist 1877, mis koostati Balkanit silmas pidades, aga puudutab paljusid kantsleri poliitika keskseid teemasid; kogu teksti vt GP, 1922–27, 2. kd, lk 153–154.
372
Otto von Bismarck, kõne Riigipäeva ees 5. detsembril 1876, väljaandes Horst Kohl (toim), Politische Reden Bismarcks. Historisch-kritische Gesamtausgabe (14 köidet, Stuttgart, 1892–1905), 6. kd, lk 461.
373
Hildebrand, Das Vergangene Reich, lk 50–51; vt ka Hermann Oncken, Das Deutsche Reich und die Vorgeschichte des Weltkrieges (2 köidet, Leipzig, 1933), 1. kd, lk 215.
374
Head kokkuvõtet Bulgaaria kriisist vt J. M. Roberts, Europe, 1880–1945 (3. trükk, Harlow, 2001), lk 75–78.
375
Herbert von Bismarck oma vennale Wilhelmile 11 novembril 1887, väljaandes Walter Bussmann (toim), Staatssekretär Graf Herbert von Bismarck: aus seiner politischen Privatkorrespondenz (Göttingen, 1964), lk 457–458.
376
William Heath Robinson (1872–1944) oli inglise karikaturist ja raamatuillustraator, kes joonistas tihti keerulisi masinaid, mille eesmärk oli saavutada midagi väga lihtsat. Tõlkija.
377
Bismarcki arvamuse kohta vt J. A. Nicholls, Germany After Bismarck (Cambridge, magistritöö, 1958), lk 101–103, 132–134; Katherine Lerman, Bismarck. Profiles in Power (Harlow, 2004), lk 244–248; Konrad Canis, Bismarcks Aussenpolitik 1870bis 1890: Aufstieg und Gefährdung (Paderborn, 2004), lk 381–383; Ernst Engelberg, Bismarck. Das Reich in der Mitte Europas (München, 1993), lk 309–313; Otto Pflanze, Bismarck and the Development of Germany (3 köidet, Princeton, 1990), 3. kd, The Period of Fortification 1880–1898, lk 313–316.
378
William L. Langer, „The Franco-Russian Alliance (1890–1894)”, The Slavonic Review, 3/9 (1925), lk 554–575, siin lk 554–555.
379
Lepingu pikendamata jätmise mõjust Peterburis vt Peter Jakobs, Das Werden des französisch-russischen Zweibundes, 1890–1894 (Wiesbaden, 1968), lk 56–58; George F. Kennan, The Decline of Bismarck’s European Order. Franco-Prussian Relations, 1875–1890 (Princeton, 1979), lk 398.
380
Morning Post, 1. juuli 1891 ja Standard, 4. juuli 1891, mõlemad tsit väljaandes Patricia A. Weitsman, Dangerous Alliances, Proponents of Peace, Weapons of War (Stanford, 2004), lk 109.
381
Antoine Laboulaye Alexandre Ribot’le 22. juunil 1890, tsit samas, lk 105.
382
Giers Mohrenheimile 19.–21. augustil 1891, tsit samas, lk 105–106.
383
George F. Kennan, The Fateful Alliance. France, Russia and the Coming of the First World War (Manchester, 1984), lk 153–154.
384
Francis R. Bridge ja Roger Bullen, The Great Powers and the European States System 1815–1914 (Harlow, 1980), lk 259; uue liidu Briti-vastasest orientatsioonist (venelaste meelest) vt ka Jakobs, Das Werden des französisch-russischen Zweibundes, lk 73–78.
385
Kennan, Fateful Alliance, mitmes kohas.
386
Weitsman, Dangerous Alliances, lk 117.
387
Liidust ja rahvakultuurist vt I. S. Rõbatšenok, Rossija i Frantsija: sojuz interesov i sojuz serdets, 1891–1897: russko-frantsuski sojuz v diplomatitšeskihh dokumentahh, fotografijahh, risunkahh, karikaturahh, stihhahh, tostahh i menju (Moskva, 2004).
388
Thomas M. Iiams, Dreyfus, Diplomatists and the Dual Alliance: Gabriel Hanotaux at the Quai d’Orsay, 1894–1898 (Genf, 1962), lk 27–28.
389
Lamzdorfi ja Lobanov-Rostovski jutuajamine, üles kirjutatud 9. oktoobril 1895, väljaandes V. N. Lamzdorf, Dnevnik: 1894–1896, toim V. I. Bovõkin ja I. A. Djkonova (Moskva, 1991), lk 264–266; D. C. B. Lieven, Nicholas II. Emperor of All the Russias (London, 1993), lk 93.
390
Hanotaux’ vaated kolooniatele kui otsustavale tegurile kaotatud maine tagasivõitmisel vt Peter Grupp, Theorie des Kolonialimperialismus und Methoden der imperialistischen Aussenpolitik bei Gabriel Hanotaux (Bern ja Frankfurt, 1962), eriti lk 78–84, 122–127, 142–145; vt ka Alf Heggoy, The African Policies of Gabriel Hanotaux, 1894–1898 (Ateena, GA, 1972), eriti lk 10–11; Christopher Andrew ja A. S. Kanya-Forstner, „Gabriel Hanotaux, the Colonial Party and the Fashoda Strategy”, väljaandes E. F. Penrose (toim), European Imperialism and the Partition of Africa (London, 1975), lk 55–104.
391
Tsit väljaandes Christopher Andrew, Théophile Delcassé and the Making of the Entente Cordiale. A Reappraisal of French Foreign Policy 1898–1905 (London, 1968), lk 19; M. B. Hayne, The French Foreign Office and the Origins of the First World War, 1898–1914 (Oxford, 1993), lk 95.
392
G. N. Sanderson, England, Europe and the Upper Nile, 1882–1889 (Edinburgh, 1965), lk 140–161.
393
Hayne, French Foreign Office, lk 97.
394
Andrew, Delcassé, lk 168.
395
Samas, lk 171.
396
Jules Clarétie, „Vingt-huit ans à la Comédie-Française – Journal”, sissekanne 8. märtsil 1900, Revue des deux mondes (november 1949/6), lk 122–140, siin lk 129.
