Uneskõndijad: kuidas Euroopa 1914. aastal sõtta läks. Christopher Clark

Uneskõndijad: kuidas Euroopa 1914. aastal sõtta läks

Delcassé, lk 172; prantslaste reaktsioonist Inglise-Saksa lähenemisele 1890. aastate lõpul vt ka P. J. V. Rolo, Entente Cordiale. The Origins and Negotiation of the Anglo-French Agreements of 8. April 1904 (London, 1969), lk 73.

399

Rolo, Entente Cordiale, lk 106.

400

Maurice Paléologue, Un grand tournant de le politique mondiale (1904–1906) (Pariis, 1914), lk 196.

401

Hayne, French Foreign Office, lk 55.

402

Disraeli kõne alamkojas, http://hansard.millbanksystems.com/commons/1871/feb/09/address-to-her-majesty-on-her-most.

403

Juhtkiri, The Times, 15. veebruar 1871, lk 9.

404

„The Eastern Question: The Russian Repudiation of the Treaty of 1856, A New Sebastopol Wanted.” New York Times, 1. jaanuar 1871, lk 1.

405

Disraeli kõne alamkojas, http://hansard.millbanksystems.com/commons/1871/feb/09/address-to-her-majesty-on-her-most.

406

Keith Neilson, Britain and the Last Tsar. British Policy and Russia 1894–1917 (Oxford, 1995), lk xiii.

407

Nn Hiina küsimuse põhjalikku analüüsi vt Thomas Otte, The China Question. Great Power Rivalry and British Isolation, 1894–1905 (Oxford, 2007).

408

Payson J. Treat, „The Cause of the Sino-Japanese War, 1894”, The Pacific Historical Review, 8 (1939), lk 149–157; Stewart Lone, Japan’s First Modern War. Army and Society in the Conflict with China, 1894–95 (London, 1994), lk 24.

409

Keith Neilson, „Britain, Russia and the Sino-Japanese War”, väljaandes Keith Neilson, John Berryman and Ian Nish, The Sino-Japanese War of 1894–5in its International Dimension, Suntory-Toyota International Centre for Economics and Related Disciplines, London School of Economics (London, [1994]), lk 1–22.

410

Rolo, Entente Cordiale, lk 64, 108.

411

D. Gillard, The Struggle for Asia, 1828–1914. A Study in British and Russian Imperialism (London, 1977), lk 153–166.

412

Godley (India asjade ministeeriumi alaline ministriabi) Curzonile 10. novembril 1899, tsit väljaandes Neilson, Britain and the Last Tsar, lk 122.

413

Intelligence Department, War Office, „Military Needs of the Empire in a War with France and Russia”, 12. august 1901, tsit samas, lk 123.

414

Tsit samas, lk 16–17.

415

Tsit väljaandes Otte, China Question, lk 71.

416

Tsit Briti sõjaväeatašee kirjast Pekingist Kimberleyle, samas, lk 71.

417

Brittide reaktsioonist prantslaste sissetungile Indohiinasse ja seosest Antandi-poliitikaga vt J. D. Hargreaves, „Entente Manquée: Anglo-French Relations, 1895–1896”, väljaandes Historical Journal, 11 (1953–5), lk 65–92; Otte, China Question, lk 330.

418

Neilson, Britain and the Last Tsar, lk xiv; Rolo, Entente Cordiale, lk 273; Delcassé kohta vt Keith M. Wilson, The Policy of the Entente. Essays on the Determinants of British Foreign Policy, 1904–1914 (Cambridge, 1985), lk 71.

419

Tsit väljaandes Wilson, Policy of the Entente, lk 71.

420

Tsit väljaandes Neilson, Britain and the Last Tsar, lk 22.

421

Samas, lk 124–125.

422

Venemaa palavikulise kiirusega sõjalistest ettevalmistustest India piiri lähistel vt Briti sõjaväeatašee H. D. Napieri salajasest ettekandest Peterburi 9. novembrist 1904, mis oli lisatud Charles Hardinge’i kirjale Lansdowne’ile 10. novembrist 1904, Hardinge Papers, Cambridge University Library, 46. kd.

423

„Demands for Reinforcements by the Government of India”, 20. veebruar 1905, tsit väljaandes Neilson, Britain and the Last Tsar, lk 131.

424

Stanley Wolpert, Morley and India, 1906–1910 (Berkeley, 1967), lk 80.

425

Neilson, Britain and the Last Tsar, lk 134–135; Wilson, Policy of the Entente, lk 7.

426

Grey Spring Rice’ile, London, 22. detsember 1905, tsit väljaandes Neilson, Britain and the Last Tsar, lk 12.

427

Otto, China Question, lk 71, 90, 333.

428

Sakslaste tungist Angra Pequeñasse, vt Hildebrand, Das Vergangene Reich, lk 87–88; Canis, Bismarcks Aussenpolitik, lk 209–217.

429

Tänav Londonis, kus asub hulk valitsushooneid, mistõttu nime kasutatakse ka Briti valitsuse sünonüümina. Toimetaja.

430

Nn neljast kuust üleolevast vaikusest, millega Salisbury valitsus võttis vastu president Clevelandi noodi 20. juulist 1895, mis protestis Suurbritannia agressiooni vastu Venezuelas, ja Briti valitsuse vastusest järgnevatele USA nootidele vt Bradford Perkins, The Great Rapprochement: England and the United States 1895–1914 (London, 1969), lk 13–16; vt ka H. C. Allen, Great Britain and the United States: A History of Anglo-American Relations (1783–1952) (London, 1954), lk 532–541.

431

USA presidendi James Monroe läkitus Kongressile, milles deklareeriti, et ameeriklased ei sekku Euroopa asjadesse, ega luba eurooplastel sekkuda Ameerikas. Toimetaja.

432

Bismarcki kommentaar krahv Hatzfeldti kirjale, 24. mai 1884, GP, 4. kd, lk 58.

433

Bülow Eulenburgile 2. märtsil 1890, tsit väljaandes Peter Winzen, Bülow’s Weltmachtkonzept. Untersuchungen zur Frühphase seiner Aussenpolitik 1897–1901 (Boppard Reini ääres, 1977), lk 50.

434

Konrad Canis, Von Bismarck zur Weltpolitik. Deutsche Aussenpolitik, 1890 bis 1902 (Berliin, 1997), lk 93–94.

435

Samas, lk 124.

436

Rolo, Entente Cordiale, lk 116.

437

Gordon Martel, Imperial Diplomacy: Rosebery and the Failure of Foreign Policy (London, 1986), lk 187.

438

Sakslaste rahulolematusest lepinguga vt Jacques Willequet, Le Congo Belge et la Weltpolitik (1894–1914) (Brüssel, 1962), lk 14–21; Canis, Von Bismarck zur Weltpolitik, lk 134–135; võrdle A. J. P. Taylor, „Prelude to Fashoda: The Question of the Upper Nile, 1894–5”, English Historical Review, 65 (1950), lk 52–80.

439

Canis, Von Bismarck zur Weltpolitik, lk 142–143.

440

Krügeri telegrammi täielik tekst on väljaandes GP, 11. kd, dokument 2610, lk 31–32.

441

Transvaali kriisi käiku ja tagajärgi vt Harald Rosenbach, „Das deutsche Reich, Grossbritannien und der Transvaal (1896–1902). Anfänge deutsch-britischer Entfremdung” (Göttingen, 1993).

442

Friedrich Kiessling, Gegen den grossen Krieg? Entspannung in den internationalen Beziehungen 1911�

Скачать книгу