Ühel talveööl. Simon Sebag Montefiore
v hing ei tea ega saagi arvatavasti iial teada. Tal oli kaks elu: üks – avalik, mida nägid ja teadsid kõik, kellele seda vaja oli, täis tinglikku tõde ja tinglikku pettust, täiesti sarnane tema tuttavate ning sõprade eluga, ja teine – salajane. Ja mingi kummalise, võib-olla juhusliku asjaolude kokkusattumise tõttu kõik see, mis oli talle tähtis, huvitav, vajalik, milles ta oli siiras ega petnud end, mis moodustas tema elu tuuma, toimus varjul teiste eest …
TEGELASED
Tähtsamad tegelased on alla kriipsutatud, ajaloolisi tegelasi tähistab tärn*
Konstantin Romaškin, stsenarist ja luuletaja, abielus filmitäht Sofia Gideonovna Zeitliniga
, nende ainus laps, kaheksateistkümneaastane
Sašenka Zeitlin, Sofia sugulane, arreteeritud 1939. aastal, saatus teadmata
, Poliitbüroo liige, Keskkomitee sekretär,
Ministrite Nõukogu aseesimees, abielus
Tamara Satinova ehk Tamriko, 801. kooli inglise keele õpetajaga
Mariko Satinova, nende tütar, kuueaastane
Satinovi pojad varasemast abielust Gruusias:
Ivan Satinov ehk Vanja, 1943. aastal surma saanud lendur
David Satinov, lendur, kahekümne kolme aastane
ehk , kaheksateistkümneaastane
Marlen Satinov, kooli komsomolikomitee esimees, seitsmeteistkümneaastane
Polkovnik Loša Babanava, seltsimees Satinovi peamine ihukaitsja
Valerian Tšubin, seltsimees Satinovi abiline
Genrih Dorov, Keskkontrollkomisjoni esimees ja Riigikontrolli minister
ehk , Genrihi abikaasa, tervishoiuminister ja südamearst
Nende lapsed:
Sergei Dorov, kahekümneaastane, armeeohvitser
ehk , kaheksateistkümneaastane,
Serafima koolikaaslane
Demjan Dorov ehk Pugeja, seitsmeteistkümneaastane, pioneeritöö organisaator
ehk , kümneaastane, Pisike Professor
Nikolai Blagov ehk Nikolaša, kaheksateistkümneaastane,
Serafima koolikaaslane
Vadim Blagov, tema isa, diplomaat
Ludmilla Blagova, tema ema
Rosa Šako, Serafima koolikaaslane
Marssal Boriss Šako, tema isa, õhujõudude ülem komandör
Jelena Šako, tema ema
Vladimir Titorenko, seitsmeteistkümneaastane
Ivan Titorenko, tema isa, lennukitööstuse minister
Irina Titorenko, tema ema
, kaheksateistkümneaastane, uus õpilane
Inessa Kurbskaja, tema ema
Pjotr Kurbski, tema isa, rahvavaenlane, arreteeritud 1938. aastal, mõistetud vangi kahekümne viieks aastaks
„ilma kirjavahetuse õiguseta”
, direktor ja ajalooõpetaja
, asedirektor, poliitikateaduste ja kommunistliku moraali õpetaja
, vene kirjanduse õpetaja
Tamara Satinova, inglise keele õpetaja, vt ka perekond Satinov
Apostollon Šuba, kehakultuuri õpetaja
Agrippina Begbulatova, abiõpetaja
*, marssal, Kommunistliku Partei peasekretär,
Ministrite Nõukogu esimees, relvajõudude kõrgem ülemjuhataja, generalissimus
Vassili ehk Vaska Jossifovitš Stalin*, tema poeg, lennuväeohvitser, kahekümne nelja aastane, Kroonprints
Svetlana Stalina*, üheksateistkümneaastane, tema tütar, üliõpilane
Vjatšeslav Molotov*, välisminister, Poliitbüroo liige
Lavrenti Beria*, salapolitseinik, siseminister (NKVD) 1938–1945,
Ministrite Nõukogu aseesimees, Poliitbüroo liige
Georgi Malenkov*, Poliitbüroo liige
Andrei Võšinski*, asevälisminister
Aleksandr Poskrebõšev* ehk Saša, Stalini kabinetiülem
Vsevolod Merkulov, riikliku julgeoleku minister 1943–1945
Viktor Abakumov*, sõjaväe vastuluure ülem
(SMERŠ: surm spioonidele), seejärel 1945–1951
julgeolekuminister
Marssal Georgi Žukov*, kõrgema ülemjuhataja asetäitja
Marssal Ivan Konev*
Marssal Konstantin Rokossovski *
Polkovnik Pavel Mogiltšuk, uurija, MGB
Kindral Bogdan Kobulov* ehk Sõnn, MGB
Polkovnik Vladimir Komarov*, uurija, SMERŠ/MGB
Polkovnik Mihhail Lihhatšov*, uurija, SMERŠ/MGB
Averell Harriman, Ameerika Ühendriikide suursaadik Moskvas
Kapten Frank Belman, diplomaat, sõjaväeatašee asetäitja, tõlk
Minu vanematele Aprilile ja Stephenile ning minu pojale Sashale, vanimatele ja noorimale
TÄNUAVALDUSED
Sooviksin tänada neid kalleid sõpru ja hinnalisi abilisi, kelle lood oma kirglikkuse ja täpsete üksikasjadega andsid tõuke selle romaani kirjutamiseks: Hugh Lunghit, Gela Tšarkvianit, Nestan Tšarkvianit, kindral Stepan Mikojani ja tema tütart Ašen Mikojani, Sergo Mikojani, Stanislas Redensit, Galina Babkovat, Rachel ja Marc Polonskit ning Sophie Shulmani.
Esiteks Hugh Lunghi. Saime Hugh’ga sõpradeks ajal, kui kirjutasin raamatut Stalinist, sest Hugh oli Churchilli tõlgiks mõnedel suure kolmiku kohtumistel. Ta rääkis lahkesti mulle kogu oma Venemaal aset leidnud armuloo, mis andis inspiratsiooni Serafima loo kirjutamisel. Ilma temata poleks ma seda raamatut kirjutanud.
Gela Tšarkviani, Stalini valitsemisajal aastatel 1938–1951 Gruusia kommunistliku partei peasekretäriks olnud Kandide Tšarkviani poeg, jagas oma elegantseid mälestusi Nõukogude eliidi elust raamatus „Kommunistliku provintsiprintsi mälestused” (Memoirs of a Provincial Communist Prince). Sophie Shulman lubas mul lahkesti lugeda oma paeluvaid mälestusi „Ilmaliku humanisti elutee” (Life Journey of a Secular Humanist). Gela Tšarkviani ja Sophie Shulman vastasid ka minu küsimustele oma kooliaja kohta stalinistlikul Venemaal. Lennuväepiloot kindral Stepan Mikojan ja Sergo Mikojan, mõlemad poliitbüroo
A. Tšehhov „Jutustused”, Tallinn, Eesti Raamat, 1979, tlk Väino Linask.