Pokker ja võitja psühholoogia: eduka pokkerimängija hoiakud ja mõtteviis. Matthew Hilger
mingi valik, on sinu käsutuses olev informatsioonihulk väga piiratud. Näiteks uute vastastega mängides. Sellisel juhul tuleb otsus langetada piiratud info põhjal ning sa pead olema valmis mängutaktikat muutma, kui oled infot juurde kogunud. Õnnetuseks on paljudel inimestel selektiivne mälu ning nad langetavad otsuseid ja jõuavad pikaajalisi tulemusi mõjutavate järeldusteni vaid mõne hästi või halvasti mängitud käe põhjal. Mõistlikum oleks sellisel juhul usaldada pigem kindlaid ja järeleproovitud strateegiaid kui oma mälu.
3.2. Eesmärkide püstitamine
Ambitsioonikad, tarmukad inimesed armastavad eesmärke püstitada ja siis nende poole püüelda. Eesmärgid võivad olla pikaajalised (näit perekonna loomine või oma karjääris teatud positsiooni saavutamine), mitte nii pikaajalised (näit ametikõrgenduse saamine) või lühiajalised (näit mingi töö lõpetamine tähtajaks või arvete õigeaegne tasumine).
Üldiselt arvatakse, et eesmärkide püstitamine on positiivne nähtus, kuna see aitab keskenduda olulisele ning võrrelda oma progressi ning saavutusi kõige tähtsama standardiga: isiklike tulemustega. Eesmärkideta inimesed on reeglina vähem keskendunud ning tõenäoliselt ka mitte eriti edukad, kuid see on muidugi vaieldav.
Üldiselt pole selles midagi halba, kui inimene endale igapäevaelus eesmärke püstitab. Eesmärkide saavutamine tõstab inimese enesekindlust ja tekitab soovi püstitada endale veelgi suuremaid ja keerukamaid eesmärke. Ebaõnnestumise korral võib inimene tunda soovi veelgi kõvemini pingutada või hinnata, kas püstitatud eesmärgi saavutamine on ikka realistlik. Mõlemal juhul on oluline, et progress või saavutused oleksid mõõdetavad.
Antud loogika põhjal võiks järeldada, et ka pokkeris tuleks püstitada eesmärke ja see saab anda ainult positiivseid tulemusi. Tõtt-öelda püstitavad väga paljud mängijad endale eesmärke. Eesmärgid võivad olla lühiajalised – näiteks mingi konkreetse mängusessiooni ajal teatud summa võitmine või turniiri jooksul kõrgema taseme saavutamine. Eesmärgid võivad olla ka pikaajalisemad – näiteks teatud suurusega mängukassa kogumine mingiks kindlaks kuupäevaks.
Kahjuks on selliste eesmärkide püstitamisest väga harva mingit tolku. Väga tihti on see mängule tervikuna isegi kahjulik. Ühesõnaga – endale pokkeris eesmärkide seadmine võib olla positiivne, kuid need ei tohi kunagi olla rahalised eesmärgid. Sellel on kolm tähtsat põhjust.
Isiklikus elus või karjääris eesmärkide püstitamise mõte on keskendumine olulisele, et inimene kulutaks vähem kasu toovatele tegevustele vähem aega. Eesmärgid peaksid vastama inimese võimetele, nende saavutamiseks peaksid eksisteerima reaalsed võimalused.
Millised võimalused on sul rahaliste eesmärkide saavutamiseks pokkerimängus? Sul on võimalik umbkaudselt määrata mingi võidusumma (kui mängid hästi), kuid lühikeses perspektiivis on see täiesti mõttetu. Esiteks – oma tulemusi on võimalik mõjutada ainult pikas perspektiivis, teiseks – sa mängid nagunii nii hästi kui suudad.
Kui sa rahalist eesmärki ei saavuta, kuidas sa reageerid? Eesmärgi püstitamise üks mõte on läbikukkumise korral paremate lahenduste leidmine. Mida sa saaksid paremini teha, kui pokkerilauas jäi rahaline eesmärk saavutamata? Ausalt öeldes väga vähe. Sellest ei saa praktiliselt teha ühtki sellist järeldust, mis aitaks sul tulevikus paremini mängida. Läbikukkumine tekitab sinus ainult pettumust ja kibestumist.
Kui sa pokkerilauas oma eesmärke ei saavuta, soovid tõenäoliselt oma mängu analüüsida. Probleem on selles, et kehv tulemus võib sõltuda lühiajalisest õnnetegurist. Võimalik, et sa ei mänginud sugugi halvemini kui tavaliselt, võib-olla mängisid isegi paremini.
Kõige olulisem põhjus, miks rahaliste eesmärkide püstitamisega tuleb pokkerimängus ettevaatlik olla, on see, et rahaline eesmärk takistab sul keskenduda põhilisele – õigete valikute tegemisele. Ära unusta, et pokkerimängija peab alati raha teenimisest olulisemaks pidama õigete otsuste langetamist. Rahaliste eesmärkide püstitamine võib viia selleni, et kaldud eesmärgi saavutamise nimel tegema mitteoptimaalseid valikuid.
Oletame, et oled eesmärgiks seadnud võita nädala jooksul 30 suurt panust. Nädala möödudes oled aga võitnud ainult 20. Sul võib tekkida kiusatus veel paar kätt mängida või osaleda mõnes riskantses jaotuses, et oma eesmärki saavutada. Võib ka juhtuda, et kui eesmärgi saavutadki, hakkad äärmiselt konservatiivselt mängima, et võit sul mitte mingil juhul jälle käest ei lipsaks.
Või oletame, et oled eesmärgiks seadnud turniiril kolmanda taseme lõpuks oma mängumärkide või raha hulka kahekordistada. Kolmanda taseme keskpaigaks oled endiselt umbes samas seisus kui alustades. Nüüd võid „vägisi” püüda oma eesmärki saavutada ja püüda ka väga nõrkade kätega võitu jahtida. Tagajärg ei pruugigi olla väga laastav, kuid igasugune mõju, mis vähendab õigete otsuste langetamise tõenäosust, on kokkuvõttes halb. Mitte kunagi ei tohi oma mängu kompromiteerida lootuses, et tabad vähetõenäolist või suvalist sihtmärki.
Seega: kas pokkeris on eesmärkide püstitamine õige? Kui jah, siis milliste eesmärkide poole peaks püüdlema? Eesmärkide püstitamine on pokkeris oluline, kuid pead neid määratledes olema väga ettevaatlik. Pea meeles, et need peavad täitma väga olulisi kriteeriume. Esiteks peavad sulle olema kättesaadavad püstitatud eesmärgi saavutamiseks vajalikud võimalused. Teiseks ei tohi püstitatud eesmärk segada pokkerimängu peamist eesmärki – õige valiku tegemist võimalikult sageli. Õppimise ja arenguga seotud eesmärgid on väga positiivsed, kuna neid ei saavutata otseselt pokkerilauas. Püstita ja püüa saavutada järgmised eesmärgid:
• Sel aastal loen iga kahe kuu jooksul läbi ühe pokkeriraamatu.
• Postitan sel kuul foorumisse iga mängusessiooni kohta ühe kombinatsiooninäite.
• Kulutan nädalas vähemalt kaks tundi kombinatsiooninäidete uurimisele ja õppimisele.
Selliste eesmärkide saavutamine on otseselt sinu võimuses. Need on lihtsalt mõõdetavad ega kompromiteeri su mängu. Kui tunned siiski tungivat vajadust endale ka pokkerilauas eesmärk püstitada, võiks see olla järgmine:
Selle sessiooni ajal mängin nii hästi kui suudan ja langetan nii palju õigeid otsuseid kui võimalik.
See on parim eesmärk, mida üks tõsine pokkerimängija endale üldse püstitada saab.
Ülesanne: tuleta meelde, milliseid eesmärke sa endale pokkeris püstitanud oled. Kas need eesmärgid on saavutatavad nii, et nad ei segaks pokkerilauas tehtavaid valikuid?
3.3. Kas „keskpärasusest” piisab?
Keskpärasuses pole mitte midagi häbiväärset ja see tähendab ainult seda, et kui kogu inimkonnast moodustataks kõiki oskusi silmas pidades paremuse järjekord, satuksid selles nimekirjas kuhugi keskele. Vähesed suudavad igal alal silmapaistvaid tulemusi saavutada. Tõsiasjaga, et paljusid asju oskad keskmisel tasemel ja osa asju ilmselt keskmisest halvemini, tuleb lihtsalt leppida. Tegelikult liigub kogu lääne ühiskond üha enam hoiaku suunas, et keskpärasuses pole midagi taunimisväärset. Keskpäraste tulemustega kontoritöötajat ei vallandata kunagi. Keskpärane arst võib teenida ikkagi head palka. Keskpärane tuletõrjuja on siiski hinnatud riigiteenistuja. Enamikus töökohtades on keskpärasus täiesti aktsepteeritav,17 isegi sellisel määral, et inimesed on sellega harjunud. Paljud inimesed lepivad keskpärasusega, vaid mõned üksikud pürgivad tippude poole. Pokkeris ei ole keskpärasus kunagi aktsepteeritav. Kui oled keskpärane mängija, tähendab see seda, et oled kaotav mängija. Loogiliselt võiks järeldada, et keskmisel tasemel mängija on omadega pidevalt nullis, kuid see pole mitmel põhjusel tõsi.
Mängukorraldajale tuleb maksta teenustasu vm maksu tunnitasuna. Seega kahaneb mängija mängukassa iga tund mingi summa võrra. Mängija, kes muidu omadega nulli jääks,
Esineb mõningaid erandeid – näiteks sportlased ja näitlejad. Üldiselt on sellised ametid, kus keskpärasusest ei piisa, väga kõrgelt tasustatud.