Kinnisvaraga rikkaks saamise õpik.Teadmised kinnisvarast, mis aitavad sul saavutada rahalist vabadust!. Jaak Roosaare
Ja mitte tilkhaaval, vaid üle 10 liitri ööpäevas! Nii et poole aasta vältel oli kipsseina sisse valgunud sadu liitreid vett. See seletas nii kummis põrandat, mädanevaid seinu kui ka suurt veearvet. Ehitaja oli nõus tegema remondi, kuid üürnik selles korteris enam elada ei tahtnud. Leidsime uue huvilise ja tundus, et lõpuks on kõik korras. Aga 2013. aasta septembris, kui ma ise Eestist eemal olin, sain teate, et korteri põrand vajub. Oktoobris läksime asja uurima ja selgus, et mingi veetoru oli siiski jäänud lekkima. Seekord ei pääsenud me kogu põranda välja vahetamisest, remont läks maksma ligi 1000 eurot ja tuli otse meie taskust. Olime seega sinna korterisse kokku investeerinud juba ligi 25 000 eurot (koos köögi ja mööbliga).
Leidsime lõpuks maakleri abil ka uue üürihuvilise, kuid juba esimese päeva õhtul sain murekõne, et korteri aknad on udused ja aknalauad hallitavad. Huhh, esimesest korda tundsin, et aitab! Ma ei taha enam selle korteriga rohkem jamada! Kui keegi oleks sellel hetkel pakkunud mulle korteri eest kasvõi 20 000 eurot, oleks vist ilmselt kahjumiga tehingu lukku löönud. Seda enam, et teine korter (mida ma ise ilma Kalle abita haldasin), tiksus nagu kellavärk ja ma polnud seal juba enam kui aasta pidanud isegi käima. Siit järeldus, et korteril ja korteril on vahe (eriti kui üks korter asub keldris).
Viisin siis Kaupmehe tänava korterisse mingi karbi, mis pidi õhust niiskust koguma ja puhastasin aknalaua ära. Üürnik oli rahul ja veidi aega oli vaikus. Siis tulid jõulud ja aastavahetus peale ja 1. jaanuari hommikul kell 9 sain ma kõne, et üürnik on nüüd linnas tagasi ja korteris ei olevat enam võimalik elada, sest niiskus on ikka nii suur. Surfasin veidi internetis ringi ja avastasin, et on olemas elektriga töötav niiskuse eemaldaja, mis peaks olema kordades efektiivsem. Lisaks ostsin ehituspoest mingit eriti kanget hallitusetapjat ja läksin siis uue aasta algust tähistama keldrikorteri puhastamisega…
Lugu kahjuks sellega veel ei lõppe. Masin töötas 24/7 ja korteris oli õhk hoopis teine (igal õhtul oli masina veekogumise kauss mahuga 2 liitrit vett täis!). Küll aga hakkas üüriline protestima kõrgete elektriarvete vastu, mis masina ja elektriradiaatori koostöös tekkisid. Summad ei olnud tegelikult suured (paarkümmend eurot kuus), kuid üürnik polnud sellega arvastanud ja ilmselt sai tal lõpuks kõigest sellest küllalt ja nii kolis ta ikkagi talvel välja. Paar nädalat seisis korter hoopis tühjalt ja lõpuks leidsime taaskord maakleri abiga sinna ühe sõdurpoisi, keda pisidetailid niiske õhu või keldrikorruse näol ei huvitanud. Üüriks sai kokku lepitud 220 eurot kuus ehk siis tootlus oli (arvestades korteri hinnaks 25 000) enam kui 10 %. See tegi meele veidi rõõmsamaks, eriti arvestades et minu probleemidevaba üürikorter tootis mulle alla 5 % tootlust. Korteril ja korteril on vahe…
Olime samal ajal oma korteri ka müüki pannud ja 2014. aasta sügisel andis maakler teada, et on leidnud meile 29 000 euroga ostuhuvilise. Veidi hiljem sain kirja kõrvalkorteri omanikult (korterid olid juriidiliselt kaasomandis ehk siis mõlemal omanikul oli teise korteri osas eesostuõigus), et tema müüb oma korteri maha ja ostjaks on – üllatus, üllatus – mulle tuttav kinnisvarainvestor. Võtsin siis ostjaga ka otse ühendust ja selguski, et ta on teinud pakkumise ka meie korterile. Meil oli aga maakleriga kunagi ammu sõlmitud ainuesindusleping ja kui ma seda tühistada tahtsin, pidin maksma 800 eurot (algselt nõuti koguni 2000 eurot, kuid pika seletamise ja vaidlemise peale saime veidi alla kaubeldud). Uurisin siis tuttavalt investorilt, et kas tal on ostuotsus kindel ja ta lubas isegi käsiraha ära kanda. Ostsin siis maakleri välja, kuid paar päeva hiljem sain investorilt kirja, et korteri lähemal vaatlusel (ta oli selle naaberkorteri enda valdusesse saanud) on tal tekkinud kahtlused. Täpsemalt kirjutas ta mulle nii:
„Tere Jaak
Proovisin sulle helistada täna, aga ei saanud kätte. Tegime ehitajaga põhjaliku uuringu, ja nüüdseks on päris hea arusaam, mis toimub kortermaja keldris. Pehmelt öeldes, on sinna ikka päris suur käkk kokku ehitatud. San-ruumides puudub hüdroisolatsioon, vent on juhitud koridori, õhuvahetus puudub täielikult. Ühesõnaga on vaja seal keldris teha suurem remont.
Selgus ka, et sinu vannitoa plaatide taga on ilmselt päris korralik hallitus, kuna see pressib läbi seina ka minu korterisse.
Mõlemas korteris on vaja välja ehitada vent-süsteem ja halvimal juhul on vaja linnavalitsusest käia taotlemas luba, et fassaadi saaks teha tuulutusaugud.
Kokkuvõtteks nii palju, et peame rääkima, mida edasi teha, sest ma olen kahjuks nüüd negatiivses mõttes targem selle korteri olukorra suhtes“.
Lõpuks jäigi see tehing tegemata ja saime lolli näoga veel 800 eurot kuludesse kanda. Vahepeal vahetus taaskord üürnik, leidsime uue asjaliku poisi, keda pisiasjad ei huvitanud ja jälle sai aastane üürileping sõlmitud 220-eurose kuuüüriga. Tootlus oli endiselt hea ja ka niiskuseemaldaja töötas korrektselt, nii et matsime ajutiselt müügimõtted üldse maha. Siis aga saime pakkumise ühelt tuttavalt tüdrukult, kes endale esimest üüriprojekti otsis ja lõpuks läks korter koos autokohaga müüki 31 000 euroga – nii, et kui närvikulu kõrvale jätta, teenisime isegi veidi kasumit. Uus omanik üüris autokoha mulle välja 26 euroga kuus (olles mitu aastat sinna parkinud, oli väga raske seda harjumust muuta!) ja seega on tema kogutulu korterilt 246 eurot kuus ehk brutotootlus ligi 10 % aastas. Kuna ta omab seda korterit üksi, siis pole vaja ka äripartneriga vaielda, kes peab jooksvaid probleeme lahendamas käima.
RANDLA TÄNAVA KORTER
Ostsime Randla tänava korteri enampakkumiselt 2012. aasta jaanuaris. Hinnaks oli 24 000 eurot, millele lisandus 1200 eurot maksmata kommunaale. Tegemist oli hiljuti renoveeritud majaga, mis asus kohe Stroomi ranna lähedal. Renoveerisime korteri päris põhjalikult, kokku võttis see aega 5 kuud ja läks maksma ligi 8000 eurot (meie kulu kokku siis 33 200 eurot). Panime algselt korteri ka 43 900 euroga müüki, kuid selle hinnaga huvilisi väga polnud. Samal ajal olime aga leidnud korterisse üüriliseks noorpaari, kes maksis meile 340 eurot kuus üüri. Brutotootluseks tegi see siis 12 % aastas. Pärast kolme kuud korteris elamist saatis üürnik meile aga kirja, milles soovis üüri alandamist 300 eurole.
„Tere Kalle,
Uurisin siin lähedal olevaid korteri üürihindu ning leidsin ühe ilusa korteri Pelguranna 13 majas, mille üüriks on 250 eurot. Teine korter, mis lähedal ja ka väga ilus on 260 euri.
Ühesõnaga sooviks Randla 8–31 korteri üürihinna vormistada 300 euro peale või oskate ära selgitada, miks just teie korteri nii väga parem on? Alguses ma ei hakanud ajama hinda näpuga taga kuna tulite meile vastu ja austan seda aga nüüd kui pikemaks ajaks plaanime jääda siis oleme 300-ga nõus ainult.
Kui olete kirja kätte saanud siis võite anda endapoolse vastuse.
Lugupidamisega,
Üürnik“
Kalle kirjutas noorpaarile vastu:
„Tere Üürnik,
Hea, et kirjutasid! Eks neil asjadel peabki silma peal hoidma!
Vaatasin Sinu saadetud lingi üle – ilus korter, vannitoa remont ja köök natuke olid vanamoodsed, aga muidu väga kena. Helistasin ka sinna ja uurisin, et kas korter vaba veel – ütles, et 11 inimest on helistanud ja võtab nüüd kuulutuse maha – et teeb huvilistele enampakkumise. Oli peale eelmise pikaajalise üürniku lahkumist vanale hinnale natuke juurde pannud aga aeg on ikka vahehepeal edasi läinud, kuna hakati tormi jooksma…
Panin City24-sse otsinguks 2-toalise üürika, mis oleks renoveeritud – tulemusi polnud palju, aga midagi ikka.
Näiteks leidsin sellise:
– 260 euri (vannitoast pilte pole – ju siis polnud eriti midagi toredat seal pildistada…)
– 300 euri + vahendustasu 300 euri… (seest n-ö renoveeritud aga suhteliselt sünge näeb ikkagi välja…) Kui veel vahendustasu peab ka maksma ja elada seal korteris näiteks 1 aasta, siis lisab see üürile veel 25 euri ja teeb kokku 325 euri kuu.
– 350 euri kuu, soklikorruse korter
Eks ma proovin ka turul olevate korteritega enda pakutavat võrrelda.
Too aeg sai maksumust planeerides vaadatud selliseid asjaolusid:
1. Inimene