Täiuslik tervis: raamat keha ja vaimu terviklikkusest. Deepak Chopra
teised jääkained hakkavad arterite läbilaskevõimet vähendama, võib tekkida hapnikunälg ning südame töö on häiritud, kuid haigusprotsess on väga individuaalne. Näiteks mõnel inimesel võib juba õige väike naastuke põhjustada tugeva, pigistava valu rinnas – nn rinnaangiini. Aga teine inimene, kellel naastud on peaaegu täielikult sulgenud hapniku pääsu südamesse, ei pruugi midagi sellist tunda. On teada juhtumid, kus 85 % ulatuses ummistunud arteritega inimene on jooksnud maratoni, ja seegi, et täiesti korras veresoontega inimesed on surnud südameataki tagajärjel. Meie keha püüab igal võimalikul viisil haigusele vastu panna.
Lisaks organismi füüsilisele immuunsusele on meil olemas ka tugev emotsionaalne vastupanuvõime. Üks vanem naine, minu patsient, väljendas seda nii: “Ma olen ju psühholoogiat õppinud ja tean, et iga täiskasvanud inimene peab leppima haiguste, vananemise ja lõpuks surmaga. Mingil tasandil olen ma sellest aru saanud, kuid tunnete ja instinktide tasandil ei suuda ma seda uskuda. Mulle tundub, et haigestumine ja füüsiline allakäik on kohutav viga. Olen kogu aeg lootnud, et keegi tuleb ja selle vea parandab.”
Nüüd on see naine peaaegu kaheksakümnene, ta vaimne ja füüsiline tervis on suurepärane. Kui temalt küsiti, mis edaspidi saab, vastas ta: “Te võite mind küll hulluks pidada, aga ma ei kavatse vananeda ega surra.” Kas see ongi nii mõistusevastane? On teada, et neil inimestel, kes on “liiga hõivatud, et haigestuda”, on keskmisest parem tervis. Haiguste ohvriks kipuvad langema just need, kes ülearu palju oma tervise pärast muretsevad. Üks edukas elektroonikatööstuse tippjuht ütles, et mõte täiuslikust tervisest meeldib talle sellepärast, et see on midagi uut ja loovat, mis võib lahendada tänapäeva meditsiini ees seisva tohutu probleemide hulga. See on murrang mõtteviisis. Suurtööstuseski rakendatakse sellist võtet. Murrang mõtteviisis saavutatakse, kui probleemile lahenduse otsimisel seatakse kõigepealt eesmärgid seni üldse võimalikuks peetust väga palju kõrgemale ja alles siis hakatakse otsima võimalusi nende elluviimiseks. “Kui inimesed mõtlevad ja käituvad harjumuspäraselt,” ütles see mees, “ja pingutavad parema tulemuse nimel, paranevad tulemused 5–10 % võrra. Kui aga soovitakse 2–10 korda paremaid tulemusi, tuleb eesmärk seada nii kõrgele, et tekiks mõte: “Kui nii suurt paranemist oodatakse, siis tuleb küll kõike teha hoopis teistmoodi.””
Silicon Valley edukates arvutikompaniides kasutatakse sellist meetodit. Näiteks kui teatava riist- või tarkvaramudeli väljatöötamine võtab praegu aega 48 kuud, siis järgmise põlvkonna toodangu jaoks kavandatakse kõigest 24 kuud. Kui tootmisvigu on suudetud vähendada 5 protsendini, siis tulevikus saab seaduseks “null viga”. Sama põhimõte kehtib ka täiusliku tervise puhul: eesmärgiks on null viga ja seejärel tuleb leida teed, kuidas selleni jõuda. Kompuutrite maailmas maksab vea parandamine 8–10 korda rohkem kui defekti vältimine arvutitootmisel. Sellepärast näitab täiuslikkusetaotlus (st algusest peale korraliku töö nõudmine) palju erksamat ärimeelt kui leppimine niisuguse tööga, mis “käib kah”.
Meditsiiniski on haiguste ennetamine palju odavam kui nende ravi, seda nii inimese kui ka majanduse seisukohalt. 1988. aastal korraldatud küsitlus näitas, et kõigest kõige rohkem kardavad ameeriklased rasket haigust. Mitte valu ja kannatuste pärast, vaid sellepärast, et pikk haiglasviibimine on kohutavalt kallis ning operatsioonide ja ravimite hinnad laostavad. Isegi surm ei hirmuta nii nagu oma perekonna puudusesse jätmine. On ilmselge, et on vaja hakata taotlema täiuslikku tervist ja viia see mõte iga inimeseni.
PALJUTÕOTAV UUS TERVISHOIUSÜSTEEM – AJURVEDA
Esimene saladus, mida tahame täiusliku tervise kohta avaldada: te peate selle ise valima. Te võite olla just nii terve, nagu te olla tahate. Täiuslik tervis ei ole lihtsalt hea tervise paranemine 5–10 % võrra. See tähendab ka täiesti uut tulevikunägemust, milles pole kohta haigustel ja vaevalisel vanaduspõlvel.
Kas nii keeruka süsteemi puhul, nagu seda on inimkeha, saab üldse rääkida “defektide viimisest nullini”? Rahvusliku Gerontoloogia Instituudi (National Institute on Aging) andmete põhjal ei ole siiani ükski toit, kehaline harjutus, vitamiin, ravim ega elulaadi muutmine suutnud tagada pikemat eluiga. Südamehaigusi, insulti, vähki, veresoonte lupjumist, liigesepõletikku, suhkruhaigust, luuhõrenemist ja teisi vanadustõbesid on tänapäeval küll juba võimalik mõjutada, aga ometi mitte vältida. Avalikkuse ees räägivad teadlased küll optimistlikult vähi ja muude raskete haiguste ravis tehtud põhjapanevatest avastustest, kuid omavahel ollakse pessimistlikumad. Parimal juhul loodetakse pikapeale ja sammhaaval lahendusteni jõuda. (Statistika on näidanud, et vere kolesteroolisisalduse alanemine vähendab paljudel inimestel südameinfarkti ohtu, kuid ometi ei saa keegi neist olla kindel, et ta ei haigestu.)
Et tervis paraneks kaks või kümme korda, on vaja täiesti uusi teadmisi, mida annab täiuslikum elukontseptsioon. See raamat on niisuguste teadmiste allikas, mis tutvustab ennetava meditsiini ja tervisliku eluviisi süsteemi, mida nimetatakse ajurvedaks. 5000 aastat vana Indiast pärit sõna ajurveda koosneb kahest sanskritikeelsest sõnatüvest, ajus – “elu” ja veda, mis tähendab “teadmust” või “teadust”. Sellepärast tõlgitakse ajurvedat tavaliselt kui “eluteadust”. Teine ja täpsem vaste oleks “elutee teadmus”.
Ajurveda eesmärk on näidata, kuidas me oma elu saame mõjutada, muuta, pikendada ja juhtida, nii et haigused ja vanadus seda ei segaks. Ajurveda lähtub põhimõttest, et inimese vaimul on väga tugev mõju tema kehale ning haigustest vabanemine oleneb kontaktist oma teadlikkusega, selle tasakaalu viimisest ja tasakaalu laiendamisest kogu kehale. Niisugune tasakaalustatud teadlikkus toob endaga kaasa parema tervise kui mis tahes füüsiline immuunsus.
Ajurveda koondab endasse nende mõttetarkade teadmised, kes oma õpetuse rajasid palju sajandeid enne püramiidide ehitamist ja seda põlvkonnalt põlvkonnale edasi andsid. Chopra Center for Well Being kliinikus me arendasime välja ajurveda moderniseeritud süsteemi, mis integreerib selle muistse tervisele lähenemise alalised tõed nüüdisaegse teaduse kõige edasijõudnud seisukohtadega.
Viimase viieteistkümne aasta jooksul olen koos kolleegidega ravinud üle rohkem kui 10 000 patsienti ning ajurveda teoorias ja praktikas olen välja õpetanud ligemale kolm tuhat arsti. Ajurveda omaksvõtmine ei tähendanud mulle tavameditsiinist loobumist, vaid hoopis selle laiendamist. Ajurveda ja läänemaise meditsiini kokkusulatamine ühendab iidse tarkuse tänapäeva teadusega. Arstina kasutan ma ikka haiguslugusid, vaatan patsiente läbi ning otsustan objek tiivsete analüüsitulemuste põhjal, kas inimene on haige. Kuid lisaks sellele õpetan ma oma patsiente pilku iseenesesse pöörama, et nad leiaksid sealt selle kõige tähtsama – tasakaalustatud teadlikkuse.
INIMESE KVANTKEHA
Kõigepealt tuleb meil põhjalikumalt tundma õppida oma keha. Ajurveda järgi on füüsiline keha pääsuks millessegi, mida ma nimetan “inimese kvantkehaks”. Füüsika kinnitab, et looduse põhiolemus on kvanttasand, palju sügavamal aatomite ja molekulide tasandist. Kvant, mida defineeritakse kui mateeria või energia algühikut, on 10 000 000–100 000 000 korda väiksem kõige väiksemast aatomist. Sellel tasandil võivad mateeria ja energia vastastikku teineteiseks üle minna. Kõik kvandid kujutavad endast nähtamatuid võnkeid, energia varje, mis ootavad võimalust füüsilist kuju võtta. Ajurveda ütleb, et ka inimkehas toimub seesama – kõigepealt on intensiivsed, kuid nähtamatud võnked, nn kvantfluktuatsioonid, seejärel tekivad energiaimpulsid ja lõpuks mateeriaosakesed.
Kvantkeha on aluseks kogu meie olemusele: mõtetele, tunnetele, proteiinidele, rakkudele, organitele – kõigele nähtavale ja nähtamatule, millest me koosneme. Keha saadab meile kvanttasandilt pidevalt nähtamatuid signaale ja ootab, et me need kinni püüaksime. Füüsilise pulsi aluseks on meie kvantpulss, mille paneb tööle kvantsüda. Ajurveda väidab, et igal meie keha protsessil ja organil on kvanttasandil oma vaste.
Kvantkehast poleks kuigi palju kasu, kui me ei suudaks seda üles leida. Õnneks on inimteadvus tänu oma närvisüsteemi erakordsele tundlikkusele võimeline neid vaevu tajutavaid võnkeid tabama. Valgusosakese footoni mõju silma võrkkestale on palju väiksem kui tolmukübemel, mis langeb jalgpalliväljakule. Ometi avastavad silma võrkkesta närvilõpmed, kepikesed ja kolvikesed, selle valgusosakese, saadavad teate ajju ja seetõttu me näemegi valgust. Kepikesed ja kolvikesed