Vihavald. Herman Sergo

Vihavald - Herman Sergo


Скачать книгу
k. Kõrge maa, praegu Kõrgessaar. Rödskär – rootsi k. Punane laid, praegu Ruuskeri saar. Sejdskär – rootsi k. Nõialaid, praegu Seiskari saar.

      24

      Nedå – rootsi k.Alajõgi, praegu Neeva.

      25

      Ventå – rootsi k. Ootejõgi, praeguVenta.

      26

      Dynå – rootsi k. Luitejõgi, praegu Daugava.

      27

      Ruuni saar – mõeldud on Ruhnu saart (rootsi k. Runö).

      28

      Labasäng – seina sisse ehitatud voodi.

      29

      Küüt – seelik.

      30

      Heinakokk – heinasaad hiiu murdes.

      31

      Vähejäku – naiste lühike jakk või pluus.

      32

      Seppel – kõrge, kõva äärega pruudipeakate, kutsutakse ka penikuks. Nuutslina – naiste ja neidude pidulik peakate. Kanti peas seotult, otsad õlgadel. Lehve – peas kantav pruudilina.

      33

      Renn (rend) – laud. – Toim

      34

      Repnaauk – suitsuauk seinas.

      35

      Kahriägli – kuuse- või männitüvest tehtud äke, millel oksad pulkadeks.

      36

      Põrul käimine, põksupüük – kalapüük noore jää ajal, kus lumeta jää all ujuv kala uimastati põrutusega vastu jääd ja siis tuuraga tehtud august välja võeti. Lunt – teivas, millega löödi vastu jääd ja uimastati jää all ujuv kala.

      37

      Lujasti – palju.

      38

      Semmipuu – viiulipoognataoline seest õõnestatud, sokusoonest keelega riist villade vatkumiseks. Semmipuusse puistati vadutud villa ja pandi keel puunuiakese löökidega vibreerima.

      39

      Nakas – lõks suuremate ulukite püüdmiseks.

      40

      Falsterbo heeringalaat – kuni 16. sajandini leidus heeringat ka Lääne-meres, selle keskseks kauplemiskohaks kujunes keskajal Falsterbo neem Skånes, esimene rahvusvaheline laadapaik Läänemere piirkonnas. Skåne heeringas, mida veeti paljudesse Euroopa sadamatesse, oli hansakaubanduse üks tugisambaid. – Toim

      41

      Jaarl (jarl) – kuninga nõuandja ja kõrgeima võimukandja tiitel keskaegses Rootsis ja Norras. – Toim

      42

      Valdemar IV Atterdag (1320–1375) – keskaegse Taani jõulisemaid kunin-gaid, tuntud kui Taani taasühendaja, kes oma valitsemisajal 1340–1375 saavutas uuesti kontrolli Sjællandi ja osaliselt ka Lõuna-Jüütimaa üle ning vallutas 1360. a Skåne. Võlgade katteks müüs ta kroonivalduse Eestimaa hertsogkonna 1346. a Saksa ordule. 1361. a vallutas Ölandi ja Gotlandi saared. Gotlandi hansalinna Visby purustamine tõi kaasa sõja Hansa Liiduga, 1370. a sõlmitud Stralsundi rahulepinguga oli Valdemar sunnitud tunnistama kaotust. – Toim

      43

      Hansa – Hanse’deks nimetati algselt alates 12. sajandist Põhja- ja Lää-nemere piirkonnas tegutsenud võõraste kaupmeeste ühendusi, selliste privilegeeritud gildide koostööst kasvas välja samanimeline linnade liit, mida alles 14. sajandi keskpaigast hakati nimetama Saksa Hansaks (Hansa Theutonicorum Hansa Teutonica, dudesche hense). – Toim

      44

      Küüp – karp.

      45

      Erik Plovpenning – Taani kuninga Valdemar II Võitja vanim poeg, kes astus troonile pärast isa surma a. 1241. Vend Abel tappis ta 1250. aastal Schleswigi lossis. Eriku hüüdnimi Plovpenning (Adraraha) on tulnud sellest, et ta seadis plaanitava ristisõja finantseerimiseks sisse maksu adramaa pealt (taani k. plov – ader, penning – raha, maks). – Toim

/9j/4AAQSkZJRgABAQEASABIAAD/2wBDAAIBAQIBAQICAgICAgICAwUDAwMDAwYEBAMFBwYHBwcGBwcICQsJCAgKCAcHCg0KCgsMDAwMBwkODw0MDgsMDAz/2wBDAQICAgMDAwYDAwYMCAcIDAwMDAwMDAwMDAwMDAwMDAwMDAwMDAwMDAwMDAwMDAwMDAwMDAwMDAwMDAwMDAwMDAz/wAARCAMgAhMDAREAAhEBAxEB/8QAHgAAAQQDAQEBAAAAAAAAAAAAAwIEBQYBBwgACQr/xABJEAABAgQFAgUDAwIEAwcDAQkBAgMABAURBgcSITETQQgUIlFhCTJxFSOBQpEkM1KhFmKxChdDcsHR4RhTgvAlGTQ1OHSSsvH/xAAdAQEAAQUBAQEAAAAAAAAAAAAAAwIEBQYHCAEJ/8QARBEBAAEDAwIEAwUGAwgCAgEFAAIBAwQFBhESIQcTMUEiMlEIFCNhcRUzQoGRoSRSwRY0Q2JysdHhF/A28RglRGOCsv/aAAwDAQACEQMRAD8A+OciyJZq17wQxSEsyFN6r8wTB+VClneARNS5SkgcDaAzTZP/ABCCfeAlKg84qXDY3SICUwxMopsi4FC6lqgJHD8uBMOBCdl3JMACVoqMSTzrDbRU8i5FoCBqGH5+nzy0O6m9Jta3aAZzjiZVwenWuAE5PCYbKQnSvuPaAFIzHRcs7uk8iAU4loKK2diYBDKV6VAjVqN7wCJNxcnNJUDYpUCPyDcQFixZjyexc8HakUKdSABp9gLCAr704XkqNyTbg+0BM4ZnEMsoKzaAtjdeEjK9VpSeNoCCrmLp6oJKNSek5sRAVyYmnEuG6hvADSyGUqVfUVGALTZNSnisc9oAymOindY6vtAFw6+mm1QOPerX6T8CAsc9ixpM0Awi7dtzAV7EFSbmphSk8KNxANZd4akj3gCPuW4gAdZSnv4gFNpUpzjbvALbZCVeniAP0xpsOTzABSyZdWqAcS9eXKWNt0q9MB1T4Ks+EUmqMy06pLYUQASbQHf+DcZStcoqHGXEL1N3sD8QGnc1ppEtipDpITqWRYwFoyjxV5HEko2hYspQuYDsrL+uNPSMsFOC1hvAX6n1aWeSUJXuDzAPGXEtqFnbAwD5tsuWINweDAH1enSsXSeYBP7aft9P5gMOOak6dV+94DylaW7De3aAUzNNvN60ixgMLb63qvcntAe/ym9MBhhsvJt2EApyT6f4gDNu2ZtACSlOk35gM+rtxAKgMKTqgFpbCYBKnlsqNhAEaeU9urjvAZTOF86RtaAK3fTvAKgMJUt6AS9NrZUn06gdoAwmjYftmA/Jy0lxKbFKtu8EMRkvLS1b/pBMzLzSnFE8WgHqphCmWwb6iNyIDEvNJS5bgiAXOTypVxKT6tfFoA8vUFIlVrHHAHe8BMYarExT6Wt5ZQu/AHIgJTAuMkUOteZCQoFVifzAWjH1PM1OInGENv8AXRqUE9kmApeKsCOTFF8+w2RvYpT9yYCpPSyaXpQoEvKFye38wAJiXW2zqJSdXH/zAJpLfmG1lRsEwBZdx2Vl1qbTqb1cntAN0pM45rIUv/ywC1JCVavSFe8Ah77SQVKWrax4gPdZcu2E8H3EBIM1pfkugSs7bWgMqUmZlUp9aXE8EwDJMuEuHqqKva0A4k0tMpUFA2JuCYAtPm+nMHT6kwGJuVROfvJ1oV8wDmmyTWkrUpJVbe/tAZ80iUSuxSQRAMEpbmrG+k/MAdTKEqTpPHftAK6Wrc7/ACIArLKUuD0KVfuICWptFTObiyb+8AJVB6T2hChf3gATUn+nqJKSfkcQEfML6ySeAOBANXgpSUm4sk7QErQcVTdIng8070ym2kg2taA6WyG8Y09h+XbZfnFqShIBGv8A94CdzI8Ry8VTTcwh5V0exgH+T/iIcZr7CXXlgtqBCidrXgOsWfGtL4dwu243NIKmki9l

1

Rait – pikk hoone, ridahoone. – Toim

2

Päringud – põrandatalad.

3

Paarid – talad, sarikad. – Toim

4

Kahmakas – sületäis.

5

Omanuhti – omapead.

6

Ärvima – pärima.

7

Breemeni Adam (Adam Bremensis) – 11. sajandi teisel poolel tegut-senud Breemeni vaimulik ja teoloog, kes sai tuntuks ajaloolase ja kroonikuna. Tema peateoseks on ajavahemikus 1075–1080 koostatud Gesta Hammaburgensis ecclesiae pontificum, üks peamisi varaseid kirjalikke allikaid Põhjamaade ajaloo kohta. – Toim

8

Tänapäeval Põhja-Saksamaal levinud alamsaksa keele (Nederdüütsch, Plattdüütsch) keskaegseks arengufaasiks oli keskalamsaksa keel, 14.–17. sajandini põhiline suhtlus- ja kirjakeel Põhja-Euroopas, iseäranis hansalinnades. Esimesed kirjalikud mälestised keskalamsaksa keeles pärinevad 13. sajandist. (Autori eksimus: Breemeni Adam kirjutas siiski ladina keeles.) – Toim

9

Hiiela – allilm, surnute kodu; paralleelnimetusena on tuntud ka Manala ja Toonela. – Toim

10

Nori – suurem kalapaat; uisk – rannasõiduks kasutatav kaubalodi.

Скачать книгу