Putini propagandamasin. Pehme jõud ja Venemaa välispoliitika. Marcel H. Van Herpen

Putini propagandamasin. Pehme jõud ja Venemaa välispoliitika - Marcel H. Van Herpen


Скачать книгу
Komisjon, mille rajas Lenin 20. detsembril 1917.

      7

      Michel Heller, „Analyse politique (physique et métaphysique)”, 168.

      8

      Vladimir N. Brovkin, Russia after Lenin: Politics, Culture, and Society, 1921–1929 (London: Routledge, 1998), 81.

      9

      Brovkin, Russia after Lenin.

      10

      Bolševike propagandaosakonna mudel koos mitmete allosakondadega võis olla eeskujuks Josef Goebbelsi juhitud propaganda- ja rahvaharidusministeeriumile, mis koosnes viiest osakonnast: raadio-, ajakirjandus-, aktiivpropaganda-, filmi- ja rahvaharidusosakonnast.

      11

      Roger B. Nelson, „Hitler’s Propaganda Machine”, The New York Times (juuni 1933).

      12

      Nelson, „Hitler’s Propaganda Machine”.

      13

      Marquis de Custine, Lettres de Russie: La Russie en 1839, ed. Pierre Nora (Paris: Gallimard, 1975), 370.

      14

      Custine, Lettres de Russie, 367.

      15

      Custine, Lettres de Russie, 365.

      16

      Custine, Lettres de Russie, 370.

      17

      Üks selle näiteid on Huffington Postis nädal pärast Krimmi annekteerimist avaldatud artikkel, milles autor kirjutab: „Obama administratsioon on jõuliselt eitanud süüdistusi, et Ukraina uus režiim on täis uusfašiste, vaatamata sellele, et tõendid räägivad vastupidist. Sellised kategoorilised salgamised lisavad usutavust väidetele, et USA aitas kaasa Venemaa-vastasele salasepitsusele [sic]” (Vrd Michael Hughes, „The Neo-Nazi Question in Ukraine”, The Huffington Post (11. märts 2014), http://www.huffingtonpost.com/michael-hughes/the-neo-nazi-questionin_b_4938747.html.) Neli päeva varem kirjutas BBC korrespondent: „[Paremäärmusluse] rolli presidendi ametist tagandamisel ja uue Euromaidani juhitava valitsuse moodustamisel ei tohiks üle tähtsustada … Euromaidani ametnikud ei ole fašistid, nagu ka fašistid ei domineeri valitsuses.” (Vrd „Ukraine’s Revolution and the Far Right”, BBC (7. märts 2014), http://www.bbc.com/news/world-europe-26468720.)

      18

      Jolanta Darczewska, „The Anatomy of Russian Information Warfare – The Crimean Operation, A Case Study”, Point of View, no. 42 (mai 2014), Warsaw, Center for Eastern Studies, 5.

      19

      „Беженка из Славянска вспоминает, как при ней казнили маленкого сына и жену ополченца“, Первый Ка

1

Bridget Kendall, „Russian Propaganda Machine ‘Worse Than Soviet Union’,” BBC (5. juuni 2014).

2

Kendall, „Russian Propaganda Machine ‘Worse Than Soviet Union’”.

3

David Welch, „Introduction” in Nazi Propaganda: The Power and the Limitations, ed. David Welch (London: Routledge, 2014), 2.

4

Michel Heller, „Analyse politique (physique et métaphysique)”, in La désinformation: arme de guerre, ed. Vladimir Volkoff (Lausanne: L’Age d’Homme, 2004), 167.

5

John Barron, „Analyse par ‘l’Ennemi principal’,” in La désinformation: arme de guerre, ed. Vladimir Volkoff, 179.

6

„Tšekaa” on lühend venekeelsest ВЧК-st (Всероссийская чрезвычайная комиссия (по борьбе с контрреволюцией и саботажем)), mis tähendab Kontrrevolutsiooni ja Sabotaažiga Võitlemise Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon, mille rajas Lenin 20. detsembril 1917.

7

Michel Heller, „Analyse politique (physique et métaphysique)”, 168.

8

Vladimir N. Brovkin, Russia after Lenin: Politics, Culture, and Society, 1921–1929 (London: Routledge, 1998), 81.

9

Brovkin, Russia after Lenin.

10

Bolševike propagandaosakonna mudel koos mitmete allosakondadega võis olla eeskujuks Josef Goebbelsi juhitud propaganda- ja rahvaharidusministeeriumile, mis koosnes viiest osakonnast: raadio-, ajakirjandus-, aktiivpropaganda-, filmi- ja rahvaharidusosakonnast.

11

Roger B. Nelson, „Hitler’s Propaganda Machine”, The New York Times (juuni 1933).

12

Nelson, „Hitler’s Propaganda Machine”.

13

Marquis de Custine, Lettres de Russie: La Russie en 1839, ed. Pierre Nora (Paris: Gallimard, 1975), 370.

14

Custine, Lettres de Russie, 367.

15

Custine, Lettres de Russie, 365.

16

Custine, Lettres de Russie, 370.

17

Üks selle näiteid on Huffington Postis nädal pärast Krimmi annekteerimist avaldatud artikkel, milles autor kirjutab: „Obama administratsioon on jõuliselt eitanud süüdistusi, et Ukraina uus režiim on täis uusfašiste, vaatamata sellele, et tõendid räägivad vastupidist. Sellised kategoorilised salgamised lisavad usutavust väidetele, et USA aitas kaasa Venemaa-vastasele salasepitsusele [sic]” (Vrd Michael Hughes, „The Neo-Nazi Question in Ukraine”, The Huffington Post (11. märts 2014), http://www.huffingtonpost.com/michael-hughes/the-neo-nazi-questionin_b_4938747.html.) Neli päeva varem kirjutas BBC korrespondent: „[Paremäärmusluse] rolli presidendi ametist tagandamisel ja uue Euromaidani juhitava valitsuse moodustamisel ei tohiks üle tähtsustada … Euromaidani ametnikud ei ole fašistid, nagu ka fašistid ei domineeri valitsuses.” (Vrd „Ukraine’s Revolution and the Far Right”, BBC (7. märts 2014), http://www.bbc.com/news/world-europe-26468720.)

18

Jolanta Darczewska, „The Anatomy of Russian Information Warfare – The Crimean Operation, A Case Study”, Point of View, no. 42 (mai 2014), Warsaw, Center for Eastern Studies, 5.

19

„Беженка из Славянска вспоминает, как при ней казнили маленкого сына и жену ополченца“, Первый Канал (12. juuli 2014).

20

Putini iga-aastase pressikonverentsi ajal viitas Ksenia Sobtšak kanalist Dožd TV otsesõnu sellele episoodile. „Mul on tunne, et föderaalsed kanalid õhutavad teadlikult viha Vene ühiskonnas,” ütles ta, „võtke näiteks episood risti löödud poisiga Slovjanskis, mida näidati esimeses föderaalses kanalis, kus riigil on enamusosalus. See episood … tõestati, et see on vale, aga mitte keegi ei vabandanud selle pärast.” (Vrd „News Conference of Vladimir Putin”, Venemaa presidendi ametlik veebileht (18. detsember 2014), http://eng.news.kremlin.ru/news/23406/print.)

Скачать книгу