Saatuslik afäär. Esimene raamat. Sari "Harlequin", "Mõrvad Washingtonis". Marie Force
ähvardama.“
„Milles siis probleem?“ uuris Sam, piieldes himuralt mehe teist sõõrikut.
„Elanike privaatsus ja muu sarnane jama. Pidin neile meelde tuletama – kaks korda –, et oma korteris mõrvati Ameerika Ühendriikide senaator ja kas nad ikka tahavad veel rohkem ebameeldivat meediakajastust, kui nad nagunii saavad.“
„Tubli, Freddie. Agressiivne peab olema.“ Sam üritas meest alatasa ärgitada välitööle minema ja tunnistajatega suhtlema. Freddie, vastupidi, näägutas teda selle pärast, et tal väljaspool tööd eraelu polnud.
„Õppisin parimalt.“
Sam näitas talle keelt.
„Me võtsime senaatori kodunt ja töö juurest kõik kaasa – arvutid, kaustad ja muu taolise kraami. Labor tegeleb praegu arvutitega. Homme võtame kaustad ette.“
„Tore.“
„Mida sa O’Connoritest arvad?“
„Vanemad olid muserdatud. See polnud teeseldud. Sama võib öelda õe kohta.“
„Aga vend?“
„Tundus vapustatud, aga ütles, et oli koos naisega, kelle nime ta ei mäleta.“
„Ta peab selle naise nime ütlema, kui tahab, et too talle alibi annaks.“
„Ja ta teab seda kahtlemata hästi,“ tähendas Sam, muiates, mõeldes Terry O’Connori kohmetusele ja Grahami silmanähtavale pahameelele.
„Nii läheb, kui magad võõraga. Mõelda, et pead minema inimese juurde, kellega sa magasid, ja küsima tema nime.“
Sami nägu lahvatas punaseks, kui mälestused üheöösuhtest Nickiga otsustasid just sel hetkel end ilmutada. „Rahu, Freddie. Ära hakka moraali lugema.“
„See on lihtsalt järjekordne märk meie riigi moraalsest langusest.“
Tuttavat väidet kuuldes Sam ägas ja küsis: „Kohtuarstilt on uudiseid?“
„Veel mitte. Neil olevat palju tööd ees.“
„Kes on tähtsam kui USA senaator?“
Freddie kehitas õlgu. „Ära sõima sõnumitoojat.“
„Minu lemmikspordiala.“
„Tean. Kas sel tüübil, kes ta leidis, oli alibi? Cappuano?“
„Jah.“ Sam otsustas sel hetkel, et ei räägi Freddiele oma varasemast kokkupuutest Nickiga. Mõned asjad olid isiklikud ja ta ei tahtnud ega vajanud Freddie hukkamõistu. Ta oli ikka veel iseendale pahane, et oli mõrvajuurdluse ajal nende kunagist ühist ööd maininud. „Ta oli terve öö alluvatega koos tööl ja selle kontrollin ma homme üle.“
„Mis siis edasi?“
„Hommikul vestleme O’Connori alluvatega ja külastame Senati vähemuse liidrit,“ ütles Sam, jutustades paarimehele Graham O’Connori ammusest vihavaenust Stenhouse’iga.
Freddie hõõrus oma kandilist lõuga. Lisaks paljudele teistele puudustele, oli ta ka veel klassikaliselt kena mees. Elu pole õiglane. „Huvitav,“ ütles Freddie.
„Senaator O’Connor juhtis tähelepanu ajastusele – see oli tema poja senaatorikarjääri kõige tähtsama hääletuse eelõhtu.“
„Keegi ei tahtnud, et see hääletus toimuks?“
„See on väga motiivi moodi. Kui me homme O’Connori alluvatega vestleme, peame uurima nii poliitilist kui ka isiklikku elu. Kellega ta kohtus? Kes võis tema peale viha kanda? Tead ju küll.“
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.