Kuu kroonikad 3: Cress. Марисса Мейер
seda, et ta kavatseb riikidesse sisse tungida. Mul ei ole ka dokumentatsiooni selle kohta, et ta soovib Tema Majesteeti mõrvata. Need on peamiselt mu enda kahtlused ja spekulatsioonid, mis põhinevad emanda sõnadel.”
„Pole viga, võtame kõik, mis sul on. Levana juba ründas meid korra. Vaevalt on vaja maalasi väga palju veenda, et ta seda uuesti teeks.”
Cress noogutas, kuid ta entusiasm kahanes. Ta köhatas kurgu puhtaks. „Mu emand tunneb salvestised ära. Ta teab, et just mina need teile andsin.”
Cinderi naeratus hakkas tuhmuma ja Cress teadis, et ei pea oma mõtet rohkem täpsustama. Reetmise eest ta tapetakse.
„Mul on kahju,” lausus Cinder. „Kui meil oleks võimalik sind kuidagi ta käest ära päästa, teeksime seda, aga me ei saa Kuule minemisega riskida. Läbi pordi turvaväravate minemine...”
„Ma ei ole Kuul!” Lootusesädemest innustununa paiskusid need sõnad uperpallitades Cressi huulilt. „Te ei peaks Kuule minema. Ma ei ole seal.”
Cinder uuris Cressi selja taga asuvat ruumi. „Aga ütlesid ennist, et ei saa Maaga ühendust, seega ei ole sa...”
„Olen satelliidil. Võin teile oma koordinaadid anda. Kontrollisin juba mitu nädalat tagasi, kas teie Rampionil on ühilduv põkkumismehhanism. On küll, või vähemalt on see teie laeva standardsetel kapselhõljukitel. Teil... teil on kapslid ikka alles, eks?”
„Oled satelliidil?” kordas Thorne.
„Jah. Kuueteisttunnisel polaarsel orbiidil ümber Maa.”
„Kui kaua sa oled seal elanud?”
Tüdruk keerutas juukseid ümber sõrmede. „Seitse aastat... või nii.”
„Seitse aastat? Omapäi?”
„J-jah.” Tüdruk kehitas õlgu. „Emand täiendab mu vee- ja toiduvarusid ning pääsen võrku. See ei olegi nii hull, aga... noh...”
„Aga oled vang,” lausus Thorne.
„Eelistan varianti hättasattunud neiukesest,” pomises Cress.
Üks Thorne’i suunurk kerkis samasuguseks täiuslikuks naeratuseks, mis oli ka tema lõpufotol. Pisut üleannetu ja igatepidi võluv.
Cressi süda jättis löögi vahele, kuid kui nad ka märkasid, mil moel ta toolil sulas, ei öelnud nad midagi.
Punapäine tüdruk nõjatus tahapoole, kaadrist välja, kuigi Cress kuulis teda endiselt. „Põhimõtteliselt ei saa me teha midagi, mis paneks Levana tahtma meid veel rohkem leida kui praegu.”
„Pluss,” lisas Cinder kaaslastega pilke vahetades, „kas me tõesti tahame Levana hoole alla jätta inimest, kes oskab meie hõljukit jälitada?”
Kohtadest, kus juuksed verevarustuse kinni surusid, hakkasid Cressi sõrmed surisema, kuid ta pani seda vaevu tähele.
Thorne kallutas pead ja piidles teda läbi ekraani. „Olgu pealegi, neiuke. Saada need koordinaadid siiapoole.”
Kuues
peatükk
„Edasi õhtusöögi juurde. Tema Kuu Majesteet kiitis pärast meie viimast vestlust heaks tseremooniale järgneva traditsioonilise kaheksakäigulise pidusöögi. Selleks pakun välja alustada nelja erineva sashimi’ga, järgneb kerge supp. Ehk näiteks haiuimesupi imitatsioon, mis minu arvates looks meeldiva tasakaalu vanade traditsioonide ja moodsa tunnetuse vahel.” Pulmakorraldaja tegi pausi. Kui oma kabineti diivanil lebav Kai ja tema peanõunik Konn Torin ainsatki vastuväidet ei esitanud, köhatas naine hääle puhtaks ja jätkas: „Kolmandaks käiguks võiks näiteks olla kena mooritud seakülg rohelise mangoga. See juhataks sisse meie taimetoidust koosneva vahepala, milleks soovitan banaanilehtede asemel mooniseemnetega madukurki. Viiendaks käiguks kavatsesin toitlustajatega arutada mõne kooriklooma karrit, võib-olla erksavärvilises kookose-laimikastmes. Kas Tema Majesteedil on eelistust – homaarid, krevetid või kammkarbid?”
Kai tiris käsivarre niipalju näolt, et saaks läbi sõrmede pulmakorraldaja poole kõõritada. Ilmselt ammu neljakümnendatesse jõudnud Tashmi Priyal oli sedasorti nahk, mis polnud pärast kahekümne üheksandat eluaastat päevagi vananenud. Naise juuksed hakkasid seevastu tasapisi hallinema ja Kai arvas, et ilmselt on see protsess viimase nädala jooksul kiirenenud. Naine oli nimelt ainus inimene, kes tegeles pruudi soovide edastamisega ülejäänud pulmakorraldajatele. Keiser ei alahinnanud hetkekski pinget, mida kuninganna Levanaga töötamine talle põhjustama pidi.
Õnneks näis noormehele, et naine on oma töös väga, väga osav. Ta võttis hetkegi kõhklemata vastu kuningliku pulma planeerimise ülesande ega kohkunud Levana nõudmiste ees kordagi tagasi. Professionaalne perfektsionism paistis igast otsusest, isegi hoiakust ja välimusest – petlikult tagasihoidlikust jumestusest ja soengust, milles ei olnud ainuski karv vales kohas. Sellele lihtsusele pakkus kontrasti traditsioonilistest India saridest koosnev garderoob – rikkalik siid, mida kaunistasid kalliskivitoonid ja keerukad tikandid. Niisugune kombinatsioon andis Priyale kuningliku oleku, mis temal endal, nagu Kai isegi teadis, hetkel puudus.
„Kammkarbid, homaarid...” pomises ta soovist tähele panna. Alistudes sulges ta taas silmad. „Ei, mul ei ole eelistusi. Mida iganes Levana tahab.”
Üürike vaikus, enne kui Kai kuulis küünte klõpsatust naise tahvlil. „Ehk naaseme hiljem pidusöögi menüü juurde. Mis puudutab tseremooniat – kas kiidate heaks kuninganna otsuse valida tseremoonia läbiviijaks Aafrika peaminister Kamin?”
„Ma ei oska kedagi sobivamat ette kujutada.”
„Suurepärane. Ja kas olete mõelnud ka oma abielutõotustele?”
Kai norsatas. „Kustutage kõik, mis on mingilgi moel seotud armastuse, austuse ja rõõmuga. Viskan oma allkirja alla.”
„Tema Majesteet,” sekkus Torin omasel viisil. Mehe hääletoon pani austava tiitli kõlama kui manitsuse.
Kai ajas end ohates istukile. Torin istus Priya vastas, käsi ümber madala klaasi, kus ei olnud midagi peale jääkuubikute. Tavaliselt ei olnud mehel kombeks tipsutada ja see tuletas Kaile meelde, et ajad on pingelised kõigi jaoks.
Ta libistas pilgu tagasi Priyale. Naise ilme oli professionaalselt osavõtmatu. „Mida te tõotuste koha pealt välja pakute?”
Naise silmanurgad tõmbusid peaaegu vabandavalt kortsu. Kai mõistis, et teda on tabamas midagi jubedat. „Tema Kuu Majesteet pakkus välja, et kirjutate oma tõotused ise, Tema Majesteet.”
„Oh taevane arm.” Ta kukkus tagasi patjadele. „Palun, ükskõik mida peale selle.”
Kõhklus. „Kas soovite, et need teie eest kirjutaksin, Tema Majesteet?”
„Kuulub see teie tööülesannete hulka?”
„Minu tööülesanne on tagada, et pulmapidu läheks sujuvalt.”
Ta piilus üles seina ääristavate nikerdatud tupsuliste lühtrite poole. Pärast kabineti täielikku pahupidi pööramist, milleks kulus ta turvameeskonnal nädal, leidsid nad ühest lühtrist üheainsa salvestusseadme. Väiksema kui ta sõrmeküüs. See oli ainuke seadeldis, mille nad avastasid. Polnud kahtlustki, et see oli Kuu päritolu ning Kail oli kogu aeg õigus – Levana nuhkis ta järel.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную