Spionaaži alused. Viktor Suvorov
lahingutegevus ja relvastus – operatiivne.
• Kõik, mis on rindest kõrgemal – strateegiline.
• Peale selle viidi sisse ka palju täpsem astendus:
• Kuni diviisini kaasa arvatud – taktikaline tasand.
• Korpus (laskur-, dessant-, tanki- ja nii edasi) – operatiiv-taktikaline.
• Armee (üldvägede, tanki-, õhu-) – operatiivne.
• Rinne (armeegrupp, sõjaväeringkond, laevastik) – operatiivstrateegiline.
• Rindegrupp, strateegilise suuna ülemjuhatus, kõrgem ülemjuhatus – strateegiline.
Need astendused ei ole teineteisega vastuolus, lihtsalt esimene on rohkem üldine, teine rohkem detailne.
Pataljonid, polgud, brigaadid, diviisid, korpused, armeed, rinded ja laevastikud, rinnete grupid ja kõik relvajõud olid ette nähtud lahingutegevuse läbiviimiseks – see on selge. Kuid lahingutegevust peab tagama. Tänapäevases sõjas kuuluvad lahingutegevust tagavate liikide hulka:
• Luure.
• Kaitse massihävitusrelva eest.
• Raadioelektrooniline võitlus.
• Maskeering.
• Insenerialane tagamine.
• Julgestus.
See raamat on luurest, seepärast peatume eelkõige sellel kõige peamisel lahingutegevust tagaval liigil.
Kogu sõjakunsti jagamisel (lahingutegevustes) kolmeks tasandiks jaguneb luure kui üks lahingutegevust tagav liik samuti taktikaliseks, operatiivseks ja strateegiliseks.
Kui tahame mõista erinevate riikide luureorganisatsioonide struktuuri, olgu see siis NSV Liidu KGB esimene peavalitsus, Ameerika CIA või Briti MI-6, siis esimese asjana võtame paberilehe ja joonistame skeemi: eesotsas ülem (šeff, direktor või kes seal neil on), tal on asetäitjad, nende kontrolli all on valitsused, departemangud, osakonnad ja nii edasi.
Kui püüame kasutada samasugust organisatsioonianalüüsi meetodit GRU suhtes, siis ei saa me midagi aru või saame aru moonutatult. Asi on selles, et GRU on kõigest tohutu ja väga võimsa sõjaväeluure püramiidi tipp. Aga kogu sõjaväeluure püramiid on orgaaniliselt ja lahutamatult seotud kogu Nõukogude relvajõudude organismiga. Tundmata relvajõudude struktuuri ja organisatsiooni põhimõtteid, pole võimalik mõista, kuidas töötab sõjaväeluure.
Et näidata erinevust sõjaväeluure töös kõigil kolmel tasandil, toon ühe näite.
10. juuli 1943. aastal, Ponõri raudteejaam magistraalil Moskva-Simferoopol. Kell 13.41 kandis Keskrinde 13. armee 29. laskurkorpuse 307. laskurdiviisi 384. üksiku luureroodu vaatleja roodukomandörile ette sellest, et näeb vastase positsioonidel värsket rinnatist.
Mõistagi polnud luureroodu komandöril õigust uskuda sellise tähtsusega teadet vaid sõnadele toetudes, seepärast tormas ta ise vaatluspunkti, vaatles läbi stereotoru tähelepanelikult värske mulla künkaid, veendus isiklikult, et vaatleja pole eksinud ning kandis viivitamatult ette diviisi luureülemale.
Mind seal polnud. Mind polnud tollal isegi kavas. Kuid olen täiesti veendunud, et diviisi luureülem, usaldamatusest elevil, külvas luureroodu ülema üle lõbusa ropendamisega ja hoiatas vastutuse eest. Tol hetkel oli luureülem lausa kohustatud möirgama ülemusliku möirgega ja ropus stiilis väljendama midagi sellist, mis tõlkes üldinimlikku keelde tähendas: kontrolli otsekohe veel kord! Ise lasen maha, kui eksisid!
Diviisi luureülem, kaotamata kallihinnalisi sekundeid, kandis uudise ette diviisi staabiülemale polkovnik V. F. Mamontovile, too 307. laskurdiviisi komandörile kindralmajor Jenšin, Mihhail Aleksandrovitšile. Selge, et saanud sellise uudise, haaras diviisikomandör telefonitoru ja edastas selle 29. laskurkorpuse komandörile kindralmajor Slõškin, Afanassi Nikitovitšile.
Antud teate iga etapi läbimisel nõudis kõrgemalseisev komandör, kasutades rikast ja mitmekesist mittenormatiivset sõnavara, et alamal seisev kontrolliks isiklikult teate õigsust, meenutas isiklikku vastutust ja ähvardas karmi karistusega juhul, kui andmed ei leia kinnitust.
Siis ei arvestatud minutite, vaid sekunditega. 29. laskurkorpuse komandör kandis ette 13. armee juhatajale kindralleitnant Puhhov, Nikolai Pavlovitšile, too Keskrinde juhatajale armeekindral Rokossovski, Konstantin Konstantinovitšile, Rokossovski andis teate kinnise side abil ülemjuhatajale, Nõukogude Liidu marssal Stalinile: Ponõri, värske rinnatis!
Mõistagi, Keskrinde juhataja, kontrollimata isiklikult teate õigsust, ei omanud õigust kanda ülemjuhatajale ette sellise vapustava tähtsusega teadet. Seepärast algas armeekindral Rokossovski telefoniettekanne sõnadega „kontrollimata andmetel“. Rokossovski kinnitas Stalinile kohe, et kõik võimalikud meetodid teate kontrollimiseks on ette võetud: õhku on tõstetud Keskrinde 16. õhuarmee kõik luurelennukid vastava arvu hävitajate katte all.
Selle näite varal näeme, kuidas töötab sõjaväeluure. Võimalik, et teade värskest rinnatisest Ponõri jaama piirkonnas on kõige tähtsam luureettekanne, mille ülemjuhataja sai Nõukogude sõjaväeluurelt Teise maailmasõja käigus. Ning see teade ei tulnud rangelt konspireeritud agendilt, mitte GRU-lt, vaid lihtsalt stereotoruga vaatlejalt.
Too vaatleja polnud ilmselt kunagi mitte midagi kuulnud GRU-st, sellegipoolest oli ta sõjaväeluuraja, tolle gigantse luurepüramiidi osa, mis algab roodudest ja pataljonidest ja mida kroonib kindralstaabi luure peavalitsus.
Siin mind katkestatakse: Teise maailmasõja ajal sai ülemjuhataja Nõukogude Liidu marssal Stalin sõjaväeluurelt andmeid selle kohta, et USA-s käivad tööd tuumarelva loomisel. Kas see pole palju tähtsam teade, kui uudis mingist värskest rinnatisest?
Ei vaidle vastu, teade aatompommist on tähtis. Väga tähtis! Ja ikkagi ei saa me tõsimeeli võrrelda informatsiooni tööst mingi aatompommi loomisel erakordselt tähtsa teatega värskest rinnatisest!
Ärge punnige vastu, nõustuge: nende ettekannete tähtsus on võrreldamatu.
Vaatame seltsimees Stalini silmadega sõjaväeluure 10. juulil 1943. aastal saadud ja otsekohe Kremlisse edastatud informatsioonile.
22. juunil 1941. aastal andis Saksamaa ootamatu löögi Nõukogude Liidu pihta. Suvi oli kohutav. Kaadri-Punaarmee purustati täielikult, see kaotas tuhandeid tanke ja lennukeid, kümneid tuhandeid suurtükke ja miinipildujaid, sadu tuhandeid kuulipildujaid, miljoneid ühikuid laskurrelvi, miljoneid võitlejaid ja komandöre tapetute ja vangi langenutena. Sügisel jõudsid sakslased Moskva alla. Moskva langemine võis tähendada režiimi ja riigi hävingut.
Nõukogude Liit sattus huku äärele, kuid pidas vastu. Ning detsembris läks Punaarmee otsustavale vasturünnakule. Maksti määratu hind, kuid vaenlane paisati Moskva müüride alt minema.
1942. aasta kevadel viis Punaarmee läbi rea grandioosseid pealetungioperatsioone, mis lõppesid niisama grandioossete katastroofidega: Nõukogude vägede ümberpiiramine Harkivi all, Krimmi rinde hukk, Leningradi deblokeerimise katsete läbikukkumine. Aga vastane, haaranud initsiatiivi, andis 1942. aasta suvel löögi Volga ja Põhja-Kaukaasia suunal. Ning taas tõusis Nõukogude Liidu kohale hukkumise oht. Kui sakslased lõikavad Volga Stalingradi juures läbi, siis häirub riigi varustamine Bakuu naftaga. See on surm.
Sügisel käisid rinnetel pikale venivad kurnavad lahingud, kuid kohe kui lumi maha tuli ja algasid käredad külmad, läks Punaarmee pealetungile, mis kujunes hiilgavaks võiduks Stalingradi piirkonnas. Kahte kõige edukamat rinnet juhtisid Stalingradi lahingus kindralleitnandid Rokossovski ja Vatutin. Mõlemale omistas Stalin kindralpolkovniku – ja peagi – armeekindrali auastmed.
Pärast Stalingradi aeti sakslasi läände. Kaks rinnet, mida juhtisid Rokossovski ja Vatutin, murdsid kaugele ette. Kuid naaberrinded ei suutnud pealetungi arendada ning Stalin käskis oma kahel väljapaistval väejuhil peatuda. Kujunes võimas kaar, mis oli painutatud vastase suunas. Kaks kõige edukamat rinnet olid kolmelt küljelt Saksa vägede poolt juba sisse piiratud. Jäi