Edasi. Talv 2021. Edasi
King tuli välja juba 1967. aastal. See argument on täna taas aktuaalseks muutunud seoses COVID-i
pandeemiaga ja laiemalt robotisee-rimise kardetavate tagajärgedega. Arvukad raportid, mis hindavad töö-kohtade kadu ja muutumist, ei paku tulevikuolukorrast siiski üheselt sel-get pilti. Võimalik töökohtade kadu on riigiti erinev ja isegi USA kohta on pakutud numbreid 9–47 protsendini. Siiani pole töökohti oluliselt vähemaks jäänud, vaid need on liikunud teis-tesse majandusvaldkondadesse. Jääb ka arusaamatuks, mille poolest oleks UBI tõhusam meede vaesuse vastu kui praegused olemasolevad programmid (kui kahes esimeses punktis mainitud aspektid kõrvale jätta).
Kas UBI vajab eelarvesse lisaraha?
Lühike vastus on, et see oleneb polii-tika eesmärgist. Juhul kui lahenda-takse halduskoormuse vähendamise probleemi, siis pole lisalaekumisi vaja. Raha tõstetakse eelarves lihtsalt ringi, liites mitmed väikesed skeemid üheks. Lihtsam menetlemiskord võib
Aeg-ajalt juhtub nõnda, et kõigepealt pannakse paika lahendus ja alles pärast hakatakse sellele n-ö sobivat probleemi juurde otsima. Baasraha skeemiga on üsna sama lugu.
3 www.kela.fi/web/en/basic-income-experiment4 ILO raport (2018). www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---ed_protect/---soc_sec/documents/publication/wcms_648602.pdf
seerimise tõttu töö kaotanutele – ning abivajajate juurdekasv on nii suur, et olemasolevad sotsiaalprogrammid ei pea sellele vastu. Siin domineerivad vasakpoolsed seisukohad, mille järgi maksma peavad need, kes sotsiaalse probleemi on põhjustanud – seega tehnoloogiafirmad. Elon Musk on üks neist, kes leiab, et robotiseeri-misest tuleneva tööliste vaesumise peavad kinni maksma ettevõtted, kes massiliselt roboteid ja tehisintellekti kasutavad.
Fundamentaalsem kui lihtsalt raha vajadus on küsimus sellest, mil-lise heaolurežiimiga UBI paremini sobitub.
Tim Vlandas5, üks Euroopa tuntu-maid UBI uurijaid Oxfordist leiab, et baasraha süsteem erineb klassikalis-test heaoluriigi printsiipidest kahes olulises võtmes. Esiteks, see ütleb lahti sotsiaaltoetuste vajaduskoha-suse loogikast, ja teiseks, eirab ka sot-siaalkindlustuse omapanuse loogikat. Seega ei sobituks baasraha süsteem justkui heaolurežiimide tüpoloogiaga üldse.
Vaadates seda, kus UBI teemad aktiivsemalt arutamist leiavad, ütleks mina, et lõhe anglosaksi ja Mandri-Eu-roopa heaolumudelite vahel on siin ikkagi näha. UBI arutelud ja ka katsetu-sed on rohkem levinud anglosaksi hea-olurežiimides kui Mandri-Euroopas. Sellel on mitu põhjust: a) anglosaksi mudelid eelistavad rahalisi siirdeid teenuste pakkumisele; b) heaoluriik on siin õhuke, mistõttu nende büro-kraatlik võimekus sobib pigem lihtsate abirahaskeemide haldamiseks; c) ini-meste / sotsiaalsete klasside tulueri-sused on suuremad ja vaeste osakaal ühiskonnas suurem, mistõttu ka vaja-dus abirahade järele on suurem.
Mandri-Euroopa sotsiaalkindlus-tusele tuginevatel heaolurežiimidel on pakkuda UBI-le oma alternatiiv: kontrollitud miinimumpalk. See on väga bismarckiaanlik, meie jaoks tammsaarelik – tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka... heaolu. Kuna EL-i sot-siaalpoliitika paradigmad on vormi-nud EL-i asutajamaad, siis pole imes-tada, et just EL-i miinimumpalk on see, mis direktiivina6 käiku läks. Nen-des Mandri-Euroopa heaoluriikides, kus sotsialistide mõju on tugevam kui Saksamaal või Beneluxi maades, on UBI-laadsed ideed rohkem levinud. Hispaania reageeris COVID-i pandee-miale sellega, et hakkas 2020. aasta suvel maksma vaesematele peredele 462–1015 euro suurust toetust olene-valt pere koosseisust ja nende muudest sissetulekutest. Veebruaris 2021 tea-tas Hispaania, et juurutas 4-päevase töönädala koos riikliku dotatsiooniga, vältimaks palga vähenemist.
Peamine põhjus, miks Mandri-Eu-roopa universaalse rahajagamise suh-tes tõrksam on, ei peitu ainult protes-tantlikus tööeetikas ja võib-olla isegi mitte eeskätt selles. Tähtis on kogu heaoluriigi disain ja täpsemalt tööand-jate ja ametiühingute roll tulude kogu-misel ning jaotamisel. Just tugevaid ametiühinguid on peetud UBI põhi-listeks kritiseerijateks, sest hüvede jaotamine väljaspool töösuhteid võib ohustada nende (võimu)positsioone. Tim Vlandas ongi avastanud, et riiki-des, kus töötute toetused on helded, on toetus UBI-le väiksem. Kehtib ka vastupidine: seal, kus töötute rahali-sed toetused on väiksed, ligipääs neile raske ja töötutele on seatud kohustus ennast aktiivsena hoida, on toetus uni-versaalsele baasrahale suurem.
Kas avalikkuse toetus UBI-le resoneerub heaolurežiimidega?
Üldiselt on küsitlustulemusi veel vähe ja nende põhjal saab pigem spekulee-rida kui midagi kindlat väita. 2019. aasta lõpus kolmes anglosaksi tüüpi heaoluriigis tehtud gallup7 näitas, et USA-s toetab UBI-d 43%, Ühendku-ningriigis 77% ja Kanadas 75% täis-kasvanutest, kusjuures raha peaks enamiku inimeste meelest tulema just
Mehhiko
Tšiili
Türgi
Kanada
USA
Iisrael
Eesti
Läti
Uus-Meremaa
Slovakkia
Austraalia
Tšehhi
Iirimaa
Ühendkuningriik
Holland
Jaapan
Poola
Ungari
Norra
Island
Kreeka
Sloveenia
Saksamaa
Šveits
Luksemburg
Portugal
Hispaania
Rootsi
Belgia
Austria
Itaalia
Prantsusmaa
Soome
Taani
UBI kulud vaesuspiiri tasemel ja praegused sotsiaalkaitsekulud suhtena SKP-sse (valitud riikides)
% SKP-st
40%
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
Allikas: autori arvutused põhinevad ILO maailma sotsiaalkaitse andmebaasil.