Loss. Franz Kafka
aga kõik mu palved on asjata, tund aega enne tema tulekut tormavad nad ikka sisse nagu tõprad talli. Aga nüüd peavad nad tõesti talli minema, kus ongi nende koht. Kui teid siin ei oleks, kisuksin ma selle ukse lahti ja Klamm ise peaks nad välja kihutama.» – «Kas ta siis ei kuule neid?» küsis K. «Ei,» ütles Frieda, «ta magab.» – «Mis,» hüüdis K., «ta magab? Kui ma tuppa vaatasin, oli ta ju veel ärkvel, istus laua ääres!» – «Nii istub ta alati,» ütles Frieda, «ta magas juba siis, kui teie teda nägite. Kas ma muidu oleksin teil lasknud sisse vaadata? See ongi tema magamisasend, need härrad magavad väga palju, raske on sellest aru saada. Aga noh, kui ta nii palju ei magaks, kuidas ta siis suudaks neid inimesi kannatada? Nüüd pean ma nad ise välja kihutama.» Ta võttis nurgast piitsa ja hüppas üheainsa kõrge, aga mitte päris kindla hüppega, umbes nii, nagu talleke kepsab, tantsijate suunas. Alguses pöördusid need talle vastu, nagu oleks saabunud uus tantsutüdruk, ja silmapilguks jäi tõesti mulje, nagu tahaks Frieda piitsal langeda lasta, kuid siis tõstis ta selle uuesti. «Klammi nimel,» hüüdis ta, «talli, kõik talli!» Nüüd nägid nad, et tal on tõsi taga, K-le mõistetamatus hirmus rüsisid nad tahapoole, esimeste tõukest avanes uks, sisse uhkas ööõhku, kõik kadusid koos Friedaga, kes neid ilmselt üle hoovi talli kihutas.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.