Kingitud maitsed. Evelin Ilves

      Kreeka

      Kreekas elab 86 inimest ühel ruutkilomeetril, kokku 11,3 miljonit.

      Parim tuttavaks saamise viis on külaskäik. Siis võib ka juhtuda, et armutakse või leitakse hoopis sõber. Meiega juhtus nii üks kui ka teine. Nüüd oleme 15 aasta jooksul pea igal suvel Kreekas käinud, see sai alguse Georgios Papandreou7 ametlikust kutsest tollasele Eesti välisministrile, millest on kasvanud soe sõprus. Kreeka on rabanud antiikkultuuri rohkusega, väikesaarte puutumatusega, kirglike kurblike lauludega, hiiglasuure ja kollase kuuga ning muidugi toiduga. Kreeklaste oskus kaladega ümber käia on muljet avaldav ja nende lahkus külaliste vastu on ületamatu. Kui me ühel järjekordsel reisil kesköö paiku – 5 minutit enne sulgemist – ühte külataverni sisse astusime, ei kergitanud keegi kulmugi. Nüüd ma enam ei imesta, kuidas me tookord sujuvalt kella kolme paiku öösel kogu köögimeeskonnaga veel ühispilti tegema asusime ja siis, chef’i soe kalli kaasas, oma hotelli poole vantsisime. See ongi ehtne Kreeka, hoomamatu ja kirglik. Oma toidule saad kreekaliku puudutuse, kui kasutad oliiviõli, sidrunit ja punet.

      Greece

      In Greece an average of 86 people lives on one square kilometre, for a total population of 11.3 million.

      The best way to become acquainted with someone is to pay them a visit – one can fall in love, or find a new friend. We’ve experienced both. We have visited Greece almost every summer, for 15 years. This all started from Georgios Papandreou’s8 official invitation to the then Estonian foreign minister, which has grown into a warm friendship. Greece has smitten us with the abundance of its ancient culture, its small untouched islands, its passionately sad songs, its giant yellow moon and, of course, the food. Their skill at preparing fish is impressive, and their hospitality equally impressive. When, on one of our regular trips, we stepped into a village tavern around midnight – five minutes before closing – no one raised an eyebrow. Now, we are no longer amazed how, at three in the morning, we proceeded to take a group picture with the entire kitchen staff and, thereafter, were sent off with a warm hug by the chef and trudged off to our hotel. This is the real Greece – unpretentious and passionate. You can give your food a Greek flavour by using olive oil, lemons and oregano.

      Melizano salat à la O Koztakne

      Vahemere piirkonnas on vist igal maanurgal, võib-olla lausa igal külal oma versioon grillitud baklažaanidest. Küll tehakse sellest vormiroogasid, küll salateid, dipikastmeid jms. Skiathose saarel – see on üks sadadest rannikulähedastest väikesaartest – sattusime ikka ja jälle imemaitsva toidu peale. Iga kord veidike erinev, kuid see näis tõepoolest kohalik hõrgutis olevat. Ühel hetkel ei pidanud me enam vastu ja palusime kokalt õpetussõnu. O Koztakne taverni kokk oli ehtkreekalikult lahke mees ja kribis retsepti otse arve