Filmiesteetika. Alain Bergala

Filmiesteetika

Martin, Le Langage cinématographique [1955], Pariis: Éditions du Cerf, 1985, lk 151.

19

Polüseemia: sama sõnaga seotud tähenduste paljusus.

20

Süntagma: lingvistikas tähendab see “esmase artikulatsiooni” ühikute (= sõnade) jada. Analoogselt kutsutakse filminduses “süntagmaks” järjestikuste ühikute, näiteks plaanide jada.

21

Näited: Robert Bressoni filmis “Malbe naine” (Une femme douce, 1969) tsiteeritakse Michel Deville’i filmi “Benjamin” (1968); René Allio filmis “Üks ja teine” (L’Une et l’autre, 1976) tsiteeritakse Max Ophülsi filmi “Nauding” (Le Plaisir, 1952), jpt.

22

Näited: David Wark Griffith, “Sallimatus” (Intolerance, 1916); Věra Chytilová “Midagi muud” (O něčem jiném, 1964); Jean-Luc Godard, “Üks pluss üks” (One Plus One ehk Sympathy for the Devil, 1968); Pier Paolo Pasolini, “Sigala” (Porcile, 1969) jpt.

23

Christian Metz, “Montage et discours”, – Essais sur la signification au cinéma II [1972], Pariis: Klincksieck, 2003, lk 95.

24

Sõna “Kinematograaf” [Cinématographe] kasutati Prantsusmaal 20. sajandi alguses laiemalt ka kino kui institutsiooni tähenduses ning järgnevatel aastakümnetel viitamaks varajasele kinoinstitutsioonile. Toim.

25

Christian Metz, “Montage et discours”, – Essais sur la signification au cinéma II, lk 90–91.

26

Marcel Martin, Le Langage cinématographique, lk 131.

27

Béla Balázs, Theory of the Film: Character and Growth of a New Art [vene keeles 1945], tlk Edith Bone, New York: Dover, 1970, lk 123.

28

Jean Mitry, Esthétique et psychologie du cinéma: Les structures, Pariis: Éditions Universitaires, 1963, lk 35

1

Cadre tähendab prantsuse keeles muuhulgas nii füüsilist pildiraami kui ka filmipildi kujuteldavat piiri. Tlk.

2

Termin découpage tuleb kasutusele 1910. aastatel ning tähistab esialgu stsenaariumi jaotust stseenideks, ehk filmi viimast paberil ette valmistavat etappi. Hiljem hakatakse terminit kasutama filmilavastamise ja – kriitika kontekstis pidades silmas filmi tajutava aeg-ruumi jaotust. (Vt ka 2. peatüki 3.1. alajaotist.) Toim.

3

Rudolf Arnheim, Film as Art [saksa keeles 1932], Berkeley: University of California Press, 1957, lk 12.

4

Noël Burch, Une praxis du cinéma [1969], Pariis: Gallimard, 1986, lk 39–58.

5

Vt Pascal Bonitzer, Le Regard et la voix, Pariis: UGE, 1976.

6

Vt Ernst Gombrich, Art and Illusion: A Study in the Psychology of Pictorial Representation, London: Phaidon, 1960; Rudolf Arnheim, Film as Art, lk 8–34.

7

Fookuskaugus on parameeter, mis ei sõltu ainult objektiivi ehitusest. Objektiivi läbiva valguse hulk sõltub diafragma avast ja objektilt kiirguva valguse hulgast.

8

Eesti keeles on kasutusel ka mõisted “teravussügavus”, “sügavusteravus” ning “teravusala”. Tlk.

9

Terminit profondeur de champ saab sõna-sõnalt mõista kui “välja sügavust”. Toim.

10

Vendade Lumière’ide nime kahetähenduslikkusega, lumière tähendab prantsuse keeles valgust, on Godard mitmel korral mänginud. Godard loob paralleeli Lumière’ide ja maalikunstnike vahel andes mõista, et valgus on, samuti nagu vennad ise, üks filmikunsti alustaladest. Vt Jean-Luc Godard, Jean-Luc Godard par Jean-Luc Godard. Tome 1, 1950–1984, toim Alain Bergala, Pariis: Cahiers du cinéma, 1998, lk 280jj. Toim.

11

Jean-Louis Comolli, “Technique et idéologie: Caméra, perspectives, profondeur de champ”, – Cahiers du cinéma, nr 229, 1971, lk 4–21; nr 230, 1971, lk 51–57; nr 231, 1971, lk 42–49; nr 233, 1971, lk 39–45; nr 234–235, 1971–1972, lk 94–100; nr 241, 1972, lk 20–24.

12

Analoogfilmi puhul on standardkiiruseks kinnitatud 24 kaadrit sekundis, kuid teatavasti pole see alati nii olnud: tummfilmi kiirus oli väiksem (16–18 kaadrit sekundis) ja see polnud nii rangelt fikseeritud; kiirus “kõikus” märgatavalt sel pikal perioodil (peaaegu kakskümmend aastat), mis kulus tummfilmidelt helifilmidele üleminekuks, ja kogu selle aja vältel kiirus aina kasvas.

13

Olgu lisatud, et väga sageli kaasnes tummfilmi näitamisega “muusikaline taust”, mille enamasti tekitas poodiumil musitseeriv viiuldaja ning mis pidi sisendama publikule režissööri soovitud meeleolu.

14

André Bazin, Qu’est-ce que le cinéma? [1958–1962], Pariis: Éditions du Cerf, 1985, lk 64.

15

Vt Barthélémy Amengual, René Clair, Pariis: Seghers, 1963.

16

Alexander Walker, The Shattered Silents: How the Talkies Came to Stay, New York: William Morrow & C°, 1981, lk 132.

17

“Pildiriba” on filmi visuaalne kontinuiteet, kantud mis tahes analoogse (nt filmilint), digitaalse (nt DVD, VOD) vms vahendusvormist. Toim.

18

Marcel Martin, Le Langage cinématographique [1955], Pariis: Éditions du Cerf, 1985, lk 151.

19

Polüseemia: sama sõnaga seotud tähenduste paljusus.

20

Süntagma: lingvistikas tähendab see “esmase artikulatsiooni” ühikute (= sõnade) jada. Analoogselt kutsutakse filminduses “süntagmaks” järjestikuste ühikute, näiteks plaanide jada.

21

Näited: Robert Bressoni filmis “Malbe naine” (Une femme douce, 1969) tsiteeritakse Michel Deville’i filmi “Benjamin” (1968); René Allio filmis “Üks ja teine” (L’Une et l’autre, 1976) tsiteeritakse Max Ophülsi filmi “Nauding” (Le Plaisir, 1952), jpt.

22

Näited: David Wark Griffith, “Sallimatus” (Intolerance, 1916); Věra Chytilová “Midagi muud” (O něčem jiném, 1964); Jean-Luc Godard, “Üks pluss üks” (One Plus One ehk Sympathy for the Devil, 1968); Pier Paolo Pasolini, “Sigala” (Porcile, 1969) jpt.

23

Christian Metz, “Montage et discours”, – Essais sur la signification au cinéma II [1972], Pariis: Klincksieck, 2003, lk 95.

24

Sõna “Kinematograaf” [Cinématographe] kasutati Prantsusmaal 20. sajandi alguses laiemalt ka kino kui institutsiooni tähenduses ning järgnevatel aastakümnetel viitamaks varajasele kinoinstitutsioonile. Toim.

25

Christian Metz, “Montage et

Скачать книгу