Kompass: noorte inimõigushariduse käsiraamat.2012. a. täielikult läbi vaadatud ja muudetud redaktsioon. Grupi autorid
Juhtige tähelepanu ka sellele, mida piltidel ei näidata. Selgitage, kuidas pilte lõigatakse, et suunata tähelepanu sellele, mida fotograaf (või fototoimetaja) tahab näidata. Samuti rääkige pildiallkirjade koostamisest. Seda tehes võib olla kasulik kasutada võõrkeelset ajalehte – nii on lihtsam ignoreerida teksti sisu ja keskenduda ainult pildi põhjal tekkivale muljele.
Julgustage rühmi, et nad oleksid oma ideedes ja nende esitlusviisis loomingulised. Nad võivad kirjutada teksti, lõigata fotosid sobivaks ja joonistada karikatuure. Valmiv ajaleht võib olla tõsise, humoorika või iroonilise alatooniga. Sõltuvalt rühma taustast peate ise otsustama, kui palju sellist ajakirjanikutöö köögipoolt neile lahti rääkida ja kui palju lasta neil endal välja mõelda.
Variandid
Selle harjutuse võib üles ehitada ka raadio- või telesaate ümber. Kui valite telesaate võimaluse, oleks väga hea, kui saaksite näidata pimendatud ruumis arvutist või projektorist pilte seinale, et osalejatel tekiks realistlikum telerivaatamise mulje. Veel üks variant on koostada veebilehekülg või blogi.
Soovitusi jätkutegevusteks
Arutage rühma koostatud uudislugudega seotud õiguste aspekte. Näiteks kuidas on need õigused meie riigis kaitstud?
Osalejad võiksid võtta ühendust kohaliku ajalehe, raadio- või telejaamaga ning uurida ajakirjanike käest, kuidas nende töö käib, ja vestelda ajakirjanduse objektiivsusest ning sellest, kuidas kajastatakse meedias muu maailma sündmusi ja inimõigustega seotud küsimusi.
Kui rühmale meeldib piltidega tegeleda ning neid huvitab, kuidas meedia pilte kasutab ja vahel kuritarvitab, võib neile soovitada harjutusi „Osa pildist” ja „Pildiallkirjad”, mida on kirjeldatud harjutuse „Piltidega mängimine” (lk 249) alapunktis „Rohkem võimalusi piltidega mängimiseks”. Kui rühmale meeldivad kiiret mõtlemist eeldavad harjutused, võivad nad proovida kätt harjutusega „Üks minut” (lk 199), milles käsitletakse spordi ja inimõiguste vahekorda.
Kui aga rühm eelistaks lõõgastuda ja muusikat kuulata, saades samal ajal teadmisi teiste rahvaste, kultuuride, muusika ja keele kohta, võite kaaluda õppepaketis All Different – All Equal sisalduvat harjutust „Knysna Blue”.
Ideid tegutsemiseks
Paljud kohalikud raadiojaamad võimaldavad kogukonna ühendustel ise raadiosaateid teha. Viige rühmaga läbi projekt, et teha raadiosaade mõnel osalejate jaoks olulisel teemal, näiteks pealkirjaga „Mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt”.
Saidilt www.newtimes.dk leiate näiteid selle kohta, kuidas varjupaigataotlejad on Taanis meediat kasutanud. Soovi korral võite aidata oma riigis varjupaigataotlejatel (või muul vähemusrühmal) midagi sarnast teha.
Kasutage oma sõnumite avaldamiseks nii kohalikku meediat (raadio, ajalehed) kui ka ülemaailmseid kanaleid, nagu sotsiaalvõrgustikud (Facebook, Twitter) ja blogid.
Lisateave
Allpool on loetletud mõningaid teemasid, mis selle harjutusega seostuvad.
a) Meedia
1. Nii noored kui ka täiskasvanud elavad pidevalt eri meediakanalitest lähtuva teabetulva all. Mõned inimesed taipavad seda, teised mitte. Võime endilt küsida: mida me kogu selle teabega peale hakkame? Kas me kõik oleme tänu sellele asjadega paremini kursis või kas see on üldse vajalik?
2. Kasumi teenimine muutub meediaorganisatsioonide jaoks aina olulisemaks ning sellega seostuvad sellised murettekitavad arengud nagu sõnumi lihtsustamine, stereotüüpsed käsitlused ja sensatsioonijanu. Kas kvaliteetsete uudiste leidmine muutub järjest raskemaks?
3. Eriti raske on kvaliteetseid uudiseid leida ebavõrdsusega seotud teemadel ning kui jutt käib arengumaadest. Lääneriikide ajakirjanikud näevad muu maailma uudiseid läbi oma kultuuriprisma. Väga tihti on selle tulemuseks negatiivsed ja süngetes värvides lood. Ühepoolne käsitlus ja negatiivsus on selles vallas normiks saanud. Kas olete nõus?
4. Internetikasutuse levik on toonud kaasa ajakirjanduse allakäigu. Endine Washington Posti korrespondent ja praegu Berkeley California Ülikoolis ajakirjanduse professorina töötav Neil Henry on öelnud: „Näen maailma, mille tehnoloogilises keeristormis ei peeta avalikes huvides toimuvaid tõeotsinguid enam ühiskonna kultuuriväärtuseks; maailma, kus laialdaselt tunnustatud kõlbelisi väärtusi järgiv kutseline ajakirjandus muutub meie kasvavates uudiste- ja teabesüsteemides üha haruldasemaks, kui me põgeneme internetti, et kogeda värskeimat „uut” trendi. See tekitab minus paratamatult hirmu tuleviku ees, kus vilunud ajakirjanikke jääb üha vähemaks, kus uudiste otsing ei anna vastuseks uudiseid, vaid keldriblogijate värskeimat nipsakat sõnavahtu, valitsusametnike toodetud võltsuudiseid ning üksnes müügist huvitatud reklaamifirmade poolt ajakirjanduse sildi all pakutavat suhtekorraldusteksti.”
5. Blogipidajate tekstid ja sotsiaalvõrkudes avaldatavad postitused toovad maailmas toimuvat meile oluliselt lähemale. Selline toormaterjal võib jätta väga sügava mulje. Piisab, kui mõelda näiteks maavärinaid, muid katastroofe või sõdu vahetult käsitlevatele blogidele, amatöörvideotele ja postitustele sotsiaalvõrkudes.
6. Tänu internetile on kogu maailma inimestele avanenud ligipääs iga riigi uudistele ja teabeallikatele. See raskendab oluliselt tsensuuri.
7. Kas objektiivsus on võimalik või vajalik? Kas enda rahvuskesksusest on üldse võimalik pääseda? Kas ka nn „tasakaalustatud” käsitlus, kus sõna antakse mõlemale poolele, võib olla tegelikult kallutatud? Näiteks kuigi valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC) on korduvalt kinnitanud, et inimtegevus on avaldanud maailma kliimale selgelt tuvastatavat mõju ning globaalne soojenemine on kohest sekkumist vajav tõsine probleem, on seda käsitlevates uudistes tavakohaselt sõna antud ka vähemuses olevatele globaalse soojenemise eitajatele, kelle seisukohti on sel moel oluliselt võimendatud.
b) Inimõiguste temaatika
Meedial on mõistagi oluline roll, et suurendada üldsuse teadlikkust inimõigustest. Siiski peaksime olema valvsad selle suhtes, millise nurga alt ja millistel motiividel neid küsimusi kajastatakse. Igaüks peaks oskama uudiseid kriitiliselt jälgida, et näha, mida ja kuidas meile esitatakse ja millest jäetakse rääkimata. Näiteks sõja puhul võivad ajalehed nimetada sõdijaid kas vabadusvõitlejateks või terroristideks, olenevalt ajalehetoimetuse poliitilistest vaadetest. Teistest kultuuridest pärit inimeste kujutamine ei pruugi olla objektiivne. Näiteks eskimoid võidakse kujutada karmis kliimas karastunud eksootilise rahvana, kes püüab säilitada oma traditsioonilist eluviisi igludes, aga kui jutt läheb vaalapüügile, nimetatakse neid ühtäkki mõrtsukateks.
c) Tegutsemistahe
Mõned imiteeringus kasutatud pildid peaksid kujutama võimalusi, kuidas inimesed, eriti noored, saaksid probleemküsimustes midagi praktilist ära teha. Õpetajate ja noorsootöötajatena soovime noori motiveerida, et nad töötaksid parema maailma loomise nimel. Me mõtleme sellele, kuidas saaks kõige paremini noori aktiviseerida ning kas praegu pakutavad võimalused on tegelikult noorte jaoks köitvad. Mingil määral aitab neile küsimustele vastata ka see, kui me näeme, milliseid pilte noored selles harjutuses ajalehe esiküljele valivad.
Teadmiseks
Harjutuse aluseks on algselt hollandi keeles ilmunud harjutus „Uudistevabrik”, mille töötas välja Rob Adriansen koos flaami vabaühenduste katusorganisatsiooni NCOS esindajatega. Euroopa Kultuuridevahelise Õppimise Liidu (European Federation for Intercultural Learning, EFIL) palvel tõlkis selle inglise keelde ja kohandas seda Nele Hiers.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст