Korrakaitseseadus. Kommenteeritud väljaanne. Коллектив авторов
>
23.02.2011. aastal võeti Riigikogus vastu ja 01.07.2014. aastal jõustus korrakaitseseadus (edaspidi KorS), mis sätestab avaliku korra kaitse üldpõhimõtted, alused ja korralduse.
Korrakaitseseaduse kommenteeritud väljaande koostamise vajadus tuleneb Eesti õiguskorra paradigmaatilisest muutusest: paljudele korrakaitseorganitele (edaspidi KKO) on antud riikliku järelevalve pädevus ning volitused kohaldada üld- ja erimeetmeid, kuid neil puuduvad vajalikud (alus)teadmised. Kommenteeritud seadus võimaldab ühelt poolt seda lünka täita, teisalt võiks ühtlustuda ka üleriigiline praktika.
Korrakaitseõiguses puuduvad praegu terviklikud teavikud. Korrakaitseametnike (esma)koolitusteks on koostatud koolitusmaterjale, kuid puudub süsteemne ja kogu seadust tõlgendav materjal. Sisekaitseakadeemias on 2010. aastal välja antud õppevahend „Politsei järelevalve menetlus“, kuid selle sisu on praeguseks suures osas aegunud.
Korrakaitseseaduse kommenteeritud väljaanne sisaldab mitmesugust teavet. Viidatakse nii kohtulahenditele, õiguskantsleri soovitustele, õigusalasele teaduskirjandusele, uuematele teadusuuringutele (kajastades doktoriväitekirjade tulemusi), kuid näiteid tuuakse ka elulistest juhtumitest, mis on korrakaitseõiguse rakendamisel tõusetunud. Teaviku lõpuossa on lisatud ülevaatlikud tabelid meetmete õiguspäraseks kohaldamiseks ja dokumenteerimiseks ning joonised vahetu sunni kasutamise lubatavusest.
Teavikut saavad kasutada nii üliõpilased ja õppejõud kui ka korrakaitseorganite järelevalveametnikud, kellele on valdkondlike seaduste alusel antud pädevus tegutseda erikorrakaitseorganina ning volitused kohaldada erimeetmeid.
Kommentaari tekst on lõpetatud 12. märtsil 2017. aastal.
KOMMENTAARIDE AUTORID
PhD Mait Laaring §-d 1, 2, 3, 4, 5, 161, 162; 23–25, 58–68.
mag. iur. Siiri Pars §-d 12, 28, 30–351, 44–572, 69–73.
mag. iur. Helen Kranich §-d 7–9, 11, 26–27, 28, 29, 83.
mag. iur. Ele Nuka §-d 36–43.
MA Jaak Kiviste §-d 74–81.
mag. iur. Monika Mikiver §-d 13–16, 82.
mag. iur. Triin Roosve §-d 6, 10.
MA Ülle Vanaisak §-d 17–22.
KASUTATUD LÜHENDID
KASUTATUD ÕIGUSAKTIDE LÜHENDID
KORRAKAITSESEADUS
Vastu võetud 23.02.2011 (RT I, 22.03.2011, 4), jõustunud 01.07.2014. Muudetud viimati 02.12.2016 (RT I, 02.12.2016, 5), mis jõustus 12.12.2016.
1. PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolev seadus sätestab avaliku korra kaitse (edaspidi korrakaitse) üldpõhimõtted, alused ja korralduse.
(2) Käesolevas seaduses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(3) Riikliku järelevalve meetme kohaldamisel eriseaduse alusel lähtub korrakaitseorgan eriseaduses sätestatust, järgides käesoleva seaduse põhimõtteid. Eriseaduses reguleerimata juhtumil lähtutakse korrakaitseseaduses sätestatust.
(4) Korrakaitseorgani ülesanded ja tegevus süüteomenetluses on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikus ja väärteomenetluse seadustikus. Tegevuse õigusliku aluse valiku riikliku järelevalve menetluse või süüteomenetluse vahel määrab meetme objektiivne eesmärk.
(5) Käesolevat seadust ei kohaldata julgeolekuasutuste tegevusele julgeolekuasutuste seadusest tulenevate ülesannete täitmisel, välja arvatud kuriteo tõkestamine.
(6) Käesolevat seadust ei kohaldata Kaitseväe tegevusele riigi sõjalisel kaitsmisel, sõjalise kaitse ettevalmistamisel, rahvusvahelise sõjalise kohustuse täitmisel või julgeoleku tagamisel Kaitseväe julgeolekualal. [RT I, 12.03.2015, 1 – jõust 01.01.2016]
(7) Käesolevat seadust ei kohaldata ühe haldusorgani poolt teise haldusorgani tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse üle järelevalve teostamisel ega ühe haldusekandja poolt teise haldusekandja haldusülesande täitmise õiguspärasuse ja otstarbekuse üle järelevalve teostamisel.
(8) Käesolevat seadust ei kohaldata:
1. haldusorgani poolt tegevus-, ehitus-, keskkonna- või muu loa andmise menetluses;
2. haldusorgani poolt isikule tema taotlusel soodustava haldusaktiga antava toetuse andmise menetluses. [RT I, 13.03.2014, 4 – jõust 01.07.2014]
(9) Käesolevat seadust ei kohaldata vanglateenistuse tegevusele kinnipeetava ja vahistatu suhtes vangistuse ja eelvangistuse täideviimise korraldamisel ning Politsei- ja Piirivalveameti tegevusele arestialuse suhtes aresti täideviimisel ja vahistatu viibimisel arestimajas.
[RT I, 13.03.2014, 4 – jõust 01.07.2014]
1. Korrakaitseseadus (edaspidi KorS) sätestab avaliku korra kaitse üldpõhimõtted, alused ja korralduse ning moodustab sellega korrakaitseõiguse üldosa. Korrakaitseõigus on haldusõiguse osa, mille eesmärk on avaliku korra ennetav ehk preventiivne kaitsmine.
Korrakaitseõiguse eriosa koosneb korrakaitseõiguse eri valdkondi reguleerivatest õigusnormidest valdkondlikes seadustes ja määrustes, nt liiklusseaduses (edaspidi LS), toiduseaduses (edaspidi ToiduS), nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses (edaspidi NETS), lennundusseaduses (edaspidi LennS), seadme ohutuse seaduses (edspidi SeOS) jne. Erandina on KorS-is korrakaitseõiguse eriosa valdkondadest reguleeritud avalikus kohas käitumise nõuete õigus (KorS-i 4. peatükk). Korrakaitseõiguse allikateks on ka Euroopa Liidu1 ja rahvusvahelise õiguse otsekohalduvad aktid.
Korrakaitseõiguse eriosasse kuuluvate normide kohaldamisel tuleb üldregulatsioonina lähtuda KorS-ist (vt KorS-i § 1 lg 3). Samas võib korrakaitseõiguse eristamine muudest õigusvaldkondadest ja seega ka KorS-i kohaldamisala määratlemine olla teatud juhtudel keerukas.
Lisaks üld- ja eriosaks jagamisele on korrakaitseõigust võimalik sisemiselt jagada mitmeti:
1) haldusvälistele isikutele vahetult kohustusi panevaks normideks ja nende normide täitmise üle riikliku järelevalve teostamist reguleerivaks õiguseks (viimane on üldjuhul eriseaduste riikliku järelevalve peatükkides);
2) ohuennetusõiguseks, mis reguleerib avalikku korda ähvardava ohu ennetamist ja nn inspektsioonilise järelevalve teostamist, ning ohutõrjeõiguseks, mis reguleerib avalikku korda ähvardava ohu väljaselgitamist ohukahtluse korral, ohu tõrjumist ja korrarikkumise kõrvaldamist;
3) üldkorrakaitseorgni tegevust reguleerivaks õiguseks ja erikorrakaitseorganite tegevust reguleerivaks õiguseks;
4) materiaalseks ja formaalseks korrakaitseõiguseks jne.2
Korrakaitseõiguse mõistega seostub ka politseiõiguse mõiste.3 Need mõisted kattuvad osaliselt. Politseiõiguseks laiemas tähenduses võib nimetada kõiki politsei (politsei ja piirivalve seaduse (edaspidi PPVS) § 1 lg 2) haldusülesannete täitmist reguleerivaid õigusnorme (sh nii politsei tegevust korrakaitseorganina kui ka selliseid, mis ei reguleeri avaliku korra kaitsmist ega kuulu seega korrakaitseõigusesse). Politseiõigusena kitsamas tähenduses võib mõista politsei kui üldkorrakaitseorgani
Nt mitu korrakaitseõiguse valdkonda on lisaks riigisisesele õigusele reguleeritud Euroopa Liidu määrustega (nt järelevalve põllumajanduses, toiduohutuse tagamine, lennundus- ja mereohutuse tagamine jne).
vt ka Laaring 2015, lk 73.
Mõnes käsitluses nimetataksegi korrakaitseõigust ka politsei- ja korrakaitseõiguseks, nt Jäätma 2015, lk 8 jj.