Praktiline sotsiaalfarmaatsia. Ain Raal

Praktiline sotsiaalfarmaatsia - Ain Raal


Скачать книгу
id="u4c26278e-c89b-5f88-8f11-4967813e950d">

      KUIDAS SEDA RAAMATUT KASUTADA

      Raamat on jagatud üldosaks ja eriosaks.

      Üldosa 1. peatükis antakse ülevaade suhtlemisest tervishoius laiemalt ning erinevate patsiendirühmadega. Konkreetsemalt tutvustatakse ravimsuhtle-mist apteegis ning kvaliteetse iseravimise ja käsimüügiravimite kasutamise nõustamisteenuse põhimõtteid. Peatüki lõpetab nõustamise erietappe kirjel-dav kokkuvõtlik skeem. Üldosa 2. peatükis tutvustatakse ravimite erinevaid manustamisviise.

      Eriosa on jagatud kaheks peatükiks. 1. peatükis kirjeldatakse sagedase-mate haiguste või terviseprobleemide sümptomeid ning tutvustatakse üldiselt mingi vaevuse korral kasutatavaid käsimüügiravimeid ning looduslikke ravi-viise. Selline ülevaade võimaldab kiiresti ja lühidalt saada teavet konkreetsete haigussümptomite või terviseprobleemide korral kasutatavate raviviiside kohta. Et ravijuhistes kirjeldatakse erinevate toimeainete kasutamist peamiselt retseptiravimite annustes, siis lähtub selles raamatus toodud käsimüügiravi-mite manustamise ja annustamise info enamasti ravimi omaduste kokkuvõttes toodud teabest.

      Sagedasemate haiguste ja terviseprobleemide grupeerimisel ning järjestamisel on võetud aluseks probleemi ilmnemise ja sellega apteeki pöördumise sagedus. Eriosa peatükid on üles ehitatud järgmiselt:

      elundkonna, elundi või probleemi üldine kirjeldus;

      sagedasema haiguse või terviseprobleemi sümptomite kirjeldus;

      olulised küsimused sümptomite selgitamiseks apteegis, enamasti on lisa-tud ka sümptomite väljaselgitamise skeem;

      ohusümptomid, mille korral tuleb konsulteerida arstiga;

      käsimüügiravimite ja ravimtaimede kasutamise üldpõhimõtted, ena-masti on lisatud ka käsimüügiravimite toimeainepõhine tabel, kus on lühidalt kirjeldatud ravimi toime, manustamine, koos- ja kõrvaltoimed ning vajadusel lisatud märkused;

      kui haiguse või terviseprobleemi leevendamiseks või raviks Eestis käsi-müügiravimid või taimsed preparaadid puuduvad, siis ei ole seda infot ka lisatud.

      10 

      2. peatükis antakse detailsem teave sagedasemate haiguste ravis kasutatavate käsimüügiravimite ja ravimtaimedroogide kohta vastavalt järgmisele skeemile:

      toimemehhanism/koostis ja toime;

      manustamine ja annustamine, k.a ravimtaime asendamine teiste ravim-taimedega;

      võimalusel ka teave kasutamise kohta erinevatel patsiendigruppidel;

      koos- ja kõrvaltoimed, hoiatused.

      Eriosa on võimalik kasutada lähtuvalt soovitud informatsioonist. Haiguse- või terviseprobleemipõhine ülevaade võimaldab kiiresti ja lühidalt saada teavet konkreetsete haigussümptomite ning kasutatavate raviviiside kohta. Käsi-müügiravimite kasutamise peamised aspektid on kokkuvõtlikult kirjeldatud tabelites. Kui on vaja täpsemat informatsiooni konkreetse toimeaine, toime-ainete grupi või ravimtaimedroogi kohta, on seda teavet hõlbus leida eriosa 2. peatükist.

      Raamatus on võtmeinformatsioon toodud erinevat värvi infokastides:

      Sinine – infokast: kokkuvõtlik teave teema kohta

      Kollane – küsimuste kast: küsimused haigussümptomite selgitamiseks apteegis

      Punane – arstikast: põhjused arstiga konsulteerimiseks

      LÜHENDID

      AKE angiotensiini konverteeriv ensüüm

      ARB angiotensiini(II)retseporite blokaatorid

      AUC area under the curve – kõvera-alune pindala

      COX-1 ja COX-2 tsüklooksügenaasi isovormid 1 ja 2

      CYP2C19 tsütokroom-P450-süsteemi ensüüm, mida kodeerib geen 2C19

      CYP450 tsütokroom-P450

      FTU fingertip unit – sõrmeotsaühik

      GIT gastrointestinaaltrakt – seedetrakt, seedekulgla

      H1RB histamiin-1-retseptorite blokaatorid

      H2RB histamiin-2-retseptorite blokaatorid

      HEB hematoentsefaalbarjäär

      HDL-kolesterool suure tihedusega lipoproteiin-kolesterool

      HSV-1, HSV-2 herpeseviirus 1, herpeseviirus 2

      5-HT 5-hüdroksütrüptamiin ehk serotoniin

      kl klaasitäis

      KMI kehamassiindeks

      KNS kesknärvisüsteem

      LDL-kolesterool madala tihedusega lipoproteiin-kolesterool

      MAO monoamiinioksüdaas

      max maksimaalselt

      MSM metüülsulfonüülmetaan

      MSPVA mittesteroidsed põletikuvastased ained

      NSTEMI müokardiinfarkt, mille puhul EKG pildil puudub ST-seg-mendi elevatsioon

      PG, PGE1, PGE2 prostaglandiinid

      PIL teave kasutajale

      PMS premenstruaalne sündroom

      PPI prootonipumba inhibiitorid

      RDA recommended daily allowance – soovitatav ööpäevane kogus

      SPC summary of product characteristics – ravimi omaduste kokkuvõte

      spl supilusikatäis

      12

      SSRI selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid

      STEMI müokardiinfarkt, mille puhul on EKG pildil näha ST-seg-mendi elevatsioon

      TCA tritsüklilised antidepressandid

      TDP transdermaalne plaaster

      tl teelusikatäis

      ÜLDOSA

      1. SUHTLEMINE TERVISHOIUS

      1.1. Erialase suhtlemise põhimõtted

      1.1.1. Verbaalne suhtlemine

      1.1.2. Mitteverbaalne suhtlemine

      1.1.1. Verbaalne suhtlemine

      Tõhusa suhtlemise aluseks on selged eesmärgid ja plaan, kuidas kavandatu ellu viia. Hea suhtleja tervishoius peab olema erialaselt kompetentne ning tundma patsiendiga kontakti loomise ja hoidmise põhimõtteid. Peale selle peab tal olema ka kindel arusaamine tervishoiutöötaja peamisest ülesandest – pakkuda patsiendile tõhusat abi ja hoolt.

      Suhtlemine hõlmab erinevat tüüpi kontakte: massikommunikatsioon (tele-visioon ja raadio), suhtlemine suurtes gruppides (loengud, kõned), suhtlemine väikestes gruppides (koosolekud, arutelud) ja suhtlemine kahe inimese vahel. Viimane suhtlemise vorm on patsiendi ja tervishoiutöötaja kontaktis valdav. Verbaalse ja mitteverbaalse suhtlemise käigus edastatakse mõtteid, ideid, emot-sioone ja informatsiooni. Tervishoiutöötaja tegevused suhtlemisel patsiendiga on toodud infokastis 1.

      Teoreetilised suhtlemismudelid võimaldavad täpsemalt aru saada, mis toi-mub patsiendi ja tervishoiutöötaja kontakti käigus ning kuidas suhtlemist vajadusel muuta (tabel 1). Esimesed vastavad mudelid töötati välja üle 60 aasta tagasi ning mitme aastakümne jooksul keskendusid need enamasti patsiendi ja meditsiiniõe kontakti kirjeldamisele. Kui esialgu oli oluline kirjeldada suhtlemise erinevaid etappe, siis järgnevatel kümnenditel keskenduti rohkem kontakti sisule ning seda mõjutavatele teguritele, sh teabevahetusprotsessile, oskusele uurida ja kirjeldada haigussümptomeid, ning kontakti osapoolte vastastikusele mõjutamisele. Patsiendikeskse suhtlemise põhimõtted ilmusid mudelitesse


Скачать книгу