Praktiline sotsiaalfarmaatsia. Ain Raal
id="u4c26278e-c89b-5f88-8f11-4967813e950d">
KUIDAS SEDA RAAMATUT KASUTADA
Raamat on jagatud üldosaks ja eriosaks.
Üldosa 1. peatükis antakse ülevaade suhtlemisest tervishoius laiemalt ning erinevate patsiendirühmadega. Konkreetsemalt tutvustatakse ravimsuhtle-mist apteegis ning kvaliteetse iseravimise ja käsimüügiravimite kasutamise nõustamisteenuse põhimõtteid. Peatüki lõpetab nõustamise erietappe kirjel-dav kokkuvõtlik skeem. Üldosa 2. peatükis tutvustatakse ravimite erinevaid manustamisviise.
Eriosa on jagatud kaheks peatükiks. 1. peatükis kirjeldatakse sagedase-mate haiguste või terviseprobleemide sümptomeid ning tutvustatakse üldiselt mingi vaevuse korral kasutatavaid käsimüügiravimeid ning looduslikke ravi-viise. Selline ülevaade võimaldab kiiresti ja lühidalt saada teavet konkreetsete haigussümptomite või terviseprobleemide korral kasutatavate raviviiside kohta. Et ravijuhistes kirjeldatakse erinevate toimeainete kasutamist peamiselt retseptiravimite annustes, siis lähtub selles raamatus toodud käsimüügiravi-mite manustamise ja annustamise info enamasti ravimi omaduste kokkuvõttes toodud teabest.
Sagedasemate haiguste ja terviseprobleemide grupeerimisel ning järjestamisel on võetud aluseks probleemi ilmnemise ja sellega apteeki pöördumise sagedus. Eriosa peatükid on üles ehitatud järgmiselt:
elundkonna, elundi või probleemi üldine kirjeldus;
sagedasema haiguse või terviseprobleemi sümptomite kirjeldus;
olulised küsimused sümptomite selgitamiseks apteegis, enamasti on lisa-tud ka sümptomite väljaselgitamise skeem;
ohusümptomid, mille korral tuleb konsulteerida arstiga;
käsimüügiravimite ja ravimtaimede kasutamise üldpõhimõtted, ena-masti on lisatud ka käsimüügiravimite toimeainepõhine tabel, kus on lühidalt kirjeldatud ravimi toime, manustamine, koos- ja kõrvaltoimed ning vajadusel lisatud märkused;
kui haiguse või terviseprobleemi leevendamiseks või raviks Eestis käsi-müügiravimid või taimsed preparaadid puuduvad, siis ei ole seda infot ka lisatud.
10
2. peatükis antakse detailsem teave sagedasemate haiguste ravis kasutatavate käsimüügiravimite ja ravimtaimedroogide kohta vastavalt järgmisele skeemile:
toimemehhanism/koostis ja toime;
manustamine ja annustamine, k.a ravimtaime asendamine teiste ravim-taimedega;
võimalusel ka teave kasutamise kohta erinevatel patsiendigruppidel;
koos- ja kõrvaltoimed, hoiatused.
Eriosa on võimalik kasutada lähtuvalt soovitud informatsioonist. Haiguse- või terviseprobleemipõhine ülevaade võimaldab kiiresti ja lühidalt saada teavet konkreetsete haigussümptomite ning kasutatavate raviviiside kohta. Käsi-müügiravimite kasutamise peamised aspektid on kokkuvõtlikult kirjeldatud tabelites. Kui on vaja täpsemat informatsiooni konkreetse toimeaine, toime-ainete grupi või ravimtaimedroogi kohta, on seda teavet hõlbus leida eriosa 2. peatükist.
Raamatus on võtmeinformatsioon toodud erinevat värvi infokastides:
Sinine – infokast: kokkuvõtlik teave teema kohta
Kollane – küsimuste kast: küsimused haigussümptomite selgitamiseks apteegis
Punane – arstikast: põhjused arstiga konsulteerimiseks
LÜHENDID
AKE angiotensiini konverteeriv ensüüm
ARB angiotensiini(II)retseporite blokaatorid
AUC area under the curve – kõvera-alune pindala
COX-1 ja COX-2 tsüklooksügenaasi isovormid 1 ja 2
CYP2C19 tsütokroom-P450-süsteemi ensüüm, mida kodeerib geen 2C19
CYP450 tsütokroom-P450
FTU fingertip unit – sõrmeotsaühik
GIT gastrointestinaaltrakt – seedetrakt, seedekulgla
H1RB histamiin-1-retseptorite blokaatorid
H2RB histamiin-2-retseptorite blokaatorid
HEB hematoentsefaalbarjäär
HDL-kolesterool suure tihedusega lipoproteiin-kolesterool
HSV-1, HSV-2 herpeseviirus 1, herpeseviirus 2
5-HT 5-hüdroksütrüptamiin ehk serotoniin
kl klaasitäis
KMI kehamassiindeks
KNS kesknärvisüsteem
LDL-kolesterool madala tihedusega lipoproteiin-kolesterool
MAO monoamiinioksüdaas
max maksimaalselt
MSM metüülsulfonüülmetaan
MSPVA mittesteroidsed põletikuvastased ained
NSTEMI müokardiinfarkt, mille puhul EKG pildil puudub ST-seg-mendi elevatsioon
PG, PGE1, PGE2 prostaglandiinid
PIL teave kasutajale
PMS premenstruaalne sündroom
PPI prootonipumba inhibiitorid
RDA recommended daily allowance – soovitatav ööpäevane kogus
SPC summary of product characteristics – ravimi omaduste kokkuvõte
spl supilusikatäis
12
SSRI selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid
STEMI müokardiinfarkt, mille puhul on EKG pildil näha ST-seg-mendi elevatsioon
TCA tritsüklilised antidepressandid
TDP transdermaalne plaaster
tl teelusikatäis
ÜLDOSA
1. SUHTLEMINE TERVISHOIUS
1.1. Erialase suhtlemise põhimõtted
1.1.1. Verbaalne suhtlemine
1.1.2. Mitteverbaalne suhtlemine
1.1.1. Verbaalne suhtlemine
Tõhusa suhtlemise aluseks on selged eesmärgid ja plaan, kuidas kavandatu ellu viia. Hea suhtleja tervishoius peab olema erialaselt kompetentne ning tundma patsiendiga kontakti loomise ja hoidmise põhimõtteid. Peale selle peab tal olema ka kindel arusaamine tervishoiutöötaja peamisest ülesandest – pakkuda patsiendile tõhusat abi ja hoolt.
Suhtlemine hõlmab erinevat tüüpi kontakte: massikommunikatsioon (tele-visioon ja raadio), suhtlemine suurtes gruppides (loengud, kõned), suhtlemine väikestes gruppides (koosolekud, arutelud) ja suhtlemine kahe inimese vahel. Viimane suhtlemise vorm on patsiendi ja tervishoiutöötaja kontaktis valdav. Verbaalse ja mitteverbaalse suhtlemise käigus edastatakse mõtteid, ideid, emot-sioone ja informatsiooni. Tervishoiutöötaja tegevused suhtlemisel patsiendiga on toodud infokastis 1.
Teoreetilised suhtlemismudelid võimaldavad täpsemalt aru saada, mis toi-mub patsiendi ja tervishoiutöötaja kontakti käigus ning kuidas suhtlemist vajadusel muuta (tabel 1). Esimesed vastavad mudelid töötati välja üle 60 aasta tagasi ning mitme aastakümne jooksul keskendusid need enamasti patsiendi ja meditsiiniõe kontakti kirjeldamisele. Kui esialgu oli oluline kirjeldada suhtlemise erinevaid etappe, siis järgnevatel kümnenditel keskenduti rohkem kontakti sisule ning seda mõjutavatele teguritele, sh teabevahetusprotsessile, oskusele uurida ja kirjeldada haigussümptomeid, ning kontakti osapoolte vastastikusele mõjutamisele. Patsiendikeskse suhtlemise põhimõtted ilmusid mudelitesse