Murdumine. Viktor Suvorov
Seepärast pole vaja minevikus sorida.
Väite esimene pool on vaieldamatu: möödanikku tagasi ei saa. Aga miks mitte selles sorida, ammutades õppetunde tulevikuks?
Pärast malepartiid analüüsivad sajad ja tuhanded eksperdid ning asjaarmastajad suurmeistrite vigu. Pärast seda, kui õpetaja kontrollis etteütlust, parandas punase tindiga vihikuid ja pani hinded, teevad õpilased vigade parandust. Pärast seda, kui lõppes lennupäev, viib õhupolgu komandör läbi lendude analüüsi.
Pärast seda, kui pommitaja Tu-4 viskas Totski polügoonil tuumapommi ja väed murdsid läbi epitsentri operatiivavarusse, kogus Nõukogude Liidu marssal Žukov kindralid kokku ja viis läbi õppuste analüüsi: sina tegutsesid õigesti, aga sul tuleks järgmisel korral arvestada näe neid möödalaske.
Meie riik lendab juba sada aastat kuristikku. Kes segab meid läbi viia nende lendude analüüsi? Kas me ei ole käest lasknud, erinevalt teiste riikide rahvastest, oma ajaloolist šanssi, kui andsime timukatele andeks nende kuritööd ja jätsime istuma mugavatesse kabinettidesse?
Minevikku tagasi ei too. Kuid huvitav oleks olnud teada saada, millist teed oleks läinud meie ajalugu, kui meie rahvas oleks vajalikul hetkel tegutsenud märksa julgemalt?
3. peatükk
Sellest, et olukord Ungaris on pinev, olid Nõukogude seltsimehed teadlikud. Sellest kandis Moskvasse ette Nõukogude saadik seltsimees Andropov, Juri Vladimirovitš.
Ja mitte tema üksi. Ungari territooriumil töötasid seltsimehed KGBst ja GRUst, nägid kõike oma silmadega, kirjutasid Moskvasse ettekandeid. Ettekanded muutusid üha ärevamateks, eriti selle foonil, et ka Poolas võis iga hetk prahvatada.
Erikorpuse komandör kindralleitnant Laštšenko sai juba 1956. aasta juunis Žukovi käsu töötada välja vennalikule Ungari rahvale internatsionaalse abi osutamise ja vajadusel võõras kodus korra majjalöömise plaan. Rahustamise plaan sai nime „Laine” („Волна”). 20. juulil 1956. aastal kinnitas Žukov selle plaani.
23. oktoobril 1956. aastal, samal päeval, kui Stalini kuju murdus saabaste kohalt ja prantsatas sillutisele, andis NSV Liidu kaitseminister, Nõukogude Liidu marssal Žukov erikorpuse komandörile kindralleitnant Laštšenkole Moskvast käsu tõsta korpus lahinguhäirega jalule ja asuda täitma plaani „Laine”.
17. kaardiväe mehhaniseeritud diviis asus Austria piiril. Selle ülesanne oli piiri katmine.
2. kaardiväe mehhaniseeritud diviis liikus Budapesti peale.
Erikorpuse tugevdamiseks plaani „Laine” kohaselt viidi Ungarisse üks diviis Nõukogude vägede koosseisust Rumeeniast, 33. kaardiväe mehhaniseeritud diviis ja kaks diviisi Ees-Karpaatia sõjaväeringkonnast, 11. kaardiväe mehhaniseeritud diviis ja 128. kaardiväe laskurdiviis. Nende kolme diviisi komandöridel oli käsk vajadusel tungida üle piiri lahinguga, kasutades kõiki nende käsutuses olevaid vahendeid.
24. oktoobril kell 2 öösel sisenesid esimesed 2. kaardiväe mehhaniseeritud diviisi tankid Budapesti tänavatele.
Kell 2.15 ületasid 11. kaardiväe mehhaniseeritud diviisi eelsalgad piiritõkkepuid maha sõites NSV Liidu ja Ungari piiri.
Kell 6 hommikul sisenesid 33. kaardiväe mehhaniseeritud diviisi üksused peajõududena Ungari territooriumile.
Samal ööl maandati Tököli lennuväljale Balti sõjaväeringkonna koosseisust 7. kaardiväe õhudessantdiviisi 108. kaardiväe õhudessantpolk. Varsti paisati lennukitega siia veel kaks õhudessantpolku Kiievi sõjaväeringkonna 31. kaardiväe õhudessantdiviisist.
Lennuväli võeti tugevdatud kaitse alla. Siia paiknes ümber erikorpuse komandopunkt ja Nõukogude Liidu saatkond. Tököl muutus millegi Versailles’i sarnaseks Pariisi Kommuuni mahasurumise ajast.
Koidikuks hõivati erikorpuse 2. kaardiväe mehhaniseeritud diviisi jõududega ja võeti valve alla parlamendi ja Ungari Töörahvapartei keskjuhtkonna hoone, riigipank, post, telegraaf, parteiajalehe toimetus ja teised eriti tähtsad objektid.
Rahustamise üldjuht oli Varssavi lepingu riikide ühendatud relvajõudude ülemjuhataja Nõukogude Liidu marssal Konev. Tema komandopunkt paiknes algul Nõukogude territooriumil Beregovos, kuid viidi peagi üle Ungarisse, Szolnoki linna. Karistusoperatsiooni üldjuhiks oli Nõukogude Liidu kaitseminister, kolmekordne Nõukogude Liidu kangelane, Nõukogude Liidu marssal Žukov.
Kokku olid erikorpuse, mis juba asus Ungaris, ning kahe mehhaniseeritud ja ühe laskurdiviisi, mis viidi Ungarisse Nõukogude Liidu ja Rumeenia territooriumilt, koosseisus:
1130 tanki ja liikursuurtükki, kaasa arvatud IS-3, ISU-152, T-34-85, T-44, T-54, SU-100, PT-76;
380 soomustransportööri BTR-40, BTR-50P, BTR-152;
615 suurtükki ja miinipildujat 185 õhutõrjesuurtükki;
159 hävitajat MiG-15 ja MiG-17;
122 pommitajat Il-28;
3830 autot.
Nõukogude seltsimeeste ilmumine, keda keegi (esialgu) polnud palunud suveräänse riigi siseasjadesse sekkuda, võeti vastu tulega. Saabuvad Nõukogude väed astusid lahingusse käigu pealt.
Tank linnas, justkui hunt puuris, on äärmiselt haavatav. Tank pole loodud lahinguks linnas. Tankile on tarvis avarust. Žukov põletas 1945. aastal Berliinis asjatult ära kaks tankiarmeed. Sõja õppetunnid ei tulnud suurele väejuhile kasuks. Tema plaanide kohaselt tungisid tankid taas suurlinna. Need põlesid Budapestis samasuguse ereda leegiga kui Berliiniski.
Kui tuli jõuab mürskudeni, rebib hirmus plahvatus torni otsast. T-54 torn kaalub kaheksa ja pool tonni. IS-3 torn – peaaegu kaksteist. Lahingkomplekti plahvatusel lendab torn eemale justnagu tuline keeduspiraal, mille raevunud vanamutt on üle köögi visanud.
24. oktoobril saabusid Tököli lennuväljale hävitajate kaitse all kolme eraldi lennukiga seltsimehed Mikojan, Suslov ja Serov.
Mikojan – NLKP KK presiidiumi liige, NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimehe esimene asetäitja.
Suslov – NLKP KK presiidiumi liige, NLKP KK sekretär.
Serov – Nõukogude Liidu kangelane, armeekindral, KGB esimees.
Samal päeval valiti Ungari Ministrite Nõukogu esimeheks Imre Nagy.
25. oktoobril toimus Nõukogude vägede kokkupõrge demonstrantidega parlamendi ees oleval väljakul, mille käigus kümned inimesed tapeti ja sajad said haavata.
Samal päeval kandsid seltsimehed Mikojan ja Suslov NLKP KKle ette:
Ungari Töörahvapartei KK hoone ees puhkes sm. Serovi silme all tulevahetus meie tankistide ja Ungari roodu vahel, mis oli tulnud KK hoone valvet tugevdama. Tankistid kahtlustasid saabujates ülestõusnuid. Tulevahetuses hukkus Ungari roodust 10 inimest ja 1 sai raskelt haavata. See toimus, kui me pidasime KKs ungari seltsimeestega istungit, kusjuures meie tanki kuulipildur andis suurekaliibrilisest kuulipildujast valangu istungisaali akende pihta. Varises krohvi, mis kutsus ungari juhtivate töötajate keskel esile paanikat.
Kui ettekannet uskuda, siis kohkusid ainult ungari seltsimehed, aga seltsimehed Mikojan ja Suslov kartma ei löönud.
26. oktoobril jätkusid lahingud Budapestis ja kogu riigis.
27. oktoobril vahetati seltsimees Gerő MDP KK esimese sekretäri kohalt välja seltsimees János Kádári vastu.
Kádár oli Nõukogude vägede Ungarist väljaviimise pooldaja.
28. oktoobril kirjutas valitsusjuht Imre Nagy alla määrusele salapolitsei AVH laialisaatmisest. Kuulutati välja relvarahu. Nõukogude Liidu marssal Konev andis Nõukogude vägedele käsu Budapestist ja teistest linnadest lahkuda.
Revolutsioon oli võitnud!
29. oktoobril 1956. aastal lahkusid erikorpuse väeüksused Budapestist.
29. oktoobril 1956. aastal puhkes Suessi kriis. Suessi kanal suleti. Suessi kanali piirkonnas algas sõda. Suessi kanal –