Giidi käsiraamat. Vanalinn. Kadri Tähepõld
Landeswehri väeosad
02.02.1920 Tartus kirjutatakse alla rahulepingule Venemaaga
15.06.1920 Asutav Kogu võtab vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse
1934 K. Päts ja J. Laidoner teostavad riigipöörde, asudes autoritaarse valitsemiskorra juurde, Riigikogu saadetakse laiali
1938 K. Päts valitakse Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks
09.1939 kirjutatakse alla baaside lepingule NSV Liiduga
1940 Eesti okupeeritakse Punaarmee poolt
14.06.1941 massiline küüditamine Balti riikidest
22.06.1941 algab Saksa-NSV Liidu sõda
28.08.1941 Saksamaa väed vallutavad Tallinna
9.03.1944 Nõukogude lennuvägi sooritab suurrünnaku Tallinnale; novembriks on kogu Eesti territoorium langenud Punaarmee kontrolli alla
1944–1945 Petserimaa ja Narva-tagune ala liidetakse Vene NFSV koosseisu
25.03.1949 suurküüditamine; Eestis viiakse läbi sundkollektiviseerimine
1950 stalinismi kõrgperiood Eestis; küüditamine Petserimaal
1951 „Ameerika Hääl” alustab eestikeelsete saadete edastamist
1954 moodustatakse pagulasvalitsus
1955 eetrisse jõuab Eesti Televisiooni esimene saade
1965 avatakse regulaarne laevaliiklus Tallinna ja Helsingi vahel
07.1972 – toimuvad esimesed ülemaailmsed Eesti päevad Torontos
1978–1982 uusvenestuse aeg
1979–1989 Afganistani sõda
07.1980 Moskva olümpiamängude purjeregatt Tallinnas
1986–1987 fosforiidikampaania äratab Eestimaa
1987 algab vabadusliikumine
23.08.1987 – poliitiline meeleavaldus Hirvepargis esitatakse Isemajan- dava Eesti idee (IME)
12.12.1987 luuakse Eesti Muinsuskaitse Selts
Veebruar – tähistatakse Tartu rahu ja Eesti Vabariigi aastapäeva
Aprill – toimub loominguliste liitude ühispleenum – intelligentsi südametunnistus on ärganud, algab Rahvarinde loomine; Tartu muinsuskaitsepäevadel tuuakse esimest korda avalikkuse ette sinimustvalged rahvusvärvid
Juuni – lõpeb K. Vaino valitsemisaeg ja Lauluväljakul toimub Rahvarinde massimiiting
Juuli – luuakse vastukaaluks Rahvarindele Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine (interrinne)
Septembris – toimub EKP Keskkomitee XI pleenum, esmakordselt toetab partei juhtkond rahva püüdlusi
11. september – Lauluväljakul Rahvarinde suurüritus „Eestimaa Laul”
16. november – võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon, millega algab NSV Liidu lagunemine
24. veebruar – Pika Hermanni torni heisatakse sinimustvalge lipp, algatatakse kodanike komiteede liikumine
23. august – Balti kett
Detsember – NSV Liidu Ülemnõukogu tunnistab Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide olemasolu ja kuulutab need õigustühiseks
Eesti Kongressi valimised
Märts – mitmekandidaadilised valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse; EKP XX kongress toob kaasa senise võimupartei lõhenemise, reformikommunistid otsustavad luua iseseisva EKP
3. märts – viiakse läbi referendum Eesti riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamise küsimuses
Mai – Eesti NSV nimetuse asemel võetakse kasutusele Eesti Vabariigi nimetus
19.–21. august – riigipöördekatse Moskvas
20. august – taastatakse Eesti Vabariigi iseseisvus
6. september – NSV Liit tunnustab Eesti Vabariigi iseseisvust
17. september – Eesti Vabariik võetakse vastu ÜRO-sse
20. juuni – Eesti läheb üle oma rahale; rahvahääletusel võetakse vastu Eesti Vabariigi põhiseadus
September – toimuvad presidendi ja Riigikogu valimised; Riigikogu alustab tegevust, parlament valib teises voorus presidendiks Lennart Meri
1993 – Eesti Vabariik võetakse Euroopa Nõukogu täisliikmeks
1994 – võõrvägede lahkumine Eestist jõuab lõpule
1995 – esitab Eesti Euroopa Liidule täisliikmeks astumise avalduse
2004 – EV vastuvõtmine NATO liikmeks
2004 – EV vastuvõtmine EL liikmeks
2011 – EV liitub eurotsooniga
TALLINNA AJALOOST
Tallinna esiajalugu algab linnalähedasest Irust, kuhu esimese aastatuhande teisel poolel ehitati linnus, mille juures paiknes ka asula. Teadmata põhjustel jäeti see kindlustus 11. saj keskpaiku maha ja praegusele Toompea künkale rajati mingil ajal pärast seda Lindanise (vene allikates Kolõvan) linnus.
Tallinna kaitsepühak oli püha Viktor Marseille’st, Vana-Rooma sõdur ja ristiusu märter; hukatud keiser Maximianuse poolt.
Reval – linna saksakeelne nimi on tulnud muistse Rävala maakonna järgi
Tallinn – eestikeelne nimi on tulnud tõenäoliselt väljendist „taani linn”; kasutusel Eesti pealinna ametliku nimena alates 1918. a
(va saksa okupatsiooni aastad 1918 ja 1941–44) tänaseni
10.–11. saj – Tallinna sadam oli tuntud kui viikingite kaubitsemiskoht; Rävala maakonna jõukusest annavad tunnistust avastatud aarde- ja mündileiud
11. saj – eestlaste linnus Toompeal, all-linn tuntud soodsa sadama- ja kaubitsemispaigana eelkõige Skandinaavias ja Venes
Taani aeg 1219–1346
1219 – vallutas siinsed alad Taani kuningas Valdemar II ning ehitas eestlaste linnuse asemele oma Taani linna
1227 – vallutas linna Mõõgavendade ordu
1230 – kutsus ordu oma võimu kindlustamiseks Tallinnasse saksa kaupmehi Visbyst, kes panid aluse Tallinna kujunemisele hansalinnaks
1238 – loovutas Saksa ordu Eesti alad Stensby rahulepinguga Taani kuningale
1248 – Taani kuningas Erik IV Adraraha annab Tallinna all-linna kodanikele „kõik õigused, mis on Lübecki kodanikel”, samas ürikus nimetatakse esmakordselt Tallinna raehärrasid; Lübecki linnaõigus kehtib Tallinna all-linnas kuni Balti eriseaduse jõustumiseni 1865, kuni 1889. a oli asjaajamiskeeleks Tallinnas saksa keel
1265 – Tallinn sai õiguse münte vermida
1279 – kinnitas Taani kuningas Tallinna kodanikest kaupmeestele ainuõiguse kaubelda linnas soola ja kaleviga
1280